‹adj› äge, läbematu, tasakaalutu = torm (2. täh) ▫ Tormakas itaallane tegi eesti tüdrukule abieluettepaneku. ▫ Ministeerium on otsuse tegemisel tormakas olnud. ■ (liigutuste, tegevuse kohta) ▫ Tüdruk kõndis tormaka sammuga kodu poole. ▫ Oled teinud tormaka otsuse. ■ (mitmesuguste loodus- vm nähtuste kohta:) kiiretempoline, metsik ▫ Tormakad vetevood. ▫ Meie tormakas aeg ei soosi süvenemist. – SEOTUD SÕNAD: tormakalt ‹adv›, tormakus ‹s›