[EKS] Eesti keele sõnaraamat
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 73 artiklit, väljastan 50
haisupommM
miski või keegi tugevat haisu levitav ▫
Bussis tukkus hulga räpaste kilekottidega ümbritsetud haisupomm, kellest teised reisijad eemale hoidsid.
▫
Äärmuslased loopisid kivide ja haisupommidega saatkonnahoonet.
◊
tõlkelaen saksa Stinkbombe
heleM
‹
adj›
1 tugevat valgust kiirgav ▫
Kaminas põlesid halud heleda leegiga.
▫
Hele täht põhjataevas.
▫
Keldrist tulijat pimestas hele päevavalgus.
■
hästi valgustatud ▫
Avar ja hele kabinet.
2 värvuselt, toonilt valkjas ⇔
tume ▫
Heledate juustega tüdruk.
▫
Heledas ülikonnas mees.
3 (heli kohta:) kõrge ja kõlav ▫
Keegi kiljatas heleda häälega.
▫
Hele laks vastu põske sundis ta vaikima.
4 (aistingu või tunde kohta:) tugev, jõuline ▫
Hele valusähvakas käis seljast läbi.
– SEOTUD SÕNAD:
heledalt ‹
adv›,
heledasti ‹
adv›,
heledus ‹
s›
⌘ hinge kinni lööma
‹hrl 3. isikus› tugevat emotsiooni (nt suurt üllatust, vaimustust, ehmatust) tekitama
▫ Mäetipust avanev vaade lõi hinge kinni.
▫ Hinnatõus lööb hinge kinni.
ilgeM
‹
adj›
1 tugevat vastikustunnet tekitav, eriti vastik või tülgastav =
jälk ▫
Praegune mood on tõeliselt ilge.
▫
Ta on üsna ilge tüüp.
2 kõnekeelne väljendab millegi intensiivsust, suurt määra või ulatust ▫
Kusagil käib ilge pauk.
▫
Sellest tuli üks ilge jama.
– SEOTUD SÕNAD:
ilgelt ‹
adv›
◊
?laensõna germaani: vanapõhja illr 'halb, kuri', vanarootsi ilder 'halb, kuri'
imposantneM
‹
adj›
tugevat muljet või aukartust tekitav;
võimas ja vägev ▫
Vanalinna ümbritseb imposantne linnamüür.
▫
Köögist ilmus välja imposantse kehakeelega turske mees.
– SEOTUD SÕNAD:
imposantselt ‹
adv›,
imposantsus ‹
s›
indigolaps andekas, ülitundlik laps, kelle energiaväljas (auras) on sensitiivide väiteil indigo, mis tähistab nn uue põlvkonna laste erilisust (nt tugevat tahet, pikka mälu) ‣
VÕRDLE kristallilaps ‣
tähelaps◊
tõlkelaen inglise indigo child
⌘
jalgu nõrgaks võtma ‹
hrl 3. isikus›
tugevat emotsionaalset mõju avaldama, ehmatavalt või erutavalt mõjuma =
jalust nõrgaks võtma,
põlvi nõrgaks võtma ▫
Diagnoos võttis Marjul jalad nõrgaks.
▫
Ilusad autod võtavad mul alati jalad nõrgaks.
⌘
jalust nõrgaks võtma ‹
hrl 3. isikus›
tugevat emotsionaalset mõju avaldama, ehmatavalt või erutavalt mõjuma =
põlvi nõrgaks võtma,
jalgu nõrgaks võtma ▫
Teade auto võitmisest võttis mu jalust nõrgaks.
▫
Vein ei maksa midagi ja valik kalaturul võtab jalust nõrgaks.
jube1 ‹
adj›
1 suurt hirmu, kartust, õudu tekitav =
õudne (
1. täh),
kohutav (
1. täh)
▫
Mõrvapaigas avanes jube vaatepilt.
■
väga ebameeldiv, tugevat vastumeelsust äratav =
õudne (
1. täh),
kohutav (
1. täh)
▫
Jube ilm: torm, külm ja vihm.
▫
Kodutul olid seljas mingid jubedad kaltsud.
2 väljendab millegi intensiivsust, suurt määra või ulatust =
õudne (
2. täh),
kohutav (
2. täh)
▫
Jube hais levis linna kohal.
▫
Mul on jube janu.
▫
Lihtsalt jube, kuidas ma kõrgust kardan.
jälkM
‹
adj›
tugevat vastikustunnet tekitav, eriti vastik või tülgastav =
ilge (
1. täh)
▫
Prügikastist hoovas jälki haisu.
▫
Tõeliselt jälk tegu.
– SEOTUD SÕNAD:
jälgilt ‹
adv›
klõmdiM
‹
adv,
interj›
annab edasi tugevat lööki ja selle heli =
klõmm2 (
2. täh)
▫
Lõin ukse klõmdi kinni.
◊
kõlasõna
klõmm2 ‹
interj,
adv›
1 ‹
interj›
õhutussõna alkoholipruukimise juurde ▫
Ja nüüd klõmm! põhjani.
2 ‹
interj,
adv›
annab edasi tugevat lööki ja selle heli =
klõmdi ▫
Mees tõmbab klõmm akna kinni.
◊
kõlasõna
kohisemaM
tugeva veevoolu, tuule, saju vm mõjul tugevat ja pidevat ühetoonilist kõlatut heli tekitama, kohinat andma;
sellist heli tekitades midagi tegema ▫
Eespool kohises kosk.
▫
Mets hakkas kohisema.
▫
Vesi hakkas kannus kohisema.
■ ‹
hrl umbisikuliselt›
(paljude ebaselgelt kostvate helide või häälte tulvamise kohta) ▫
Ta pea valutas ning kõrvus kohises.
▫
Peas kohises.
◊
kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kohista 'kohiseda, mühiseda; ladiseda, pahiseda; müriseda', lüüdi kohišta 'kohiseda'
kohutavM
‹
adj›
1 suurt hirmu, kartust, õudu tekitav =
jube1 (
1. täh),
õudne (
1. täh)
▫
Juhtus kohutav õnnetus.
▫
Mul on kohutav mõelda kõige selle peale, mida ma tegin.
■
väga ebameeldiv, tugevat vastumeelsust äratav =
jube1 (
1. täh),
õudne (
1. täh)
▫
Kümne meetri raadiuses levis kohutav hais.
▫
Maailm on kohutavat müra täis.
2 väljendab millegi intensiivsust, suurt määra või ulatust =
jube1 (
2. täh),
õudne (
2. täh)
▫
Kohutava kiirusega lähenev auto.
▫
Arvi oli haiglasse läinud kohutavates valudes.
– SEOTUD SÕNAD:
kohutavalt ‹
adv›,
kohutavus ‹
s›
kolisemaM
millegi kõva, metalsega kokkupuutumisel (tugevat) keskmise kõrgusega heli või müra, kolinat andma;
sellist heli tekitades sõitma või liikuma ▫
Tuul on vali, aknad kolisevad.
▫
Auto vedrustus enam ei kolise.
◊
kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kolata 'kolada; koliseda', vepsa koleita 'koputada, kolistada, koliseda'
kolistamaM
1 millegi kõva, metalsega kokkupuutumisel (tugevat) keskmise kõrgusega heli või müra, kolinat tekitama;
sellist heli tekitades midagi tegema ▫
Tuul kolistab lahtisi katuseplekke.
▫
Liisa kolistab köögis teed keeta.
2 kõnekeelne sihitult (ringi) hulkuma, kolama ▫
Ka rebaseid kolistab seal läheduses ringi.
▫
Ma ei hakka poode mööda kolistama.
kuumatunneM
seisund, kus inimene tunneb mingis kehaosas või kogu kehas tugevat kuumust ▫
Ärevushäire üheks tunnuseks võib olla kuumatunne peas.
kõrbemaM
1 leegita põlemisel või kuumuse mõjul (pinnalt) söestuma või mustaks tõmbuma ▫
Jutuhoos ei märgatud, et liha kõrbes panni peal.
■
põuaga päikese käes väga ära kuivama ▫
Muru on täitsa kõrbenud, niita pole midagi.
■
(tugeva või ülemäärase päevitumise kohta) ▫
Päikesest pruuniks kõrbenud noormees.
■
(maha) põlema ▫
Vulkaanipurskes tuhaks kõrbenud linnad.
2 kõnekeelne tugevat janu väljendavates, eeskätt rahvapärastes ütlustes ▫
Mul sees kõrbeb, andke palun vett! 3 ‹
milles,
millega›
kõnekeelne läbi kukkuma, põruma ▫
Teatevõistluses kõrbesid meie suusatajad täiesti.
◊
põlissõna läänemeresoome-mordva: liivi kuorbõ 'kõrbeda', saami guorbat 'hõõruda, kuluda; kõrbeda', ersa kirvams 'leegitsema, lõõmama'
kähvatamaM
1 midagi järsult, teravalt või tigedalt ütlema =
nähvama (
1. täh),
kähvama,
sähvama (
3. täh)
▫
„Ma ei öelnud nii!” kähvatas tüdruk solvunult.
2 järsku mõistma, taipama ▫
Mulle kähvatas pähe, et saadan kogu kupatuse kuradile.
■
järsku, teravat, tugevat heli tekitama;
sel viisil toimuma ▫
Kohe kähvatas müristamine.
– SEOTUD SÕNAD:
kähvatus ‹
s›
kärgatamaM
järsku valju pauku, tugevat, mürisevat (plahvatuse) heli kuuldavale tooma ▫
Pomm kärgatas pargi lähistel.
▫
Ühtäkki lõi välku ja kärgatas kõu.
■
vihaselt, valjusti ja järsult midagi ütlema ▫
„Sa reo!” kärgatas mees, haarates relvolvri järele.
kärtsumaM
1 tugevat, ragisevat heli kuuldavale tooma ▫
Kiiresti tuld võtvad halud kärtsusid vaikuses.
2 kurjalt, käratsedes õiendama ▫
„Miks sa ei vaheta käiku?^” kärtsus mees.
◊
kõlasõna
lakk3 ‹
s›
kuivades tugevat kelmet moodustav vedelik mitmesuguste pindade kaunistamiseks või kaitsmiseks ▫
Et lakk küüntel püsiks, tuleks kasutada ka pealislakki.
▫
Lakk kaitseb põrandat päikese eest.
▫
Mööblilakk.
▫
Põrandalakk.
◊
laensõna saksa Lack 'lakk' < itaalia lacca 'lakk' < araabia lakk 'lakk' < pärsia lāk 'lakk' < keskindia lākhā 'lakk'
⌘ laku perset
vulgaarne tugevat halvakspanu väljendav ütlus (nt millestki ilmajäämise või -jätmise korral)
löögijõudM
1 löögi, lööklaine vms korral mõjuv jõud ▫
Sääske tabava veepiisa löögijõud on sama, kui inimene saaks löögi autolt.
▫
Plahvatus oli tugeva löögijõuga.
2 (tugev) võitlus- või võistlusvõime ▫
Võistkonnal on küllalt löögijõudu, et korrata eelmise aasta saavutust.
■
võime tugevat mõju avaldada ✉
Croce mõttestiilis on suure kriitiku löögijõudu .. Mart Kivimäe 3 (sõjaväe, relvaüksuste, sõjamasinate vms kohta) ▫
Raketivägede peamise löögijõu moodustavad mandritevahelised ballistilised raketid.
◊
tõlkelaen saksa Schlagkraft
maatasaM
‹
adv›
täielikult purustatuks, hävitatuks või hävinuks;
täielikult purustatud või hävinud ▫
Linn pommitati maatasa.
▫
Maavärin tegi maatasa terved kvartalid elumaju.
■
väljendites, mis märgivad tugevat kritiseerimist, taunivat hinnangut ▫
Arvustajad tegid ooperi maatasa.
▫
Noor kolleeg trambiti maatasa.
■
maaga, aluspinnaga ühetasa ▫
Aarde leidmiseks tuleb kasvõi mägi maatasa lükata.
– maha prantsatama ‹v›
järsku tugevat heli tekitades kukkuma või langema
▫ Kurvis hobuselt maha prantsatanud ratsutaja ei mäletanud juhtunust midagi.
▫ Lennuk purustas maha prantsatades elumaja.
mõjusM
‹
adj›
selline, mis mõjub ja millest on kasu ▫
Mõjus ravim.
▫
Mina pooldan mõjusaid karistusi.
▫
Piisab, kui hea kolleeg ütleb paar mõjusat sõna.
■
tugevat muljet tekitav =
mõjuv ▫
Film oli visuaalselt väga mõjus.
– SEOTUD SÕNAD:
mõjusalt ‹
adv›,
mõjusus ‹
s›
mõjuvM
‹
adj›
tugevat muljet tekitav =
mõjus ▫
Pimeduses värelev küünaldemeri oli mõjuv vaatepilt.
■
piisavalt kaalukas, seetõttu arvestatav ▫
Nime muutmiseks peab olema mõjuv põhjus.
– SEOTUD SÕNAD:
mõjuvalt ‹
adv›,
mõjuvus ‹
s›
mühamaM
1 pidevat tugevat ühetoonilist (tormi, lainete vms) heli kuuldavale laskma =
mühisema ▫
Ümberringi mühab mets.
▫
Lained mühavad üle kaljude.
2 jõudsalt kasvama või arenema ▫
Kinnisvaraturg lõi mühama.
▫
Lollus mühab ikka uskumatult jõudsalt.
▫
Peenral mühab ainult umbrohi.
mühisemaM
pidevat tugevat ühetoonilist (tormi, lainete vms) heli kuuldavale laskma =
mühama ▫
Tuul mühises mändides.
▫
Ümberringi mühiseb pime mets.
■
kellestki välja tegemata edasi liikuma ▫
Linnapea mühises ajakirjanikust sõnagi lausumata mööda.
◊
kõlasõna
mürakiM
‹
adv›
annab edasi järsku tugevat lööki või pauku =
piraki ▫
Uks lendas müraki lahti.
▫
Auto sõitis müraki vastu posti.
■
väljendab tegevuse hoogsust, intensiivsust ▫
Etendus läks müraki lahti, ei mingit pikka jorutamist.
mürisemaM
1 (masinate, seadmete kohta:) töötamisel suhteliselt ühtlast (tugevat) müra andma;
sellist müra tekitades liikuma, sõitma või töötama;
(loodushelide, muusika vm valju kõlamise, kostmise kohta) ▫
Külmkapp on hakanud mürisema.
▫
Lained mürisesid vastud kallast.
▫
Kirikus müriseb orel.
2 (intensiivse, hoogsa tegevuse kohta) ▫
Hoone kerkib mis müriseb.
▫
Töö edeneb, nii et müriseb.
◊
kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome myristä 'uriseda, möriseda; kõmiseda, käratseda', vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; kõmiseda, käratseda'
mürts2 ‹adv›
annab edasi järsku tugevat heli
▫ Kass hüppas mürts! voodi pealt maha.
mürtsatamaM
järsku tugevat heli tekitades kukkuma, põrkama või lööma, viskama ▫
Lillepott mürtsatas põrandale.
▫
Mürtsatas koolikoti toolile.
■
(kukkudes, põrgates) sellist heli tekitama ▫
Raudvõre langes mürtsatades alla.
■
(mingi valjuhäälse tegevuse alustamise kohta) ▫
Poiss mürtsatas naerma.
▫
Orkester mürtsatas mängima.
– SEOTUD SÕNAD:
mürtsatus ‹
s›
oidipaalne ‹adj›
(lapse arengufaasi kohta psühhoanalüüsis:) selline, kes väljendab tugevat kiindumust ühesse, vastassugupoolt esindavasse lapsevanemasse, ning tõrjub teist, enda sugupoolt esindavat lapsevanemat
▫ Oidipaalne käitumine.
▫ Oidipaalne laps.
▫ Laps on rahutu, oidipaalne mäss suundub ema ja kooli vastu.
■ selline, mis hävitab oma eelkäija, väljendades kiindumust selle vastandisse, isatapjalik, Oidipuse kompleksiga iseloomustatav
▫ Kunstikriitik on ilmse oidipaalse vihaga sööstnud kunstiliikide kunagise keisri, maali jäänuste kallale ja teinud näituse „Maalimine keelatud”.
oieM
‹
s›
valu vm tugevat tunnet väljendav ühekordne oigamine ▫
Rusude vahelt kostis oigeid.
▫
Ei ühtki oiet, ei ühtki kaebamist.
▫
Teeseldud kirg, teeseldud oiged.
paristama1M
1 kiiresti (ja mõtlematult), ühe hooga rääkima ✉
Mida ta rääkis, millal sa teda kohtasid, millal sa veel seda jõudsid teha, paristas Aleksandra .. Mait Raun ■
(närvitsedes) midagi rutakalt, ülepeakaela tegema ▫
Kõrgushüppes hakkasin kolmandal katsel paristama.
2 tugevat ühtlast või katkelist heli tekitama, selle saatel liikuma ▫
Lennuk paristas madalalt üle katuse.
pigistamaM
1 kinni haarates või vajutades tugevat survet avaldama;
mingisse asendisse, seisundisse või mingis suunas suruma ▫
Käsi pigistas mõõgapidet.
▫
Ära pigista vistrikke.
▫
Pigistasin tuubist sinepit.
▫
Pigista kalale natuke sidrunimahla.
■
(riietusesemete, jalanõude vms kohta:) liiga tihedalt, kitsana keha ümbritsema, seetõttu ebamugavust või valu põhjustama =
pitsitama1 (
3. täh)
▫
Laps muudkui kasvab, saapad juba pigistavad.
▫
Side ei tohi pigistada.
■ ‹
ka isikuta lauses›
(hingelise ahistuse või nälja-, külmatundest vms põhjustatud vaevuste kohta) ▫
Kurbus on nii suur, et südames pistab ja kõris pigistab.
▫
Valu on kord terav, kord tuim ja pigistav.
2 millegi saavutamiseks kedagi mõjutama, talle survet avaldama (nt ähvardustega, nõuete karmistamise abil) =
pitsitama1 (
1. täh)
▫
USA kavatseb Venemaad majanduslikult pigistada.
▫
Maksuamet pigistab väikeettevõtjaid.
■
liiga koormav, kurnav olema ▫
Türgis maksud ei pigista.
3 pingutusega midagi tegema ▫
Suure vaevaga pigistasin noorema venna püksid jalga.
■
surutult, erilise rõhuga või otsekui vastu tahtmist lausuma ▫
„Seda ma kartsin,” pigistas ta kokkusurutud huulte vahelt.
■
(raha, aega) millegi arvel kokku hoidma, millekski jaguma saama ▫
Mõnikord õnnestub ka teatri jaoks aega pigistada.
■
kõnekeelne (millegi vastumeelse söömise või joomise kohta) ▫
Kuidagi pigistasin ka spinati kurgust alla.
pirakiM
‹
adv›
annab edasi järsku tugevat lööki või pauku =
müraki ▫
Uks lendas piraki kinni.
▫
Kuulsin oma kõrvaga, kuidas aialipp piraki! pakasest lõhki läks.
plartsumaM
vedela aine järsu liikumise, laialipaiskumise helisid kuuldavale laskma;
(millegi vastu lüües, paiskudes) järsku tugevat heli tekitama ▫
Muda plartsub talla all.
▫
Uksed plartsuvad kogu aeg.
◊
kõlasõna
porikärbesM
lennates tugevat põrinat tekitav suur sinakas või rohekas kärbes =
porilane◊
tõlkelaen saksa Schlammfliege
porilaneM
‹
s›
lennates tugevat põrinat tekitav suur sinakas või rohekas kärbes =
porikärbes
prantsaki ‹
adv›
annab edasi millegi raske kukkumist, paiskumist, selle järsku tugevat heli =
prantsti ▫
Üks uisutajatest kukkus prantsaki vastu jääd.
◊
kõlasõna
prantsatamaM
järsku tugevat heli tekitades kukkuma, langema, paiskuma või paiskama või sellist heli tekitama =
rantsatama ▫
Uks prantsatas kinni.
▫
Libisesin ja prantsatasin vastu jääd.
▫
Mees prantsatas toolile.
▫
Virutas puusületäie maha, nii et põrand prantsatas.
– SEOTUD SÕNAD:
prantsatus ‹
s›
◊
kõlasõna
prantstiM
‹
adv›
annab edasi millegi raske kukkumist, paiskumist, selle järsku tugevat heli =
prantsaki ▫
Kott kukkus prantsti maha.
▫
Olin järsku prantsti pikali.
◊
kõlasõna
prõmatama
järsku tugevat heli tekitades lööma või kukkuma
▫ Prõmatas paar korda rusikaga vastu letti.
▫ Kuulsin, kuidas miski vastu kappi prõmatas.
prõntsatamaM
järsku tugevat heli tekitades kukkuma, langema või paiskuma ▫
Nalja sai palju, kui libedates sokkides näitleja pahaaimamatult tagumikule prõntsatas.
– SEOTUD SÕNAD:
prõntsatus ‹
s›
pubiM
‹
s›
inglis- või iiripärane kõrts, kus pakutakse õlut jt alkohoolseid jooke ning hrl lihtsamat sorti tugevat toitu◊
laensõna inglise pub 'pubi' (väljendist public house 'pubi', õieti 'publikule avatud maja')
⌘
põlvi nõrgaks võtma ‹
hrl 3. isikus›
tugevat emotsionaalset mõju avaldama, ehmatavalt või erutavalt mõjuma =
jalgu nõrgaks võtma,
jalust nõrgaks võtma ▫
Teade, et president tuleb külla, võttis esialgu põlved nõrgaks.
▫
Mehi hullutava mustlanna sära võtab põlved nõrgaks.
põnts2 ‹adv›
annab edasi raske astumise, millegi kukkumise, löögi vms tugevat kõlatut heli
▫ Kuidas sa ikka lähed kirikusse põnts ja põnts, nii et maa väriseb?
◊ kõlasõna