[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kilama1 : kilada : kilan 'kilkama, kiljuma; teravalt heledalt kõlama v kajama'
◊ kile3, kilisema, kille
● liivi ki’llõ 'heliseda, kõlada, kajada'
soome kilistä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
isuri kilissä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
Aunuse karjala kilištä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
lüüdi kilištä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kolama, kulisema, silisema, tilisema. kille on tuletise kile kirjakeelestatud lõunaeesti variant. Vt ka kilama2, kile2 ja kilu.

kilama2 : kilada : kilan 'hiilgama, läikima, helkima'
● soome kilo 'kiirgus, hiilgus, sära, sädelus', kilottaa 'kiirata, särada, helkida'
karjala kilo 'päikesesära, -helk', kilottoa 'hõõguda, sädeleda, kiirata, helkida'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas kilama1.