‹adj› 1(inimese olemuse, mingi nähtuse, tegevuse vm kohta:) selline, kes või mis kutsub esile poolehoidu, meeldimust, sümpaatiat = vahva (1. täh) ▫ Küll on tore tüdruk! ▫ Tegime lastega toredaid asju: joonistasime, meisterdasime, mängisime. ▫ Oli tore pidu. 2(millegi või kellegi välimuse kohta:) kena, nägus, uhke ▫ Toas säras tore jõulupuu. ▫ Peig sõitis kosja toreda autoga. – SEOTUD SÕNAD: toredalt ‹adv›, toredasti ‹adv›