[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

munk : munga : munka 'usulistel põhjustel maailmast tagasitõmbunult üksiklasena v kloostri kogukonnas mungatõotuse järgi elav mees'
← alamsaksa mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'munk'
← rootsi munk 'munk'
Paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina monachus 'munk', vanakreeka monachós 'munk'. Vt ka muuk2.