[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kava : kava : kava 'mõte, plaan; millegi ellu- v läbiviimise üksikasjalik plaan; programm'; van '(bioloogiline) süsteem'
◊ kaavik
← alggermaani *skawwa-
keskülemsaksa schou 'vaatepilt, vaade'
saksa schauen 'vaatama; vaatlema; nägema'
inglise show 'näitama; paistma'
● soome kaava 'šabloon, vorm; eeskuju, juhis; näidis; plaan'; mrd 'vari, kuju; laip'
Aunuse karjala kuavu 'eeskuju, mall; laad, sort; märk, viit'
kaavik on kirjakeeles loodud tuletis, mis lähtub vanemast murdekeelest registreeritud pika esisilbivokaaliga tüvevarianti sisaldavast sõnast kaave 'tont, kummitus'. Eeskujuks on olnud ilmselt soome kaave 'kunstlikult valmistatud peibutuslind, linnukuju; kummitus, viirastus'. Vt ka kaval ja kavatsema.

moodustama : moodustada : moodustan 'mingil kujul esinema, millegi koostisosa olema; millegi ilmumist v tekkimist esile kutsuma, põhjustama; asutama, organiseerima, looma'
← soome muodostaa 'teha, valmistada, koostada; moodustada, endast kujutada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on germaani laen, ← alggermaani *mōto-, mille vasted on nt vanaislandi mót 'pilt; välimus; laad, viis', vanarootsi mōt 'vorm; märk; välimus'.

moondama : moondada : moondan 'teistsuguseks, teiseks muutma, teist, ebaharilikku kuju andma; vastase vaatluse ja luure eest varjama, maskeerima'
On arvatud, et tuletis vanema murdekeele sõnast mood (omastav mo(o)u) 'viis, laad', mille vasted on soome muoto 'vorm, kuju; nägu; viis', isuri moodo 'viis, komme', karjala muoto 'välimus; nägu, põsk; (käitumis)viis', vepsa mod 'inimese nägu'. See tüvi on germaani laen, ← alggermaani *mōta, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaislandi mót 'märk, tunnus; välimus; viis, komme', vanarootsi mōt 'vorm; märk; välimus'. On võinud tähenduselt seguneda sõnaga muundama, muu. Hiljem on laenatud germaani tüve saksa vaste, mood.

rist : risti : risti '(hrl täisnurgi) lõikuvatest sirgjoontest moodustatud kujund v märk; samakujuline ese; ristumiskoht'; piltl 'raskused, mured'
← vanavene krĭstŭ 'rist'
● liivi rišt 'rist; risti (kaardimast)'
vadja rissi 'rist; ristpiste(tikand); risti (kaardimast); ristimine; raskused, mured'
soome risti 'rist; ristumiskoht; risti (kaardimast); raskused, mured'
isuri risti 'rist; ristimine; teerist; risti (kaardimast)'
Aunuse karjala ristu 'rist; raskused, mured; ristamisi laotud hunnik, riit; märk, ristike, linnuke'
lüüdi rist(e͔) 'rist; ristamisi laotud hunnik'
vepsa ŕist 'rist; miski ristamisi pandu; (mitm) pesunõu alus; risti (kaardimast); punane riie, mida peiupoiss pulmas kannab risti üle õla'
Vanavene tüvi lähtub vahenduskeelte kaudu kreekakeelsest ristiusu lunastaja lisanimest Christós 'Kristus, võitu, salvitu'. Alguses on sõna tähendanud ainult Jeesus Kristust, hiljem aga hakanud märkima ristilöödud Kristuse kuju ja lõpuks risti kujundit üldiselt. Vt ka risti-, ristima, rästi.

viit : viida : viita '(teed, suunda) osutav tähis'
← alggermaani *witan 'osutama, viipama'
vanaislandi viti 'märk; märgina süüdatud lõke'
norra vede 'võrgukäbi'
rootsi vette 'tehislik peibutuslind'
taani vede 'meremärk'
● soome viitta 'viit, tähis; liiklusmärk'; viitata 'osutada, näidata; viibata; viidata; osundada, tsiteerida; märku anda'
Teisalt võib olla ka hilisem soome laen. Vt ka viitama1.