[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 73 artiklit, väljastan 50
haisupomm
▫ Bussis tukkus hulga räpaste kilekottidega ümbritsetud haisupomm, kellest teised reisijad eemale hoidsid.
▫ Äärmuslased loopisid kivide ja haisupommidega saatkonnahoonet.
◊ tõlkelaen saksa Stinkbombe
M
miski või keegi tugevat haisu levitav▫ Bussis tukkus hulga räpaste kilekottidega ümbritsetud haisupomm, kellest teised reisijad eemale hoidsid.
▫ Äärmuslased loopisid kivide ja haisupommidega saatkonnahoonet.
◊ tõlkelaen saksa Stinkbombe
hele
▫ Kaminas põlesid halud heleda leegiga.
▫ Hele täht põhjataevas.
▫ Keldrist tulijat pimestas hele päevavalgus.
■ hästi valgustatud
▫ Avar ja hele kabinet.
2 värvuselt, toonilt valkjas
⇔ tume
▫ Heledate juustega tüdruk.
▫ Heledas ülikonnas mees.
3 (heli kohta:) kõrge ja kõlav
▫ Keegi kiljatas heleda häälega.
▫ Hele laks vastu põske sundis ta vaikima.
4 (aistingu või tunde kohta:) tugev, jõuline
▫ Hele valusähvakas käis seljast läbi.
– SEOTUD SÕNAD: heledalt ‹adv›, heledasti ‹adv›, heledus ‹s›
M
‹adj› 1 tugevat valgust kiirgav▫ Kaminas põlesid halud heleda leegiga.
▫ Hele täht põhjataevas.
▫ Keldrist tulijat pimestas hele päevavalgus.
■ hästi valgustatud
▫ Avar ja hele kabinet.
2 värvuselt, toonilt valkjas
⇔ tume
▫ Heledate juustega tüdruk.
▫ Heledas ülikonnas mees.
3 (heli kohta:) kõrge ja kõlav
▫ Keegi kiljatas heleda häälega.
▫ Hele laks vastu põske sundis ta vaikima.
4 (aistingu või tunde kohta:) tugev, jõuline
▫ Hele valusähvakas käis seljast läbi.
– SEOTUD SÕNAD: heledalt ‹adv›, heledasti ‹adv›, heledus ‹s›
– VÄLJENDID: kere on hele
⌘ hinge kinni lööma
‹hrl 3. isikus› tugevat emotsiooni (nt suurt üllatust, vaimustust, ehmatust) tekitama
▫ Mäetipust avanev vaade lõi hinge kinni.
▫ Hinnatõus lööb hinge kinni.
‹hrl 3. isikus› tugevat emotsiooni (nt suurt üllatust, vaimustust, ehmatust) tekitama
▫ Mäetipust avanev vaade lõi hinge kinni.
▫ Hinnatõus lööb hinge kinni.
ilge
= jälk
▫ Praegune mood on tõeliselt ilge.
▫ Ta on üsna ilge tüüp.
2 kõnekeelne väljendab millegi intensiivsust, suurt määra või ulatust
▫ Kusagil käib ilge pauk.
▫ Sellest tuli üks ilge jama.
– SEOTUD SÕNAD: ilgelt ‹adv›
◊ ?laensõna germaani: vanapõhja illr 'halb, kuri', vanarootsi ilder 'halb, kuri'
M
‹adj› 1 tugevat vastikustunnet tekitav, eriti vastik või tülgastav= jälk
▫ Praegune mood on tõeliselt ilge.
▫ Ta on üsna ilge tüüp.
2 kõnekeelne väljendab millegi intensiivsust, suurt määra või ulatust
▫ Kusagil käib ilge pauk.
▫ Sellest tuli üks ilge jama.
– SEOTUD SÕNAD: ilgelt ‹adv›
◊ ?laensõna germaani: vanapõhja illr 'halb, kuri', vanarootsi ilder 'halb, kuri'
imposantne
▫ Vanalinna ümbritseb imposantne linnamüür.
▫ Köögist ilmus välja imposantse kehakeelega turske mees.
– SEOTUD SÕNAD: imposantselt ‹adv›, imposantsus ‹s›
M
‹adj› tugevat muljet või aukartust tekitav; võimas ja vägev▫ Vanalinna ümbritseb imposantne linnamüür.
▫ Köögist ilmus välja imposantse kehakeelega turske mees.
– SEOTUD SÕNAD: imposantselt ‹adv›, imposantsus ‹s›
indigolaps
andekas, ülitundlik laps, kelle energiaväljas (auras) on sensitiivide väiteil indigo, mis tähistab nn uue põlvkonna laste erilisust (nt tugevat tahet, pikka mälu)
‣ VÕRDLE kristallilaps ‣ tähelaps
◊ tõlkelaen inglise indigo child
andekas, ülitundlik laps, kelle energiaväljas (auras) on sensitiivide väiteil indigo, mis tähistab nn uue põlvkonna laste erilisust (nt tugevat tahet, pikka mälu)
‣ VÕRDLE kristallilaps ‣ tähelaps
◊ tõlkelaen inglise indigo child
⌘ jalgu nõrgaks võtma
‹hrl 3. isikus› tugevat emotsionaalset mõju avaldama, ehmatavalt või erutavalt mõjuma
= jalust nõrgaks võtma, põlvi nõrgaks võtma
▫ Diagnoos võttis Marjul jalad nõrgaks.
▫ Ilusad autod võtavad mul alati jalad nõrgaks.
‹hrl 3. isikus› tugevat emotsionaalset mõju avaldama, ehmatavalt või erutavalt mõjuma
= jalust nõrgaks võtma, põlvi nõrgaks võtma
▫ Diagnoos võttis Marjul jalad nõrgaks.
▫ Ilusad autod võtavad mul alati jalad nõrgaks.
⌘ jalust nõrgaks võtma
‹hrl 3. isikus› tugevat emotsionaalset mõju avaldama, ehmatavalt või erutavalt mõjuma
= põlvi nõrgaks võtma, jalgu nõrgaks võtma
▫ Teade auto võitmisest võttis mu jalust nõrgaks.
▫ Vein ei maksa midagi ja valik kalaturul võtab jalust nõrgaks.
‹hrl 3. isikus› tugevat emotsionaalset mõju avaldama, ehmatavalt või erutavalt mõjuma
= põlvi nõrgaks võtma, jalgu nõrgaks võtma
▫ Teade auto võitmisest võttis mu jalust nõrgaks.
▫ Vein ei maksa midagi ja valik kalaturul võtab jalust nõrgaks.
jube1 ‹adj›
1 suurt hirmu, kartust, õudu tekitav
= õudne (1. täh), kohutav (1. täh)
▫ Mõrvapaigas avanes jube vaatepilt.
■ väga ebameeldiv, tugevat vastumeelsust äratav
= õudne (1. täh), kohutav (1. täh)
▫ Jube ilm: torm, külm ja vihm.
▫ Kodutul olid seljas mingid jubedad kaltsud.
2 väljendab millegi intensiivsust, suurt määra või ulatust
= õudne (2. täh), kohutav (2. täh)
▫ Jube hais levis linna kohal.
▫ Mul on jube janu.
▫ Lihtsalt jube, kuidas ma kõrgust kardan.
1 suurt hirmu, kartust, õudu tekitav
= õudne (1. täh), kohutav (1. täh)
▫ Mõrvapaigas avanes jube vaatepilt.
■ väga ebameeldiv, tugevat vastumeelsust äratav
= õudne (1. täh), kohutav (1. täh)
▫ Jube ilm: torm, külm ja vihm.
▫ Kodutul olid seljas mingid jubedad kaltsud.
2 väljendab millegi intensiivsust, suurt määra või ulatust
= õudne (2. täh), kohutav (2. täh)
▫ Jube hais levis linna kohal.
▫ Mul on jube janu.
▫ Lihtsalt jube, kuidas ma kõrgust kardan.
jälk
= ilge (1. täh)
▫ Prügikastist hoovas jälki haisu.
▫ Tõeliselt jälk tegu.
– SEOTUD SÕNAD: jälgilt ‹adv›
M
‹adj› tugevat vastikustunnet tekitav, eriti vastik või tülgastav= ilge (1. täh)
▫ Prügikastist hoovas jälki haisu.
▫ Tõeliselt jälk tegu.
– SEOTUD SÕNAD: jälgilt ‹adv›
klõmdi
= klõmm2 (2. täh)
▫ Lõin ukse klõmdi kinni.
◊ kõlasõna
M
‹adv, interj› annab edasi tugevat lööki ja selle heli= klõmm2 (2. täh)
▫ Lõin ukse klõmdi kinni.
◊ kõlasõna
klõmm2 ‹interj, adv›
1 ‹interj› õhutussõna alkoholipruukimise juurde
▫ Ja nüüd klõmm! põhjani.
2 ‹interj, adv› annab edasi tugevat lööki ja selle heli
= klõmdi
▫ Mees tõmbab klõmm akna kinni.
◊ kõlasõna
1 ‹interj› õhutussõna alkoholipruukimise juurde
▫ Ja nüüd klõmm! põhjani.
2 ‹interj, adv› annab edasi tugevat lööki ja selle heli
= klõmdi
▫ Mees tõmbab klõmm akna kinni.
◊ kõlasõna
kohisema
▫ Eespool kohises kosk.
▫ Mets hakkas kohisema.
▫ Vesi hakkas kannus kohisema.
■ ‹hrl umbisikuliselt› (paljude ebaselgelt kostvate helide või häälte tulvamise kohta)
▫ Ta pea valutas ning kõrvus kohises.
▫ Peas kohises.
◊ kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kohista 'kohiseda, mühiseda; ladiseda, pahiseda; müriseda', lüüdi kohišta 'kohiseda'
M
tugeva veevoolu, tuule, saju vm mõjul tugevat ja pidevat ühetoonilist kõlatut heli tekitama, kohinat andma; sellist heli tekitades midagi tegema▫ Eespool kohises kosk.
▫ Mets hakkas kohisema.
▫ Vesi hakkas kannus kohisema.
■ ‹hrl umbisikuliselt› (paljude ebaselgelt kostvate helide või häälte tulvamise kohta)
▫ Ta pea valutas ning kõrvus kohises.
▫ Peas kohises.
◊ kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kohista 'kohiseda, mühiseda; ladiseda, pahiseda; müriseda', lüüdi kohišta 'kohiseda'
kohutav
= jube1 (1. täh), õudne (1. täh)
▫ Juhtus kohutav õnnetus.
▫ Mul on kohutav mõelda kõige selle peale, mida ma tegin.
■ väga ebameeldiv, tugevat vastumeelsust äratav
= jube1 (1. täh), õudne (1. täh)
▫ Kümne meetri raadiuses levis kohutav hais.
▫ Maailm on kohutavat müra täis.
2 väljendab millegi intensiivsust, suurt määra või ulatust
= jube1 (2. täh), õudne (2. täh)
▫ Kohutava kiirusega lähenev auto.
▫ Arvi oli haiglasse läinud kohutavates valudes.
– SEOTUD SÕNAD: kohutavalt ‹adv›, kohutavus ‹s›
M
‹adj› 1 suurt hirmu, kartust, õudu tekitav= jube1 (1. täh), õudne (1. täh)
▫ Juhtus kohutav õnnetus.
▫ Mul on kohutav mõelda kõige selle peale, mida ma tegin.
■ väga ebameeldiv, tugevat vastumeelsust äratav
= jube1 (1. täh), õudne (1. täh)
▫ Kümne meetri raadiuses levis kohutav hais.
▫ Maailm on kohutavat müra täis.
2 väljendab millegi intensiivsust, suurt määra või ulatust
= jube1 (2. täh), õudne (2. täh)
▫ Kohutava kiirusega lähenev auto.
▫ Arvi oli haiglasse läinud kohutavates valudes.
– SEOTUD SÕNAD: kohutavalt ‹adv›, kohutavus ‹s›
kolisema
▫ Tuul on vali, aknad kolisevad.
▫ Auto vedrustus enam ei kolise.
◊ kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kolata 'kolada; koliseda', vepsa koleita 'koputada, kolistada, koliseda'
M
millegi kõva, metalsega kokkupuutumisel (tugevat) keskmise kõrgusega heli või müra, kolinat andma; sellist heli tekitades sõitma või liikuma▫ Tuul on vali, aknad kolisevad.
▫ Auto vedrustus enam ei kolise.
◊ kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kolata 'kolada; koliseda', vepsa koleita 'koputada, kolistada, koliseda'
kolistama
▫ Tuul kolistab lahtisi katuseplekke.
▫ Liisa kolistab köögis teed keeta.
2 kõnekeelne sihitult (ringi) hulkuma, kolama
▫ Ka rebaseid kolistab seal läheduses ringi.
▫ Ma ei hakka poode mööda kolistama.
M
1 millegi kõva, metalsega kokkupuutumisel (tugevat) keskmise kõrgusega heli või müra, kolinat tekitama; sellist heli tekitades midagi tegema▫ Tuul kolistab lahtisi katuseplekke.
▫ Liisa kolistab köögis teed keeta.
2 kõnekeelne sihitult (ringi) hulkuma, kolama
▫ Ka rebaseid kolistab seal läheduses ringi.
▫ Ma ei hakka poode mööda kolistama.
kuumatunne
▫ Ärevushäire üheks tunnuseks võib olla kuumatunne peas.
M
seisund, kus inimene tunneb mingis kehaosas või kogu kehas tugevat kuumust▫ Ärevushäire üheks tunnuseks võib olla kuumatunne peas.
kõrbema
▫ Jutuhoos ei märgatud, et liha kõrbes panni peal.
■ põuaga päikese käes väga ära kuivama
▫ Muru on täitsa kõrbenud, niita pole midagi.
■ (tugeva või ülemäärase päevitumise kohta)
▫ Päikesest pruuniks kõrbenud noormees.
■ (maha) põlema
▫ Vulkaanipurskes tuhaks kõrbenud linnad.
2 kõnekeelne tugevat janu väljendavates, eeskätt rahvapärastes ütlustes
▫ Mul sees kõrbeb, andke palun vett!
3 ‹milles, millega› kõnekeelne läbi kukkuma, põruma
▫ Teatevõistluses kõrbesid meie suusatajad täiesti.
◊ põlissõna läänemeresoome-mordva: liivi kuorbõ 'kõrbeda', saami guorbat 'hõõruda, kuluda; kõrbeda', ersa kirvams 'leegitsema, lõõmama'
M
1 leegita põlemisel või kuumuse mõjul (pinnalt) söestuma või mustaks tõmbuma▫ Jutuhoos ei märgatud, et liha kõrbes panni peal.
■ põuaga päikese käes väga ära kuivama
▫ Muru on täitsa kõrbenud, niita pole midagi.
■ (tugeva või ülemäärase päevitumise kohta)
▫ Päikesest pruuniks kõrbenud noormees.
■ (maha) põlema
▫ Vulkaanipurskes tuhaks kõrbenud linnad.
2 kõnekeelne tugevat janu väljendavates, eeskätt rahvapärastes ütlustes
▫ Mul sees kõrbeb, andke palun vett!
3 ‹milles, millega› kõnekeelne läbi kukkuma, põruma
▫ Teatevõistluses kõrbesid meie suusatajad täiesti.
◊ põlissõna läänemeresoome-mordva: liivi kuorbõ 'kõrbeda', saami guorbat 'hõõruda, kuluda; kõrbeda', ersa kirvams 'leegitsema, lõõmama'
kähvatama
= nähvama (1. täh), kähvama, sähvama (3. täh)
▫ „Ma ei öelnud nii!” kähvatas tüdruk solvunult.
2 järsku mõistma, taipama
▫ Mulle kähvatas pähe, et saadan kogu kupatuse kuradile.
■ järsku, teravat, tugevat heli tekitama; sel viisil toimuma
▫ Kohe kähvatas müristamine.
– SEOTUD SÕNAD: kähvatus ‹s›
M
1 midagi järsult, teravalt või tigedalt ütlema= nähvama (1. täh), kähvama, sähvama (3. täh)
▫ „Ma ei öelnud nii!” kähvatas tüdruk solvunult.
2 järsku mõistma, taipama
▫ Mulle kähvatas pähe, et saadan kogu kupatuse kuradile.
■ järsku, teravat, tugevat heli tekitama; sel viisil toimuma
▫ Kohe kähvatas müristamine.
– SEOTUD SÕNAD: kähvatus ‹s›
kärgatama
▫ Pomm kärgatas pargi lähistel.
▫ Ühtäkki lõi välku ja kärgatas kõu.
■ vihaselt, valjusti ja järsult midagi ütlema
▫ „Sa reo!” kärgatas mees, haarates relvolvri järele.
M
järsku valju pauku, tugevat, mürisevat (plahvatuse) heli kuuldavale tooma▫ Pomm kärgatas pargi lähistel.
▫ Ühtäkki lõi välku ja kärgatas kõu.
■ vihaselt, valjusti ja järsult midagi ütlema
▫ „Sa reo!” kärgatas mees, haarates relvolvri järele.
kärtsuma
▫ Kiiresti tuld võtvad halud kärtsusid vaikuses.
2 kurjalt, käratsedes õiendama
▫ „Miks sa ei vaheta käiku?^” kärtsus mees.
◊ kõlasõna
M
1 tugevat, ragisevat heli kuuldavale tooma▫ Kiiresti tuld võtvad halud kärtsusid vaikuses.
2 kurjalt, käratsedes õiendama
▫ „Miks sa ei vaheta käiku?^” kärtsus mees.
◊ kõlasõna
lakk3 ‹s›
kuivades tugevat kelmet moodustav vedelik mitmesuguste pindade kaunistamiseks või kaitsmiseks
▫ Et lakk küüntel püsiks, tuleks kasutada ka pealislakki.
▫ Lakk kaitseb põrandat päikese eest.
▫ Mööblilakk.
▫ Põrandalakk.
◊ laensõna saksa Lack 'lakk' < itaalia lacca 'lakk' < araabia lakk 'lakk' < pärsia lāk 'lakk' < keskindia lākhā 'lakk'
kuivades tugevat kelmet moodustav vedelik mitmesuguste pindade kaunistamiseks või kaitsmiseks
▫ Et lakk küüntel püsiks, tuleks kasutada ka pealislakki.
▫ Lakk kaitseb põrandat päikese eest.
▫ Mööblilakk.
▫ Põrandalakk.
◊ laensõna saksa Lack 'lakk' < itaalia lacca 'lakk' < araabia lakk 'lakk' < pärsia lāk 'lakk' < keskindia lākhā 'lakk'
– VÄLJENDID: lakki saama
⌘ laku perset
vulgaarne tugevat halvakspanu väljendav ütlus (nt millestki ilmajäämise või -jätmise korral)
vulgaarne tugevat halvakspanu väljendav ütlus (nt millestki ilmajäämise või -jätmise korral)
löögijõud
▫ Sääske tabava veepiisa löögijõud on sama, kui inimene saaks löögi autolt.
▫ Plahvatus oli tugeva löögijõuga.
2 (tugev) võitlus- või võistlusvõime
▫ Võistkonnal on küllalt löögijõudu, et korrata eelmise aasta saavutust.
■ võime tugevat mõju avaldada
✉Croce mõttestiilis on suure kriitiku löögijõudu .. Mart Kivimäe
3 (sõjaväe, relvaüksuste, sõjamasinate vms kohta)
▫ Raketivägede peamise löögijõu moodustavad mandritevahelised ballistilised raketid.
◊ tõlkelaen saksa Schlagkraft
M
1 löögi, lööklaine vms korral mõjuv jõud▫ Sääske tabava veepiisa löögijõud on sama, kui inimene saaks löögi autolt.
▫ Plahvatus oli tugeva löögijõuga.
2 (tugev) võitlus- või võistlusvõime
▫ Võistkonnal on küllalt löögijõudu, et korrata eelmise aasta saavutust.
■ võime tugevat mõju avaldada
✉Croce mõttestiilis on suure kriitiku löögijõudu .. Mart Kivimäe
3 (sõjaväe, relvaüksuste, sõjamasinate vms kohta)
▫ Raketivägede peamise löögijõu moodustavad mandritevahelised ballistilised raketid.
◊ tõlkelaen saksa Schlagkraft
maatasa
▫ Linn pommitati maatasa.
▫ Maavärin tegi maatasa terved kvartalid elumaju.
■ väljendites, mis märgivad tugevat kritiseerimist, taunivat hinnangut
▫ Arvustajad tegid ooperi maatasa.
▫ Noor kolleeg trambiti maatasa.
■ maaga, aluspinnaga ühetasa
▫ Aarde leidmiseks tuleb kasvõi mägi maatasa lükata.
M
‹adv› täielikult purustatuks, hävitatuks või hävinuks; täielikult purustatud või hävinud▫ Linn pommitati maatasa.
▫ Maavärin tegi maatasa terved kvartalid elumaju.
■ väljendites, mis märgivad tugevat kritiseerimist, taunivat hinnangut
▫ Arvustajad tegid ooperi maatasa.
▫ Noor kolleeg trambiti maatasa.
■ maaga, aluspinnaga ühetasa
▫ Aarde leidmiseks tuleb kasvõi mägi maatasa lükata.
– maha prantsatama ‹v›
järsku tugevat heli tekitades kukkuma või langema
▫ Kurvis hobuselt maha prantsatanud ratsutaja ei mäletanud juhtunust midagi.
▫ Lennuk purustas maha prantsatades elumaja.
järsku tugevat heli tekitades kukkuma või langema
▫ Kurvis hobuselt maha prantsatanud ratsutaja ei mäletanud juhtunust midagi.
▫ Lennuk purustas maha prantsatades elumaja.
mõjus
▫ Mõjus ravim.
▫ Mina pooldan mõjusaid karistusi.
▫ Piisab, kui hea kolleeg ütleb paar mõjusat sõna.
■ tugevat muljet tekitav
= mõjuv
▫ Film oli visuaalselt väga mõjus.
– SEOTUD SÕNAD: mõjusalt ‹adv›, mõjusus ‹s›
M
‹adj› selline, mis mõjub ja millest on kasu▫ Mõjus ravim.
▫ Mina pooldan mõjusaid karistusi.
▫ Piisab, kui hea kolleeg ütleb paar mõjusat sõna.
■ tugevat muljet tekitav
= mõjuv
▫ Film oli visuaalselt väga mõjus.
– SEOTUD SÕNAD: mõjusalt ‹adv›, mõjusus ‹s›
mõjuv
= mõjus
▫ Pimeduses värelev küünaldemeri oli mõjuv vaatepilt.
■ piisavalt kaalukas, seetõttu arvestatav
▫ Nime muutmiseks peab olema mõjuv põhjus.
– SEOTUD SÕNAD: mõjuvalt ‹adv›, mõjuvus ‹s›
M
‹adj› tugevat muljet tekitav= mõjus
▫ Pimeduses värelev küünaldemeri oli mõjuv vaatepilt.
■ piisavalt kaalukas, seetõttu arvestatav
▫ Nime muutmiseks peab olema mõjuv põhjus.
– SEOTUD SÕNAD: mõjuvalt ‹adv›, mõjuvus ‹s›
mühama
= mühisema
▫ Ümberringi mühab mets.
▫ Lained mühavad üle kaljude.
2 jõudsalt kasvama või arenema
▫ Kinnisvaraturg lõi mühama.
▫ Lollus mühab ikka uskumatult jõudsalt.
▫ Peenral mühab ainult umbrohi.
M
1 pidevat tugevat ühetoonilist (tormi, lainete vms) heli kuuldavale laskma= mühisema
▫ Ümberringi mühab mets.
▫ Lained mühavad üle kaljude.
2 jõudsalt kasvama või arenema
▫ Kinnisvaraturg lõi mühama.
▫ Lollus mühab ikka uskumatult jõudsalt.
▫ Peenral mühab ainult umbrohi.
mühisema
= mühama
▫ Tuul mühises mändides.
▫ Ümberringi mühiseb pime mets.
■ kellestki välja tegemata edasi liikuma
▫ Linnapea mühises ajakirjanikust sõnagi lausumata mööda.
◊ kõlasõna
M
pidevat tugevat ühetoonilist (tormi, lainete vms) heli kuuldavale laskma= mühama
▫ Tuul mühises mändides.
▫ Ümberringi mühiseb pime mets.
■ kellestki välja tegemata edasi liikuma
▫ Linnapea mühises ajakirjanikust sõnagi lausumata mööda.
◊ kõlasõna
müraki
= piraki
▫ Uks lendas müraki lahti.
▫ Auto sõitis müraki vastu posti.
■ väljendab tegevuse hoogsust, intensiivsust
▫ Etendus läks müraki lahti, ei mingit pikka jorutamist.
M
‹adv› annab edasi järsku tugevat lööki või pauku= piraki
▫ Uks lendas müraki lahti.
▫ Auto sõitis müraki vastu posti.
■ väljendab tegevuse hoogsust, intensiivsust
▫ Etendus läks müraki lahti, ei mingit pikka jorutamist.
mürisema
▫ Külmkapp on hakanud mürisema.
▫ Lained mürisesid vastud kallast.
▫ Kirikus müriseb orel.
2 (intensiivse, hoogsa tegevuse kohta)
▫ Hoone kerkib mis müriseb.
▫ Töö edeneb, nii et müriseb.
◊ kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome myristä 'uriseda, möriseda; kõmiseda, käratseda', vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; kõmiseda, käratseda'
M
1 (masinate, seadmete kohta:) töötamisel suhteliselt ühtlast (tugevat) müra andma; sellist müra tekitades liikuma, sõitma või töötama; (loodushelide, muusika vm valju kõlamise, kostmise kohta)▫ Külmkapp on hakanud mürisema.
▫ Lained mürisesid vastud kallast.
▫ Kirikus müriseb orel.
2 (intensiivse, hoogsa tegevuse kohta)
▫ Hoone kerkib mis müriseb.
▫ Töö edeneb, nii et müriseb.
◊ kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome myristä 'uriseda, möriseda; kõmiseda, käratseda', vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; kõmiseda, käratseda'
mürts2 ‹adv›
annab edasi järsku tugevat heli
▫ Kass hüppas mürts! voodi pealt maha.
annab edasi järsku tugevat heli
▫ Kass hüppas mürts! voodi pealt maha.
mürtsatama
▫ Lillepott mürtsatas põrandale.
▫ Mürtsatas koolikoti toolile.
■ (kukkudes, põrgates) sellist heli tekitama
▫ Raudvõre langes mürtsatades alla.
■ (mingi valjuhäälse tegevuse alustamise kohta)
▫ Poiss mürtsatas naerma.
▫ Orkester mürtsatas mängima.
– SEOTUD SÕNAD: mürtsatus ‹s›
M
järsku tugevat heli tekitades kukkuma, põrkama või lööma, viskama▫ Lillepott mürtsatas põrandale.
▫ Mürtsatas koolikoti toolile.
■ (kukkudes, põrgates) sellist heli tekitama
▫ Raudvõre langes mürtsatades alla.
■ (mingi valjuhäälse tegevuse alustamise kohta)
▫ Poiss mürtsatas naerma.
▫ Orkester mürtsatas mängima.
– SEOTUD SÕNAD: mürtsatus ‹s›
oidipaalne ‹adj›
(lapse arengufaasi kohta psühhoanalüüsis:) selline, kes väljendab tugevat kiindumust ühesse, vastassugupoolt esindavasse lapsevanemasse, ning tõrjub teist, enda sugupoolt esindavat lapsevanemat
▫ Oidipaalne käitumine.
▫ Oidipaalne laps.
▫ Laps on rahutu, oidipaalne mäss suundub ema ja kooli vastu.
■ selline, mis hävitab oma eelkäija, väljendades kiindumust selle vastandisse, isatapjalik, Oidipuse kompleksiga iseloomustatav
▫ Kunstikriitik on ilmse oidipaalse vihaga sööstnud kunstiliikide kunagise keisri, maali jäänuste kallale ja teinud näituse „Maalimine keelatud”.
(lapse arengufaasi kohta psühhoanalüüsis:) selline, kes väljendab tugevat kiindumust ühesse, vastassugupoolt esindavasse lapsevanemasse, ning tõrjub teist, enda sugupoolt esindavat lapsevanemat
▫ Oidipaalne käitumine.
▫ Oidipaalne laps.
▫ Laps on rahutu, oidipaalne mäss suundub ema ja kooli vastu.
■ selline, mis hävitab oma eelkäija, väljendades kiindumust selle vastandisse, isatapjalik, Oidipuse kompleksiga iseloomustatav
▫ Kunstikriitik on ilmse oidipaalse vihaga sööstnud kunstiliikide kunagise keisri, maali jäänuste kallale ja teinud näituse „Maalimine keelatud”.
oie
▫ Rusude vahelt kostis oigeid.
▫ Ei ühtki oiet, ei ühtki kaebamist.
▫ Teeseldud kirg, teeseldud oiged.
M
‹s› valu vm tugevat tunnet väljendav ühekordne oigamine▫ Rusude vahelt kostis oigeid.
▫ Ei ühtki oiet, ei ühtki kaebamist.
▫ Teeseldud kirg, teeseldud oiged.
paristama1
✉Mida ta rääkis, millal sa teda kohtasid, millal sa veel seda jõudsid teha, paristas Aleksandra .. Mait Raun
■ (närvitsedes) midagi rutakalt, ülepeakaela tegema
▫ Kõrgushüppes hakkasin kolmandal katsel paristama.
2 tugevat ühtlast või katkelist heli tekitama, selle saatel liikuma
▫ Lennuk paristas madalalt üle katuse.
M
1 kiiresti (ja mõtlematult), ühe hooga rääkima✉Mida ta rääkis, millal sa teda kohtasid, millal sa veel seda jõudsid teha, paristas Aleksandra .. Mait Raun
■ (närvitsedes) midagi rutakalt, ülepeakaela tegema
▫ Kõrgushüppes hakkasin kolmandal katsel paristama.
2 tugevat ühtlast või katkelist heli tekitama, selle saatel liikuma
▫ Lennuk paristas madalalt üle katuse.
– VÄLJENDID: välja paristama
pigistama
▫ Käsi pigistas mõõgapidet.
▫ Ära pigista vistrikke.
▫ Pigistasin tuubist sinepit.
▫ Pigista kalale natuke sidrunimahla.
■ (riietusesemete, jalanõude vms kohta:) liiga tihedalt, kitsana keha ümbritsema, seetõttu ebamugavust või valu põhjustama
= pitsitama1 (3. täh)
▫ Laps muudkui kasvab, saapad juba pigistavad.
▫ Side ei tohi pigistada.
■ ‹ka isikuta lauses› (hingelise ahistuse või nälja-, külmatundest vms põhjustatud vaevuste kohta)
▫ Kurbus on nii suur, et südames pistab ja kõris pigistab.
▫ Valu on kord terav, kord tuim ja pigistav.
2 millegi saavutamiseks kedagi mõjutama, talle survet avaldama (nt ähvardustega, nõuete karmistamise abil)
= pitsitama1 (1. täh)
▫ USA kavatseb Venemaad majanduslikult pigistada.
▫ Maksuamet pigistab väikeettevõtjaid.
■ liiga koormav, kurnav olema
▫ Türgis maksud ei pigista.
3 pingutusega midagi tegema
▫ Suure vaevaga pigistasin noorema venna püksid jalga.
■ surutult, erilise rõhuga või otsekui vastu tahtmist lausuma
▫ „Seda ma kartsin,” pigistas ta kokkusurutud huulte vahelt.
■ (raha, aega) millegi arvel kokku hoidma, millekski jaguma saama
▫ Mõnikord õnnestub ka teatri jaoks aega pigistada.
■ kõnekeelne (millegi vastumeelse söömise või joomise kohta)
▫ Kuidagi pigistasin ka spinati kurgust alla.
M
1 kinni haarates või vajutades tugevat survet avaldama; mingisse asendisse, seisundisse või mingis suunas suruma▫ Käsi pigistas mõõgapidet.
▫ Ära pigista vistrikke.
▫ Pigistasin tuubist sinepit.
▫ Pigista kalale natuke sidrunimahla.
■ (riietusesemete, jalanõude vms kohta:) liiga tihedalt, kitsana keha ümbritsema, seetõttu ebamugavust või valu põhjustama
= pitsitama1 (3. täh)
▫ Laps muudkui kasvab, saapad juba pigistavad.
▫ Side ei tohi pigistada.
■ ‹ka isikuta lauses› (hingelise ahistuse või nälja-, külmatundest vms põhjustatud vaevuste kohta)
▫ Kurbus on nii suur, et südames pistab ja kõris pigistab.
▫ Valu on kord terav, kord tuim ja pigistav.
2 millegi saavutamiseks kedagi mõjutama, talle survet avaldama (nt ähvardustega, nõuete karmistamise abil)
= pitsitama1 (1. täh)
▫ USA kavatseb Venemaad majanduslikult pigistada.
▫ Maksuamet pigistab väikeettevõtjaid.
■ liiga koormav, kurnav olema
▫ Türgis maksud ei pigista.
3 pingutusega midagi tegema
▫ Suure vaevaga pigistasin noorema venna püksid jalga.
■ surutult, erilise rõhuga või otsekui vastu tahtmist lausuma
▫ „Seda ma kartsin,” pigistas ta kokkusurutud huulte vahelt.
■ (raha, aega) millegi arvel kokku hoidma, millekski jaguma saama
▫ Mõnikord õnnestub ka teatri jaoks aega pigistada.
■ kõnekeelne (millegi vastumeelse söömise või joomise kohta)
▫ Kuidagi pigistasin ka spinati kurgust alla.
piraki
= müraki
▫ Uks lendas piraki kinni.
▫ Kuulsin oma kõrvaga, kuidas aialipp piraki! pakasest lõhki läks.
M
‹adv› annab edasi järsku tugevat lööki või pauku= müraki
▫ Uks lendas piraki kinni.
▫ Kuulsin oma kõrvaga, kuidas aialipp piraki! pakasest lõhki läks.
plartsuma
▫ Muda plartsub talla all.
▫ Uksed plartsuvad kogu aeg.
◊ kõlasõna
M
vedela aine järsu liikumise, laialipaiskumise helisid kuuldavale laskma; (millegi vastu lüües, paiskudes) järsku tugevat heli tekitama▫ Muda plartsub talla all.
▫ Uksed plartsuvad kogu aeg.
◊ kõlasõna
porikärbes
= porilane
◊ tõlkelaen saksa Schlammfliege
M
lennates tugevat põrinat tekitav suur sinakas või rohekas kärbes= porilane
◊ tõlkelaen saksa Schlammfliege
prantsaki ‹adv›
annab edasi millegi raske kukkumist, paiskumist, selle järsku tugevat heli
= prantsti
▫ Üks uisutajatest kukkus prantsaki vastu jääd.
◊ kõlasõna
annab edasi millegi raske kukkumist, paiskumist, selle järsku tugevat heli
= prantsti
▫ Üks uisutajatest kukkus prantsaki vastu jääd.
◊ kõlasõna
prantsatama
= rantsatama
▫ Uks prantsatas kinni.
▫ Libisesin ja prantsatasin vastu jääd.
▫ Mees prantsatas toolile.
▫ Virutas puusületäie maha, nii et põrand prantsatas.
– SEOTUD SÕNAD: prantsatus ‹s›
◊ kõlasõna
M
järsku tugevat heli tekitades kukkuma, langema, paiskuma või paiskama või sellist heli tekitama= rantsatama
▫ Uks prantsatas kinni.
▫ Libisesin ja prantsatasin vastu jääd.
▫ Mees prantsatas toolile.
▫ Virutas puusületäie maha, nii et põrand prantsatas.
– SEOTUD SÕNAD: prantsatus ‹s›
◊ kõlasõna
– VÄLJENDID: maha prantsatama
prantsti
= prantsaki
▫ Kott kukkus prantsti maha.
▫ Olin järsku prantsti pikali.
◊ kõlasõna
M
‹adv› annab edasi millegi raske kukkumist, paiskumist, selle järsku tugevat heli= prantsaki
▫ Kott kukkus prantsti maha.
▫ Olin järsku prantsti pikali.
◊ kõlasõna
prõmatama
järsku tugevat heli tekitades lööma või kukkuma
▫ Prõmatas paar korda rusikaga vastu letti.
▫ Kuulsin, kuidas miski vastu kappi prõmatas.
järsku tugevat heli tekitades lööma või kukkuma
▫ Prõmatas paar korda rusikaga vastu letti.
▫ Kuulsin, kuidas miski vastu kappi prõmatas.
prõntsatama
▫ Nalja sai palju, kui libedates sokkides näitleja pahaaimamatult tagumikule prõntsatas.
– SEOTUD SÕNAD: prõntsatus ‹s›
M
järsku tugevat heli tekitades kukkuma, langema või paiskuma▫ Nalja sai palju, kui libedates sokkides näitleja pahaaimamatult tagumikule prõntsatas.
– SEOTUD SÕNAD: prõntsatus ‹s›
pubi
◊ laensõna inglise pub 'pubi' (väljendist public house 'pubi', õieti 'publikule avatud maja')
M
‹s› inglis- või iiripärane kõrts, kus pakutakse õlut jt alkohoolseid jooke ning hrl lihtsamat sorti tugevat toitu◊ laensõna inglise pub 'pubi' (väljendist public house 'pubi', õieti 'publikule avatud maja')
⌘ põlvi nõrgaks võtma
‹hrl 3. isikus› tugevat emotsionaalset mõju avaldama, ehmatavalt või erutavalt mõjuma
= jalgu nõrgaks võtma, jalust nõrgaks võtma
▫ Teade, et president tuleb külla, võttis esialgu põlved nõrgaks.
▫ Mehi hullutava mustlanna sära võtab põlved nõrgaks.
‹hrl 3. isikus› tugevat emotsionaalset mõju avaldama, ehmatavalt või erutavalt mõjuma
= jalgu nõrgaks võtma, jalust nõrgaks võtma
▫ Teade, et president tuleb külla, võttis esialgu põlved nõrgaks.
▫ Mehi hullutava mustlanna sära võtab põlved nõrgaks.
põnts2 ‹adv›
annab edasi raske astumise, millegi kukkumise, löögi vms tugevat kõlatut heli
▫ Kuidas sa ikka lähed kirikusse põnts ja põnts, nii et maa väriseb?
◊ kõlasõna
annab edasi raske astumise, millegi kukkumise, löögi vms tugevat kõlatut heli
▫ Kuidas sa ikka lähed kirikusse põnts ja põnts, nii et maa väriseb?
◊ kõlasõna
