[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

luuk : luugi : luuki 'ava sulgev v kaitsev hingedel pöörduv või ettetõstetav kate'
← alamsaksa luke 'ava põrandas v seinas, mis suletakse uksega'
← saksa Luke 'luuk'

muuk1 : muugi : muuki 'lihtsa haagikujulise keelega riistapuu lukkude avamiseks; luku riivistusmehhanismi osa'
○ munk-
← baltisaksa Mukeisen 'muukraud'
Baltisaksa allikas on liitsõna: (auf)muken 'lukku valevõtmega avama, lahti murdma' + Eisen 'raud; jõud'. Kõigepealt on ilmselt laenatud liitsõna muukraud, kus teine osis on tõlgitud, ja hiljem on muuk võetud iseseisvalt kasutusele. Samatüveline tegusõna muukima võib olla samuti laenatud.

muuk2 : muugi : muuki mrd 'munk; sõnakehv inimene'; rhvl 'hiidlik ehitaja; röövija'
● Tõenäoliselt tüve munk variant.

puuk1 : puugi : puuki 'ämblikulaadne, kes imeb kärsa abil loomade ja inimeste verd (Ixodes)'
● vadja puukki, puukko, puukkõ 'puuk'
soome mrd puukki, puukka, puukke, puukko 'puuk'
isuri puukki 'puuk'
On peetud tuletiseks puu tüvest. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bokk liitsõnades mätsa-bokk, mätse-bokk 'puuk' (← mets(a)puuk).

puuk2 : puugi : puuki 'kratt, pisuhänd'
← rootsi puke 'kratt, pisuhänd, puuk'
← alamsaksa spōk, spūk 'kummitus, tont, tühine olend'

uluk : uluki : ulukit 'mets- v jahiloom' ulgu-

uuk : uugi : uuki 'väike väljaehitis katusekorruse akna jaoks'; mrd 'ungas'
● ? soome mrd uukku 'õõnsus'
On arvatud, et võib olla tüve ungas variant. Murdesõna on kirjakeeles uues tähenduses terminina kasutusele võetud.

vuuk : vuugi : vuuki 'ehitise osade vahekoht'
← saksa Fuge 'pragu; jätkukoht, vuuk; põkk'