[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haldjas : haldja : haldjat 'looduses, elamus vm valitsev kujuteldav üleloomulik olend'
? ← algskandinaavia *haldija
vanarootsi -hælde liitsõnas samhælde 'ühendus'
● vadja altia(s) 'haldjas'
soome haltija 'omanik, valdaja; haldaja; haldjas, kaitsevaim; päkapikk'
isuri haltias 'haldjas; kummitus'
karjala haltie 'omanik, valdaja; haldjas, kaitsevaim'
lüüdi haľgii 'haldjas'
Kui sõna on skandinaavia laen, on sõna tähendus eesti ja teisteski läänemeresoome keeltes muutunud. Vt ka haldama.

kalts : kaltsu : kaltsu 'vana katkine riideräbal; katkine, kuid kantav riietusese; allakäinud inimene'; mrd 'riidest säärekatted'
◊ kaltsad, kaltserdama
← vanavene
vene kolóša 'sääris, suka- v püksisäär'
● soome kalsu 'naiste lumesukk'; mrd 'sääris; sukasäär'
Aunuse karjala kalzu 'sääris'
lüüdi kaľž '(naiste kotiriidest) sääris (tule ja kuumuse kaitseks alet põletades)'
vepsa kaľž 'sääris'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). On ka oletatud, et tüvi on laenatud mõnest germaani keelest, häälikuliselt sobiv laenuallikas oleks nt keskülemsaksa kalze 'sukk'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kals, kalts, kalso 'kalts'. Vt ka kilts.

kava : kava : kava 'mõte, plaan; millegi ellu- v läbiviimise üksikasjalik plaan; programm'; van '(bioloogiline) süsteem'
◊ kaavik
← alggermaani *skawwa-
keskülemsaksa schou 'vaatepilt, vaade'
saksa schauen 'vaatama; vaatlema; nägema'
inglise show 'näitama; paistma'
● soome kaava 'šabloon, vorm; eeskuju, juhis; näidis; plaan'; mrd 'vari, kuju; laip'
Aunuse karjala kuavu 'eeskuju, mall; laad, sort; märk, viit'
kaavik on kirjakeeles loodud tuletis, mis lähtub vanemast murdekeelest registreeritud pika esisilbivokaaliga tüvevarianti sisaldavast sõnast kaave 'tont, kummitus'. Eeskujuks on olnud ilmselt soome kaave 'kunstlikult valmistatud peibutuslind, linnukuju; kummitus, viirastus'. Vt ka kaval ja kavatsema.

kratt : krati : kratti 'vanadest esemetest valmistatud lendav varavedaja, pisuhänd'
○ krätt, katt, ratt
← eestirootsi skratt 'kummitus; kurat'
Vt ka marakratt.

kumm2 : kummi : kummi 'kummist ese, nt õhuga täidetav rõngas sõiduki rattal, vahend pliiatsi- vm kirja kustutamiseks' kummi

kummi : kummi : kummit 'kautšuki vulkaniseerimisel saadav sitke elastne materjal'
◊ kumm2
← alamsaksa gummi 'kleepiv taimemahl v puuvaik, mida kasutatakse ravimina'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt vanaegiptuse keelest, ← qmyt 'kummivaik'.

kummitama : kummitada : kummitan 'viirastusena ilmuma v paistma'
● vadja kummitõlla 'imestada; imestama panna; kummitada'; kumma 'ime; imelik; jõulusant'
soome kumma 'ime, imelik asi; imelik, kummaline'; kummitella 'kummitada'
isuri kumma 'ime, imelik asi'
Aunuse karjala kummu 'ime, imelik asi'
lüüdi kummad (mitm) 'ime; imelik'
saami gobmi 'kummitus, tont'; gobmidit 'kummitada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sõna on kirjakeelde jõudnud kirderannikumurretest, kus see võib olla soome laen. Vt ka kummaline.

kõuk : kõugu : kõuku '(kauge) esivanem'
◊ kõu
← balti ???
leedu kaukas 'majavaim'
läti mrd kauks 'majavaim'
preisi cawx 'kurat'
● soome mrd kouko 'kummitus, tont; röövloom; täi'; van 'surm'
Sõna esines vanemas murdekeeles tähenduses 'kõu', kirjakeeles on sõna kasutusele võetud uues tähenduses. kõu on lühenenud tüvevariant. Tüve algsem tähendus 'kummitus, tont' on säilinud soome keeles, eesti keeles on toimunud tähendusnihe 'vaim, kummitus' > 'kõuejumal' > 'kõu'.

kääbas : kääpa : kääbast 'hauaküngas'; mrd 'kummitus, viirastus, kodukäija; kivihunnik'
● vadja tšääppä 'kääbas, kalm, hauaküngas'
soome mrd kääppä 'kivikuhil põllul'
vepsa käp 'kääbas'
? mansi kamp, kap 'küngas; hunnik, kuhi'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Läänemeresoome tüve on peetud ka balti laenuks tüvest, mille vasted on läti kaps 'haud' ja leedu kapas 'haud'. Vt ka kääbus.

lohv : lohvi : lohvi 'õhkrehvi sisemine, õhuga täidetav õhukesest kummist rõngas'; kõnek 'voolik'
← saksa Schlauch 'voolik'
Otseseks laenuallikaks on olnud saksa sõna baltisaksapärane variant, kus au asemel hääldati ou. Laenu muganemisel on häälikud kohad vahetanud: uh > hv.

lutt2 : luti : lutti 'kummist vahend, mida v mille läbi imik imeb' lutt1

manala : manala : manalat 'surnute asupaik (eesti rahvausundis)'
? ← soome mana, manala 'manala, toonela, allilm'
Soome tüve tõenäoline vaste on lõunasaami muonesje 'hea või paha vaim; kummitus, kes ennustab ette haigust või surma; nõidusest saadud haigus'. Võib olla indoiraani või algiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt avesta manā 'mõtlemine', vanaindia manā́ 'hardus, harduslaul, jumalakartlik vaimustus; eelarvamus'; see eeldab tähendusmuutust 'surnu mälestus, surnutele mõtlemine' > 'mana seisukorrana, vaimuna'. Varem on arvatud, et võib olla saadud sõnaühendist *maan ala 'maa-alune' (selle seletusega ei sobi saami vaste) või olla tuletis manama tüvest.

mürr : mürri : mürri 'kultustalitustel suitsutamiseks, samuti rahvameditsiinis ja farmaatsias kasutatav palsamilõhnaline (mürripuu) kummivaik'
← saksa Myrrhe 'mürr'

puuk2 : puugi : puuki 'kratt, pisuhänd'
← rootsi puke 'kratt, pisuhänd, puuk'
← alamsaksa spōk, spūk 'kummitus, tont, tühine olend'

traks2 : traksi : traksi 'üle õlgade käiv kaheharuline rihmadetaoline kummist vm materjalist vahend riietuseseme ülalhoidmiseks'
○ raks(id)
← baltisaksa Tragsen '(püksi)traksid, kandepaelad'
On ka arvatud, et võib olla laenatud rootsi keelest, ← rootsi mrd dragsa, drakksu 'veorihm (nt kelgul)'. Sõna ulatusliku murdeleviku tõttu on laenamine baltisaksa murdest tõenäolisem. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi traksar, träksar (mitm) liitsõnades biks-traksar, -träksar '(püksi)traksid', trakslar, sträkslar, träks’l, traks’l (mitm) '(püksi)traksid'.

tühi : tühja : tühja 'mitte millegagi täidetud, mitte midagi sisaldav, selline, kust miski puudub; asjatu, mõttetu, ilmaaegne, tähtsusetu, ebaoluline; vanapagan; vaesus, puudus'
○ kirderanniku tühjä
← balti
leedu tuščias 'mitte millegagi täidetud; asjatu, viljatu'
läti tukšs 'mitte millegagi täidetud; asjatu, kasutu, tühine'
● liivi tijā 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu'
vadja tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'
soome tyhjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'; mrd 'olend, kummitus'
isuri tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; vaene'
Aunuse karjala tühjü 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, vilets; vaene; nõrk'
lüüdi ťühď, tühď 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu; vale'
vepsa ťühj 'mitte millegagi täidetud; halb, vilets; nõrk; vale, loba'