[EKS] Eesti keele sõnaraamat

toim ‹s› millegi iseloomulik ehituslaad, meeltega tajutav sisemine ehitus ja koostis või pealispinna omapära
= tekstuur
■ kanga omadus või välimus, mis tekib kanga koelõngade paksusest ja tihedusest
= tekstuur, kude
▫ Jämeda toimega kangas.
■ puidu lõikepinnal avanev peamiselt läbilõigatud aastarõngastest tekkiv muster
= puidukiri, süü2, tekstuur
▫ Puidu toim on enam-vähem keerdus.
■ kivimi siseehitus, kivimit moodustavate mineraalosakeste ruumiline (nt kihiline, kildaline) paigutus
= tekstuur
■ (inimese olemuse kohta)
▫ Mees oli päris lihtsa toimega.