[EKS] Eesti keele sõnaraamat
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 73 artiklit, väljastan 50
haisupommM
miski või keegi tugevat haisu levitav ▫
Bussis tukkus hulga räpaste kilekottidega ümbritsetud haisupomm, kellest teised reisijad eemale hoidsid.
▫
Äärmuslased loopisid kivide ja haisupommidega saatkonnahoonet.
◊
tõlkelaen saksa Stinkbombe
heleM
‹
adj›
1 tugevat valgust kiirgav ▫
Kaminas põlesid halud heleda leegiga.
▫
Hele täht põhjataevas.
▫
Keldrist tulijat pimestas hele päevavalgus.
■
hästi valgustatud ▫
Avar ja hele kabinet.
2 värvuselt, toonilt valkjas ⇔
tume ▫
Heledate juustega tüdruk.
▫
Heledas ülikonnas mees.
3 (heli kohta:) kõrge ja kõlav ▫
Keegi kiljatas heleda häälega.
▫
Hele laks vastu põske sundis ta vaikima.
4 (aistingu või tunde kohta:) tugev, jõuline ▫
Hele valusähvakas käis seljast läbi.
– SEOTUD SÕNAD:
heledalt ‹
adv›,
heledasti ‹
adv›,
heledus ‹
s›
⌘ hinge kinni lööma
‹hrl 3. isikus› tugevat emotsiooni (nt suurt üllatust, vaimustust, ehmatust) tekitama
▫ Mäetipust avanev vaade lõi hinge kinni.
▫ Hinnatõus lööb hinge kinni.
ilgeM
‹
adj›
1 tugevat vastikustunnet tekitav, eriti vastik või tülgastav =
jälk ▫
Praegune mood on tõeliselt ilge.
▫
Ta on üsna ilge tüüp.
2 kõnekeelne väljendab millegi intensiivsust, suurt määra või ulatust ▫
Kusagil käib ilge pauk.
▫
Sellest tuli üks ilge jama.
– SEOTUD SÕNAD:
ilgelt ‹
adv›
◊
?laensõna germaani: vanapõhja illr 'halb, kuri', vanarootsi ilder 'halb, kuri'
imposantneM
‹
adj›
tugevat muljet või aukartust tekitav;
võimas ja vägev ▫
Vanalinna ümbritseb imposantne linnamüür.
▫
Köögist ilmus välja imposantse kehakeelega turske mees.
– SEOTUD SÕNAD:
imposantselt ‹
adv›,
imposantsus ‹
s›
indigolaps andekas, ülitundlik laps, kelle energiaväljas (auras) on sensitiivide väiteil indigo, mis tähistab nn uue põlvkonna laste erilisust (nt tugevat tahet, pikka mälu) ‣
VÕRDLE kristallilaps ‣
tähelaps◊
tõlkelaen inglise indigo child
⌘
jalgu nõrgaks võtma ‹
hrl 3. isikus›
tugevat emotsionaalset mõju avaldama, ehmatavalt või erutavalt mõjuma =
jalust nõrgaks võtma,
põlvi nõrgaks võtma ▫
Diagnoos võttis Marjul jalad nõrgaks.
▫
Ilusad autod võtavad mul alati jalad nõrgaks.
⌘
jalust nõrgaks võtma ‹
hrl 3. isikus›
tugevat emotsionaalset mõju avaldama, ehmatavalt või erutavalt mõjuma =
põlvi nõrgaks võtma,
jalgu nõrgaks võtma ▫
Teade auto võitmisest võttis mu jalust nõrgaks.
▫
Vein ei maksa midagi ja valik kalaturul võtab jalust nõrgaks.
jube1 ‹
adj›
1 suurt hirmu, kartust, õudu tekitav =
õudne (
1. täh),
kohutav (
1. täh)
▫
Mõrvapaigas avanes jube vaatepilt.
■
väga ebameeldiv, tugevat vastumeelsust äratav =
õudne (
1. täh),
kohutav (
1. täh)
▫
Jube ilm: torm, külm ja vihm.
▫
Kodutul olid seljas mingid jubedad kaltsud.
2 väljendab millegi intensiivsust, suurt määra või ulatust =
õudne (
2. täh),
kohutav (
2. täh)
▫
Jube hais levis linna kohal.
▫
Mul on jube janu.
▫
Lihtsalt jube, kuidas ma kõrgust kardan.
jälkM
‹
adj›
tugevat vastikustunnet tekitav, eriti vastik või tülgastav =
ilge (
1. täh)
▫
Prügikastist hoovas jälki haisu.
▫
Tõeliselt jälk tegu.
– SEOTUD SÕNAD:
jälgilt ‹
adv›
klõmdiM
‹
adv,
interj›
annab edasi tugevat lööki ja selle heli =
klõmm2 (
2. täh)
▫
Lõin ukse klõmdi kinni.
◊
kõlasõna
klõmm2 ‹
interj,
adv›
1 ‹
interj›
õhutussõna alkoholipruukimise juurde ▫
Ja nüüd klõmm! põhjani.
2 ‹
interj,
adv›
annab edasi tugevat lööki ja selle heli =
klõmdi ▫
Mees tõmbab klõmm akna kinni.
◊
kõlasõna
kohisemaM
tugeva veevoolu, tuule, saju vm mõjul tugevat ja pidevat ühetoonilist kõlatut heli tekitama, kohinat andma;
sellist heli tekitades midagi tegema ▫
Eespool kohises kosk.
▫
Mets hakkas kohisema.
▫
Vesi hakkas kannus kohisema.
■ ‹
hrl umbisikuliselt›
(paljude ebaselgelt kostvate helide või häälte tulvamise kohta) ▫
Ta pea valutas ning kõrvus kohises.
▫
Peas kohises.
◊
kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kohista 'kohiseda, mühiseda; ladiseda, pahiseda; müriseda', lüüdi kohišta 'kohiseda'
kohutavM
‹
adj›
1 suurt hirmu, kartust, õudu tekitav =
jube1 (
1. täh),
õudne (
1. täh)
▫
Juhtus kohutav õnnetus.
▫
Mul on kohutav mõelda kõige selle peale, mida ma tegin.
■
väga ebameeldiv, tugevat vastumeelsust äratav =
jube1 (
1. täh),
õudne (
1. täh)
▫
Kümne meetri raadiuses levis kohutav hais.
▫
Maailm on kohutavat müra täis.
2 väljendab millegi intensiivsust, suurt määra või ulatust =
jube1 (
2. täh),
õudne (
2. täh)
▫
Kohutava kiirusega lähenev auto.
▫
Arvi oli haiglasse läinud kohutavates valudes.
– SEOTUD SÕNAD:
kohutavalt ‹
adv›,
kohutavus ‹
s›
kolisemaM
millegi kõva, metalsega kokkupuutumisel (tugevat) keskmise kõrgusega heli või müra, kolinat andma;
sellist heli tekitades sõitma või liikuma ▫
Tuul on vali, aknad kolisevad.
▫
Auto vedrustus enam ei kolise.
◊
kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kolata 'kolada; koliseda', vepsa koleita 'koputada, kolistada, koliseda'
kolistamaM
1 millegi kõva, metalsega kokkupuutumisel (tugevat) keskmise kõrgusega heli või müra, kolinat tekitama;
sellist heli tekitades midagi tegema ▫
Tuul kolistab lahtisi katuseplekke.
▫
Liisa kolistab köögis teed keeta.
2 kõnekeelne sihitult (ringi) hulkuma, kolama ▫
Ka rebaseid kolistab seal läheduses ringi.
▫
Ma ei hakka poode mööda kolistama.
kuumatunneM
seisund, kus inimene tunneb mingis kehaosas või kogu kehas tugevat kuumust ▫
Ärevushäire üheks tunnuseks võib olla kuumatunne peas.
kõrbemaM
1 leegita põlemisel või kuumuse mõjul (pinnalt) söestuma või mustaks tõmbuma ▫
Jutuhoos ei märgatud, et liha kõrbes panni peal.
■
põuaga päikese käes väga ära kuivama ▫
Muru on täitsa kõrbenud, niita pole midagi.
■
(tugeva või ülemäärase päevitumise kohta) ▫
Päikesest pruuniks kõrbenud noormees.
■
(maha) põlema ▫
Vulkaanipurskes tuhaks kõrbenud linnad.
2 kõnekeelne tugevat janu väljendavates, eeskätt rahvapärastes ütlustes ▫
Mul sees kõrbeb, andke palun vett! 3 ‹
milles,
millega›
kõnekeelne läbi kukkuma, põruma ▫
Teatevõistluses kõrbesid meie suusatajad täiesti.
◊
põlissõna läänemeresoome-mordva: liivi kuorbõ 'kõrbeda', saami guorbat 'hõõruda, kuluda; kõrbeda', ersa kirvams 'leegitsema, lõõmama'
kähvatamaM
1 midagi järsult, teravalt või tigedalt ütlema =
nähvama (
1. täh),
kähvama,
sähvama (
3. täh)
▫
„Ma ei öelnud nii!” kähvatas tüdruk solvunult.
2 järsku mõistma, taipama ▫
Mulle kähvatas pähe, et saadan kogu kupatuse kuradile.
■
järsku, teravat, tugevat heli tekitama;
sel viisil toimuma ▫
Kohe kähvatas müristamine.
– SEOTUD SÕNAD:
kähvatus ‹
s›
kärgatamaM
järsku valju pauku, tugevat, mürisevat (plahvatuse) heli kuuldavale tooma ▫
Pomm kärgatas pargi lähistel.
▫
Ühtäkki lõi välku ja kärgatas kõu.
■
vihaselt, valjusti ja järsult midagi ütlema ▫
„Sa reo!” kärgatas mees, haarates relvolvri järele.
kärtsumaM
1 tugevat, ragisevat heli kuuldavale tooma ▫
Kiiresti tuld võtvad halud kärtsusid vaikuses.
2 kurjalt, käratsedes õiendama ▫
„Miks sa ei vaheta käiku?^” kärtsus mees.
◊
kõlasõna
lakk3 ‹
s›
kuivades tugevat kelmet moodustav vedelik mitmesuguste pindade kaunistamiseks või kaitsmiseks ▫
Et lakk küüntel püsiks, tuleks kasutada ka pealislakki.
▫
Lakk kaitseb põrandat päikese eest.
▫
Mööblilakk.
▫
Põrandalakk.
◊
laensõna saksa Lack 'lakk' < itaalia lacca 'lakk' < araabia lakk 'lakk' < pärsia lāk 'lakk' < keskindia lākhā 'lakk'
⌘ laku perset
vulgaarne tugevat halvakspanu väljendav ütlus (nt millestki ilmajäämise või -jätmise korral)
löögijõudM
1 löögi, lööklaine vms korral mõjuv jõud ▫
Sääske tabava veepiisa löögijõud on sama, kui inimene saaks löögi autolt.
▫
Plahvatus oli tugeva löögijõuga.
2 (tugev) võitlus- või võistlusvõime ▫
Võistkonnal on küllalt löögijõudu, et korrata eelmise aasta saavutust.
■
võime tugevat mõju avaldada ✉
Croce mõttestiilis on suure kriitiku löögijõudu .. Mart Kivimäe 3 (sõjaväe, relvaüksuste, sõjamasinate vms kohta) ▫
Raketivägede peamise löögijõu moodustavad mandritevahelised ballistilised raketid.
◊
tõlkelaen saksa Schlagkraft
maatasaM
‹
adv›
täielikult purustatuks, hävitatuks või hävinuks;
täielikult purustatud või hävinud ▫
Linn pommitati maatasa.
▫
Maavärin tegi maatasa terved kvartalid elumaju.
■
väljendites, mis märgivad tugevat kritiseerimist, taunivat hinnangut ▫
Arvustajad tegid ooperi maatasa.
▫
Noor kolleeg trambiti maatasa.
■
maaga, aluspinnaga ühetasa ▫
Aarde leidmiseks tuleb kasvõi mägi maatasa lükata.
– maha prantsatama ‹v›
järsku tugevat heli tekitades kukkuma või langema
▫ Kurvis hobuselt maha prantsatanud ratsutaja ei mäletanud juhtunust midagi.
▫ Lennuk purustas maha prantsatades elumaja.
mõjusM
‹
adj›
selline, mis mõjub ja millest on kasu ▫
Mõjus ravim.
▫
Mina pooldan mõjusaid karistusi.
▫
Piisab, kui hea kolleeg ütleb paar mõjusat sõna.
■
tugevat muljet tekitav =
mõjuv ▫
Film oli visuaalselt väga mõjus.
– SEOTUD SÕNAD:
mõjusalt ‹
adv›,
mõjusus ‹
s›
mõjuvM
‹
adj›
tugevat muljet tekitav =
mõjus ▫
Pimeduses värelev küünaldemeri oli mõjuv vaatepilt.
■
piisavalt kaalukas, seetõttu arvestatav ▫
Nime muutmiseks peab olema mõjuv põhjus.
– SEOTUD SÕNAD:
mõjuvalt ‹
adv›,
mõjuvus ‹
s›
mühamaM
1 pidevat tugevat ühetoonilist (tormi, lainete vms) heli kuuldavale laskma =
mühisema ▫
Ümberringi mühab mets.
▫
Lained mühavad üle kaljude.
2 jõudsalt kasvama või arenema ▫
Kinnisvaraturg lõi mühama.
▫
Lollus mühab ikka uskumatult jõudsalt.
▫
Peenral mühab ainult umbrohi.
mühisemaM
pidevat tugevat ühetoonilist (tormi, lainete vms) heli kuuldavale laskma =
mühama ▫
Tuul mühises mändides.
▫
Ümberringi mühiseb pime mets.
■
kellestki välja tegemata edasi liikuma ▫
Linnapea mühises ajakirjanikust sõnagi lausumata mööda.
◊
kõlasõna
mürakiM
‹
adv›
annab edasi järsku tugevat lööki või pauku =
piraki ▫
Uks lendas müraki lahti.
▫
Auto sõitis müraki vastu posti.
■
väljendab tegevuse hoogsust, intensiivsust ▫
Etendus läks müraki lahti, ei mingit pikka jorutamist.
mürisemaM
1 (masinate, seadmete kohta:) töötamisel suhteliselt ühtlast (tugevat) müra andma;
sellist müra tekitades liikuma, sõitma või töötama;
(loodushelide, muusika vm valju kõlamise, kostmise kohta) ▫
Külmkapp on hakanud mürisema.
▫
Lained mürisesid vastud kallast.
▫
Kirikus müriseb orel.
2 (intensiivse, hoogsa tegevuse kohta) ▫
Hoone kerkib mis müriseb.
▫
Töö edeneb, nii et müriseb.
◊
kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome myristä 'uriseda, möriseda; kõmiseda, käratseda', vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; kõmiseda, käratseda'
mürts2 ‹adv›
annab edasi järsku tugevat heli
▫ Kass hüppas mürts! voodi pealt maha.
mürtsatamaM
järsku tugevat heli tekitades kukkuma, põrkama või lööma, viskama ▫
Lillepott mürtsatas põrandale.
▫
Mürtsatas koolikoti toolile.
■
(kukkudes, põrgates) sellist heli tekitama ▫
Raudvõre langes mürtsatades alla.
■
(mingi valjuhäälse tegevuse alustamise kohta) ▫
Poiss mürtsatas naerma.
▫
Orkester mürtsatas mängima.
– SEOTUD SÕNAD:
mürtsatus ‹
s›
oidipaalne ‹adj›
(lapse arengufaasi kohta psühhoanalüüsis:) selline, kes väljendab tugevat kiindumust ühesse, vastassugupoolt esindavasse lapsevanemasse, ning tõrjub teist, enda sugupoolt esindavat lapsevanemat
▫ Oidipaalne käitumine.
▫ Oidipaalne laps.
▫ Laps on rahutu, oidipaalne mäss suundub ema ja kooli vastu.
■ selline, mis hävitab oma eelkäija, väljendades kiindumust selle vastandisse, isatapjalik, Oidipuse kompleksiga iseloomustatav
▫ Kunstikriitik on ilmse oidipaalse vihaga sööstnud kunstiliikide kunagise keisri, maali jäänuste kallale ja teinud näituse „Maalimine keelatud”.
oieM
‹
s›
valu vm tugevat tunnet väljendav ühekordne oigamine ▫
Rusude vahelt kostis oigeid.
▫
Ei ühtki oiet, ei ühtki kaebamist.
▫
Teeseldud kirg, teeseldud oiged.
paristama1M
1 kiiresti (ja mõtlematult), ühe hooga rääkima ✉
Mida ta rääkis, millal sa teda kohtasid, millal sa veel seda jõudsid teha, paristas Aleksandra .. Mait Raun ■
(närvitsedes) midagi rutakalt, ülepeakaela tegema ▫
Kõrgushüppes hakkasin kolmandal katsel paristama.
2 tugevat ühtlast või katkelist heli tekitama, selle saatel liikuma ▫
Lennuk paristas madalalt üle katuse.
pigistamaM
1 kinni haarates või vajutades tugevat survet avaldama;
mingisse asendisse, seisundisse või mingis suunas suruma ▫
Käsi pigistas mõõgapidet.
▫
Ära pigista vistrikke.
▫
Pigistasin tuubist sinepit.
▫
Pigista kalale natuke sidrunimahla.
■
(riietusesemete, jalanõude vms kohta:) liiga tihedalt, kitsana keha ümbritsema, seetõttu ebamugavust või valu põhjustama =
pitsitama1 (
3. täh)
▫
Laps muudkui kasvab, saapad juba pigistavad.
▫
Side ei tohi pigistada.
■ ‹
ka isikuta lauses›
(hingelise ahistuse või nälja-, külmatundest vms põhjustatud vaevuste kohta) ▫
Kurbus on nii suur, et südames pistab ja kõris pigistab.
▫
Valu on kord terav, kord tuim ja pigistav.
2 millegi saavutamiseks kedagi mõjutama, talle survet avaldama (nt ähvardustega, nõuete karmistamise abil) =
pitsitama1 (
1. täh)
▫
USA kavatseb Venemaad majanduslikult pigistada.
▫
Maksuamet pigistab väikeettevõtjaid.
■
liiga koormav, kurnav olema ▫
Türgis maksud ei pigista.
3 pingutusega midagi tegema ▫
Suure vaevaga pigistasin noorema venna püksid jalga.
■
surutult, erilise rõhuga või otsekui vastu tahtmist lausuma ▫
„Seda ma kartsin,” pigistas ta kokkusurutud huulte vahelt.
■
(raha, aega) millegi arvel kokku hoidma, millekski jaguma saama ▫
Mõnikord õnnestub ka teatri jaoks aega pigistada.
■
kõnekeelne (millegi vastumeelse söömise või joomise kohta) ▫
Kuidagi pigistasin ka spinati kurgust alla.
pirakiM
‹
adv›
annab edasi järsku tugevat lööki või pauku =
müraki ▫
Uks lendas piraki kinni.
▫
Kuulsin oma kõrvaga, kuidas aialipp piraki! pakasest lõhki läks.
plartsumaM
vedela aine järsu liikumise, laialipaiskumise helisid kuuldavale laskma;
(millegi vastu lüües, paiskudes) järsku tugevat heli tekitama ▫
Muda plartsub talla all.
▫
Uksed plartsuvad kogu aeg.
◊
kõlasõna
porikärbesM
lennates tugevat põrinat tekitav suur sinakas või rohekas kärbes =
porilane◊
tõlkelaen saksa Schlammfliege
porilaneM
‹
s›
lennates tugevat põrinat tekitav suur sinakas või rohekas kärbes =
porikärbes
prantsaki ‹
adv›
annab edasi millegi raske kukkumist, paiskumist, selle järsku tugevat heli =
prantsti ▫
Üks uisutajatest kukkus prantsaki vastu jääd.
◊
kõlasõna
prantsatamaM
järsku tugevat heli tekitades kukkuma, langema, paiskuma või paiskama või sellist heli tekitama =
rantsatama ▫
Uks prantsatas kinni.
▫
Libisesin ja prantsatasin vastu jääd.
▫
Mees prantsatas toolile.
▫
Virutas puusületäie maha, nii et põrand prantsatas.
– SEOTUD SÕNAD:
prantsatus ‹
s›
◊
kõlasõna
prantstiM
‹
adv›
annab edasi millegi raske kukkumist, paiskumist, selle järsku tugevat heli =
prantsaki ▫
Kott kukkus prantsti maha.
▫
Olin järsku prantsti pikali.
◊
kõlasõna
prõmatama
järsku tugevat heli tekitades lööma või kukkuma
▫ Prõmatas paar korda rusikaga vastu letti.
▫ Kuulsin, kuidas miski vastu kappi prõmatas.
prõntsatamaM
järsku tugevat heli tekitades kukkuma, langema või paiskuma ▫
Nalja sai palju, kui libedates sokkides näitleja pahaaimamatult tagumikule prõntsatas.
– SEOTUD SÕNAD:
prõntsatus ‹
s›
pubiM
‹
s›
inglis- või iiripärane kõrts, kus pakutakse õlut jt alkohoolseid jooke ning hrl lihtsamat sorti tugevat toitu◊
laensõna inglise pub 'pubi' (väljendist public house 'pubi', õieti 'publikule avatud maja')
⌘
põlvi nõrgaks võtma ‹
hrl 3. isikus›
tugevat emotsionaalset mõju avaldama, ehmatavalt või erutavalt mõjuma =
jalgu nõrgaks võtma,
jalust nõrgaks võtma ▫
Teade, et president tuleb külla, võttis esialgu põlved nõrgaks.
▫
Mehi hullutava mustlanna sära võtab põlved nõrgaks.
põnts2 ‹adv›
annab edasi raske astumise, millegi kukkumise, löögi vms tugevat kõlatut heli
▫ Kuidas sa ikka lähed kirikusse põnts ja põnts, nii et maa väriseb?
◊ kõlasõna