[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ankur1 : ankru : ankrut 'vahend laeva, paadi, poi vms paigal hoidmiseks vabas vees'
← alggermaani
vanainglise ancor 'ankur'
alamsaksa anker 'ankur'
rootsi ankare 'ankur'
● liivi ānkaŗ 'ankur'
vadja ankkuri 'ankur'
soome ankkuri 'ankur'
isuri ankkuri 'ankur'
Aunuse karjala ankuri 'ankruke (õngekonks); kalapüügivahend'
Germaani või noorem, skandinaavia laen. Liivi vaste võib olla läti keelest laenatud. Vt ka ankur2.

haalama : haalata : haalan '(laeva, võrku) köit- v trossipidi vedama'
← eestirootsi hala 'haalama, vedama; tõmbama, tirima'
● soome haalata 'vedada, tõmmata; tirida, tassida'
isuri haalada 'purjeid heisata; kokku korjata'
Sõna on peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa halen 'haalama'.

jändama : jännata : jändan 'millegi keeruka, palju vaeva nõudvaga tegelema; jantima, jamama; möllama, hullama; vigurdama'
○ jandama
● vadja jantata 'mürada, hullata; riielda, sõimelda'
soome jäntätä mrd 'jännata, pusida'
? handi jănt- 'mängima'
? mansi joŋγi-, jank- 'mängima'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Soome-ugri päritolu on kaheldav vahepealsete sugulaskeelte vastete puudumise tõttu. jandama on tagavokaalne tüvevariant. Eesti keelest on laenatud läti mrd jandalet 'teatud läti rahvatantsu tantsima'.

kaar : kaare : kaart 'kumer moodustis v kulgemistee; ehituskonstruktsioon (hoonel, sillal); laeva v paadi ribi; ilmakaar; suund; niiduesi'; mrd 'korvi loogad; ree v vankri osa; roided'
● liivi kōr 'laeva v paadi ribi; ree kaar; roie; vikerkaar'
vadja kaari 'laeva v paadi ribi; ree kaar', kaarõ 'laeva v paadi ribi; kokku riisutud ja uuesti kuivama laotatud heina kogum, heinakeeritis'
soome kaari 'kaar, kõverus, kurv; vibu kaar; paadi ribi; võlvi, silla kaar; taevakaar; vikerkaar'; van srmt '(katuse)palk'
isuri kaarre 'laeva v paadi ribi'
Aunuse karjala kuari 'laeva v paadi ribi'
lüüdi kuar(i) 'laeva v paadi ribi'
vepsa kaŕe 'vikerkaar', kaŕeg 'paadi ribi'
Lule saami kuoŋar 'paadi ribi'
? handi χoŋkar 'jõekäär'
? sölkupi k͔aŋar 'rüsa'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Vt ka pilgar.

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

kartsas : kartsa : kartsast mrd 'redel (ronimiseks); vankriredel; rõuguredel; redelitaoliste külgedega loomasõim; rööbiti puudest alus laeva vettelaskmiseks või kaldale vedamiseks'
? ← balti
leedu gardis 'vankriredel; võre'
On ka oletatud, et laenuallikas on balti tüvi, mille vasted on leedu skersas 'põigitine' ja läti šķērss 'põigitine', sel juhul on tüve läänemeresoome vasted soome karsas 'kõõrdi; viltune; vaenulik, tõrjuv' ja karjala karsas 'kõver, viltune'.

kelk : kelgu : kelku 'väike jalastel libisev sõiduk v veok'; mrd 'seadis laeva merre laskmisel; kangareha; seadis tuuliku tuulde keeramiseks'
← alggermaani *kelkan-
algskandinaavia *kelkā
vanaislandi kjalki 'kelk, väike regi'
rootsi kälke 'kelk'
● vadja kelkka, hrv tšelkka 'kelk; palgikelk'
soome kelkka 'kelk; ripptelling; tööpingi teatud osa'
isuri kelkka 'kelk, regi'
Aunuse karjala kelku 'saan, kerge sõiduregi'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla germaani või ka noorem, skandinaavia või koguni rootsi laen; tüvi võib olla laenatud korduvalt. Osa läänemeresoome keelte vastetest võib olla laenatud teiste läänemeresoome keelte vahendusel. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kelk 'kelk'.

kenus 'uhkelt kõveras, kaardus'
← alggermaani *kenw-, *kenu-
vanaislandi kinn 'põsk, pale; paadi vöör'
saksa Kinn 'lõug; (laeva, paadi) kiilupuu esiosa'
● soome kenossa 'tahapoole kaldus v painutatud'; mrd keno 'paadi pära- või esiosa; ree kaarduv esiosa'
Kirjakeeles esineb tüvi vaid seesütlevavormilises määrsõnas. Kirderannikumurretes on registreeritud ka omadussõna kenu 'püstine, kaarjas', samuti on murretes tuntud liitsõna kenukael 'kõverkael'.

kiil4 : kiilu : kiilu 'laeva v paadi põhja pikisuunas läbiv puu v terastala, mille külge kinnitub laeva v paadi sõrestik'
○ keel
← alamsaksa kil, kel 'kiil (veesõidukil); laev'
← saksa Kiel 'kiil (veesõidukil)'

kipper : kipri : kiprit 'väikese laeva juht'; mrd 'noodavanem'
○ kiper
← alamsaksa schipper 'laevajuht, kapten', schiphere 'laevaomanik, kapten'
Murretes esinev samatähenduslik sõna kippar on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on vanarootsi skipari 'laevajuht, kapten'.

kuhi : kuhja : kuhja 'suur (varda ümber moodustatud) teravatipuline munajas v pudeljas kuivade heinte v põhu, õlgede kogum säilitamiseks lahtise taeva all; pealt kitsenev hunnik'
● liivi kū’j 'kuhi'
vadja kuhja 'kuhi'
soome mrd kuhja, kuhjo 'kuhi'
isuri kuhja 'kuhi'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *χuzdjā või ← alggermaani χūχjan-, mille vaste on nt gooti hūhjan 'kokku kuhjama, koguma'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kui, Kuja 'kuhi' ja vene mrd kílos '15 rukkivihust koosnev virn' (← kuhilas).

käil : käila : käila 'vöör, laeva eesosa'
← alggermaani *skeula-
rootsi skjul 'kuur, katusealune; kaitse, varjupaik'
vanaislandi skjól 'kaitse, varjupaik'
● soome keula 'käil'; mrd 'mütsisirm; kaljueend'
Soome vaste on tõenäoliselt hiljem samuti laenatud, käula.

laev : laeva : laeva 'suur veesõiduk (vedamiseks, transportimiseks)'
○ lõunaeesti laiv, kirderanniku laiv(a)
← alggermaani *flauja-
vanaislandi fley 'laev, (väike) parv'
● liivi lōja 'paat'
vadja laiva 'laev'
soome laiva 'laev'
isuri laiva 'laev'
karjala laiva 'laev'
vepsa laiv '(kehv) paat'

laid1 : laia ~ laiu : laida ~ laidu 'materjaliks oleva kanga laiune osa mingist rõivast vm õmblustootest; paadi küljelaud, küljelaudade kord, paadi külg, parras'
← alggermaani *laiđā
vanaislandi leið '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
vanarootsi lēþ '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
● liivi lāida 'liigutatav, äravõetav aialatt'
vadja laita '(paadi, laeva) küljelaud'
soome laita 'külg, äär; paadi v ree küljelaud (v -lauad); suund, laevasõidutee, marsruut'
isuri laida 'äär, külg; paadi küljelaud'
Aunuse karjala laidu 'parras, väliskülg, ülemine serv; metsaäär'
lüüdi laid '(paadi, hälli, karbi, ree) külg'
vepsa laid 'paadi küljelaud'
Eesti keelest on laenatud läti laides 'paadi küljelaud'. Vt ka laid2.

lauter : lautri : lautrit 'paadisadam; paadi v väikese laeva randumis- ning seismiskoht'
← vanarootsi flautor (mitm) 'käbad, ujukid'

loots : lootsi : lootsi 'kohalikke sõiduolusid tundev kapteni nõuandja laeva juhtimisel raskesti läbitavas piirkonnas, eriti sadamasse sisse- ja sealt väljasõidul'
← alamsaksa lōtsman 'loots'
← saksa Lootsmann, Lotse 'loots'
Samatüveline tegusõna lootsima võib olla samuti laenatud, ← saksa lotsen 'lootsima'.

lossima : lossida : lossin '(laeva) tühjaks laadima'
← alamsaksa lossen 'tühjaks laadima'

maadlema : maadelda : maadlen 'teineteist haardes hoides vastast seljatada püüdma; millegagi tugevasti vaeva nägema, ägedasti tegevuses olema, rassima'
Võib olla sama tüvi mis maa. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vasted võivad olla liivi ma’ddõrtõ, mādõtõ 'sihitult töötada', ersa maďems 'pikali heitma; langema', mokša madǝms 'pikali heitma; langema' ja eesti keeles ka madistama; esimese silbi pikk vokaal võib olla tekkinud rahvaetümoloogilisel ühendamisel sõnaga maa.

madrus : madruse : madrust 'lihtsaid laevatöid tegev ja vahis seisev laeva meeskonna liige'
← hollandi matroos 'madrus'
← alamsaksa matroos 'madrus'
← saksa Matrose 'madrus'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Alamsaksa keelde on sõna laenatud hollandi keelest. Keskalamsaksa laenudest hilisem laen.

mast1 : masti : masti 'tugev kõrge püstloodne post, mille külge kinnitatakse laeva purjed ja muu taglas; suhteliselt väikese aluspindalaga kõrge ehitis (nt õhuliini juhtmete ülal hoidmiseks)'
← alamsaksa mast 'mast; post'
← saksa Mast 'mast; post'
Eesti keelest on laenatud soome mrd masti 'mast' .

mis : mille : mida (küsiv-siduv asesõna)
◊ miks, mitte, mitu
● liivi mis 'mis'
vadja mikä 'mis, kes; missugune; miski'
soome mikä 'mis; milline'
isuri migä 'mis'
Aunuse karjala mi 'mis, kes; mitu'
lüüdi mi 'mis; kui palju; kuidas'
vepsa mi 'mis'
saami mii 'mis'
ersa meźe 'mis, milline; keegi, miski'
mokša meźä 'mis, milline; keegi, miski'
mari mo 'mis, milline'
udmurdi ma 'mis'
komi mi̮j 'mis; et'
handi mŭj 'mis, milline; või'
mansi manər 'mis, milline'
ungari mi 'mis'
? neenetsi mi 'midagi söödavat; kraam'
eenetsi mīʔ 'mis'
nganassaani mā 'mis'
sölkupi mi̮ 'asi, kraam (täitesõna)'
kamassi moʔ, mo 'miks'
Uurali tüvi. Mari, udmurdi ja komi vasted eeldavad, et tüves on olnud ees- ja tagavokaalide vaheldust. Element -s lähtub asesõnatüvest see, sama element on sõnas kes. miks on vana saava käände vorm. mitu on vana tuletis. mitte võib lähtuda osastava käände vormist, millele on lisatud liiteid (< *mitäγähän). Vt ka man, misuke, millal, mäherdune, teps.

mutt2 : muti : mutti 'rõngas laeva purje äärel nööri läbitõmbamiseks'
← saksa Mutt 'köiesilm purje käsitsemiseks ja kinnitamiseks'

märss : märsi : märssi 'kasetohust v niinest punutud kolmnurkse lakaga suletav seljapaun; suuresilmaline võrkkott'
← rootsi märs '(kala)korv, -kott; mastikorv'
← alamsaksa merse, mars 'mastikorv; laeva mast'

pakk3 : paki : pakki 'pardast pardani ulatuv (üla)teki kõrgem osa laeva vööris'
← alamsaksa back 'pakk, laevateki kõrgem osa'
← rootsi back 'pakk, vöörtekk'

parras : parda : parrast 'äär, serv; (laeva, lennuki, helikopteri, kosmoseraketi) laadungi- v reisijateruum, laevalagi, tekk'; mrd 'veealune järsak, liivaseljandik'
← alggermaani *barđaz-
vanaislandi barð 'serv, äär; ääris'
islandi barð 'serv, äär; ääris'
norra bard 'äär, (paadi) parras'
● liivi pārdaz 'parras, reeling'
vadja parras 'äär, kallas; (laeva v paadi) parras, külg v ülemine äär'
soome parras 'äär, serv; parras'
isuri parras 'äär, serv'
Aunuse karjala parras 'äär, serv'
lüüdi pardaz 'äär, serv'
Hiljem on laenatud tüve saksa ja/või alamsaksa vasted, poort, porte.

poom1 : poomi : poomi 'laeva masti tagaküljel paiknev rõhtpuu purje alumise serva väljasirutamiseks; puust võimlemisriist tasakaaluharjutusteks'; van 'pakk v pikk puu töövahendina v seadeldise osana'
◊ poom-2
← alamsaksa bōm 'puu; tõkkepuu; tulepuu; hoob'
Liitsõna poomvill laenamisel on teine osis tõenäoliselt tõlgitud, ← alamsaksa bōmwulle 'puuvill' ( wulle 'vill')

pootsman : pootsmani : pootsmanit 'tekimeeskonna vahetu ülem, kes juhib tekiseadmete ja laeva korrashoidu'
← alamsaksa bō(t)sman 'madrus'
← saksa Bootsmann 'pootsman'
← rootsi båtsman 'pootsman'
Laenuallikas on liitsõna, nt alamsaksa bōt 'paat' + man 'inimene; mees'. Laenatud on ka esiosise vanarootsi vaste, paat. Eri keeltest on laenatud teisigi liitsõnu, milles on samade tüvede vasteid, pootshaak, kotermann, lensman, oldermann, opman.

rangid : rangide : range ~ rangisid (mitm) 'veolooma kaela pandavad puust, alt polsterdatud rakmed, mis ühendatakse roomade ja looga abil aistega; loomale ümber kaela kinnitatav seadis, mis takistab teda läbi aia v aia alt pugemast; põiksuunalised sarrusvardad'
◊ rang-, rangis
? ← balti
leedu rangyti 'väänama, painutama, kõverdama', ap-ranga 'rakmed, varustus; riietus; vorm'
? ← algskandinaavia
vanaislandi rǫng 'laeva v paadi kaar'
vanarootsi vrang 'laeva v paadi kaar'
● liivi rāngaz 'valjad, päitsed, ohi', rangõd (mitm) 'valjad, päitsed'
vadja rangad (mitm) 'rangid', rantši liitsõnas rantši-puu 'rangipuu'
soome mrd ranget (mitm) 'rangid'
Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud. Mõnikord on arvatud, et teiste läänemeresoome keelte samatähenduslik l-alguline eesvokaalne tüvi, mille vasted on soome länget, isuri länged, Aunuse karjala ľänget, lüüdi länged ja vepsa ľänged, võib olla algselt sama tüve variant.

raske : raske : rasket 'palju kaaluv; rohket lihaste jõudu nõudev ja väsitav; rohket vaeva, oskusi nõudev, keeruline; palju kannatusi, muret valmistav; valuliselt kurb; ränk, kohutav; väga tugev, intensiivne'; van 'rase'
◊ rase
● vadja raskas 'palju kaaluv; jõudu nõudev, väsitav; palju kannatusi, muret valmistav; rase, tiine; õnnetu (päeva kohta)'
soome raskas 'palju kaaluv; tugev, massiivne; jõudu nõudev, väsitav; palju kannatusi, muret valmistav; ränk, kohutav; rase'
isuri raskas 'palju kaaluv; palju kannatusi, muret valmistav; tugev, intensiivne; aeglane, pikaldane; rase'
karjala raskas 'palju kaaluv; rase'
Läänemeresoome tüvi. -k- on ilmselt vana liide, sõnas rase on selle liiteta tüvi.

ruhv : ruhvi : ruhvi 'laeva meeskonna ühiseluruum'
← rootsi ruff 'ruhv'
← alamsaksa rōf, ruf 'kate; (ahju)kumm; korsten; ruhv, kajut'
Alamsaksa sõna on eri tähendustes ja tõenäoliselt eri ajal laenatud ka kujul roov.

rullama : rullata : rullan '(laeva, auto kohta:) külgsuunas pendeldavalt kõikuma'
← rootsi rulla 'veerema; pöörlema; keerama, rullima; veeretama; rullama, õõtsuma, kõikuma'
← soome rullata 'rullata; õõtsuda; rulluda, veereda, veerelda; rulli keerata v kerida; veeretada, rullida'
Sõna on registreeritud kirderannikumurretes ja 19. sajandil Hiiumaal, seega tulevad mõlemad esitatud laenuallikad arvesse.