[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kile1 : kile : kilet '(lahutav v piirav) nahkjas moodustis, membraan; õhuke ainekiht, kelme; õhuke painduv lehtmaterjal'
? ← alamsaksa schille, schelle 'teokarp'
On ka arvatud, et sama tüve variant mis sõnas kelme.

kile2 : kile : kilet 'kiisel'
● soome mrd kilo 'hapu; hape'
On arvatud, et algselt sama sõna mis kile3, kilama1, toimunud on tähendusnihe 'kõrge ja terav (hääl)' > 'terava maitsega' > 'hapu'. Vt ka kilu.

kile3 : kileda : kiledat 'läbilõikavalt kõrge ja terav (hääl)' kilama1