[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

höövel : höövli : höövlit 'riist puidu v metalli pinna töötlemiseks edasi-tagasi liikuva lõiketeraga laaste lõigates'
← alamsaksa hovel 'höövel'

kuljus : kuljuse : kuljust 'väike õõnes heliavadega metallkuul, milles lahtiselt asetsev metalli- v luutükike rappumisel tekitab heli'
● soome kulku, kulkunen 'kuljus'
karjala kuluine 'kuljus'
On arvatud, et tuletis kulisema tüvest.

maak : maagi : maaki 'metalli sisaldav mineraalne maavara' maage

meisel : meisli : meislit 'kiilja teraga peiteljas terasest tööriist peamiselt metalli v kivi raiumiseks'
○ meissel, möisel
← saksa Meißel 'meisel, raua- v kivipeitel'

plii : plii : pliid 'keemiline element, hallikas pehme raskmetall (Pb); seda metalli põhiosana sisaldav sulam'
← alamsaksa bli, blig 'plii'
Vt ka pliiats.

ruppima : ruppida : rupin 'metalli v puitu lõiketeraga jämedalt eeltöötlema'
← saksa schrubben 'kratsima, kraapima, kaapima; küürima; jämedalt hööveldama'

saag : sae : saagi 'puidu, metalli vm materjali lõikamiseks kasutatav tööriist v seade, mille lõikeosaks on (hammastatud) terasleht'
← alamsaksa sage 'saag'
Samatüveline tegusõna saagima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa sagen 'saagima'.

smirgel : smirgli : smirglit 'korundist, kvartsist jm mineraalidest koosnev looduslik abrasiiv, mida kasutatakse ihumis- ja lihvimisvahendite valmistamiseks ning poleerimiseks'
○ mirjel, mürgel, mürjel, mürjen
◊ mirgel
← saksa Schmirgel 'smirgel, rauda sisaldav pruunikas v sinakas kivim, mida kasutatakse tükina v pulbrina metalli v kivi lihvimiseks v klaasi lõikamiseks'

tihvt : tihvti : tihvti 'silindriline v kooniline metallpulk detailide ühendamiseks v ettenähtud asendis hoidmiseks'
○ tiht, tihv, tiuht
← alamsaksa stift 'tihvt, väike nael'
← saksa Stift 'tihvt; pulk, tikk; nael; pliiats; krihvel'
Varem on laenatud tüve alggermaani vaste, tihv.

valu2 : valu : valu 'metalli valamine, valatud metall' valama