1 ‹s› väga tugev tuul = raju (1. täh), maru1, marutuul, rajutuul ▫ Tuisk ja torm tekitasid lennujaamas kaose. ○ HEA TEADA Meteoroloogias nimetatakse tormiks tuult, mille kiirus on vähemalt 9 palli ehk 20,8 m/s. ■ (võimsa möllu, suure rahutuse vms väga hoogsa, intensiivse kohta) ▫ Kiidutorm. ▫ Revolutsioonitorm. ▫ Kirgede torm. ▫ Aplaus paisus tormiks. 2 ‹adj› äge, läbematu, tasakaalutu = tormakas ▫ Küll on torm mees! ◊ laensõnaalamsaksastorm 'torm' (ühisgermaani sõna)