[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

häilima : häilida : häilin 'läikima, hiilgama; lihvima, poleerima'
Tüve vaste võib olla soome häilyä 'vahelduda, muutuda; hõljuda; õõtsuda, kõikuda', tähenduslik seos oleks sama mis sõnadel läikima ja läigatama. On arvatud, et tüve häll variant.

kaarel : kaarla : kaarlat mrd 'murakas'
● ? soome mrd kaarnikka, kaarne 'kukemari (Empetrum nigrum)'
? karjala koarnehus 'kukemari (Empetrum nigrum)'
On arvatud, et tüve kaaren variant. Seos on selgem murdevariandi kaarnas ning esitatud võimalike läänemeresoome vastete puhul. Tüve kaaren vasteid sisaldavaid marjanimetusi leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami gáranas(muorji) 'kukemari (Empetrum nigrum); mägileesikas (Arctous); leesikas (Arctostaphylos)', neenetsi χǝrŋesʔ ŋoďa 'kadakamarjad'. Vt ka vaarikas.

kahvatu : kahvatu : kahvatut 'jumetu; valkjas; ereduseta'
● ? soome kauhea 'kole, hirmus'
? isuri kauhea 'kole, hirmus'
? Aunuse karjala kauhei 'kahvatu, veretu; jahe; kole, hirmus'
? lüüdi kauhed 'külmavärin'
Tõenäoliselt läänemeresoome tüvi. Tähenduslik seos teiste läänemeresoome keelte vastetega on mõeldav, sest hirm põhjustab kahvatumist; kahvatama on vanemas murdekeeles tähendanud ka 'ehmuma'. On arvatud, et sõna on algselt olnud mõne kahv- tüvelise tegusõna tud-kesksõna, mis hiljem on siirdunud tu-liiteliste omadussõnade hulka. Vt ka kahkjas.

kesk 'millegi servadest, äärtest küllalt kaugel seespool, küllalt kaugele sissepoole; ümbritsetuna; (millegi) ajal'
◊ kestma
● vadja tšehsi 'kesk, keset; kesk-, keskmine; keskkoht, südamik'
soome keski- 'kesk-', keskellä 'keskel, keskpaigas; keset; hulgas; (kellegi v millegi) vahel'
isuri keski- 'kesk-'
Aunuse karjala keski 'keskkoht; vahe, vahemaa, ajavahemik; keskel, vahel, koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
lüüdi kešk 'keskosa, süda', keskel(e) 'keskele, keskel, keskelt'
vepsa keśk 'keskosa, keskkoht; sisemus; kesk-; keset, keskel'
saami gaska 'vahe (kahe objekti vahel)', gaskan 'keset, keskel; koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
mokša keska 'keha keskosa'
udmurdi kusi̮p 'vahemaa, vahe; suhe, seos'
komi kost liitsõnas pińkost 'kahe rõuguredeli vahe heinakuhjas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt võivad tüve permi keelte vasted olla udmurdi kus 'vöökoht, talje' ja komi kos 'vöökoht, talje; vöö'. kestma on läänemeresoome tuletis, kus kolme konsonandi ühendis on häälduse hõlbustamiseks k välja langenud (< *kesk-tä-), toimunud on tähendusmuutus 'lõpetamata olema' > 'vältama'.

magama : magada : magan 'uneseisundis olema, mitte ärkvel olema'
? ← alggermaani *makō(ja)n-
vanainglise makian 'tegema'
vanasaksi makoian, makon 'tegema'
saksa machen 'tegema'
● liivi ma’ggõ 'magada, lamada'
vadja magata 'magada; lamada'
soome maata 'lamada, lebada; puhata, magada'
isuri makaahus 'karja magamiskoht; lamamis-, magamis-'
Aunuse karjala muata 'magada'
lüüdi magatta 'lamada; magada'
vepsa magata 'magada; lamada'
Läänemeresoome ja germaani sõnade tähenduslik seos on problemaatiline, germaani tegusõna tähendus on väga üldine. Siiski on tähenduselt lähedasi tuletisi, nt saksa gemach 'rahulik', Gemach 'rahu, puhkus; (magamis)tuba'. Varem võib olla laenatud tüve indoeuroopa vaste, maja.

suhe : suhte : suhet 'võrdlusel põhinev arvuline vahekord; inimeste vahekord; seos'
← soome suhde 'suhe'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome keelest on laenatud ka suhteline, ← soome suhteellinen 'suhteline; võrdeline'. Soome keele eeskujul on moodustatud suhtuma, vrd soome suhtautua 'suhtuda'. Soome laenuallika tüvi võib olla balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu suktas 'väänatud, keeratud, painutatud; virge, erk, kaval' ja läti sūkt 'väänama, keerama'.

sõõrduma : sõõrduda : sõõrdun 'enne lüpsi nisadesse kogunema (piima kohta); piima jooksma'
● ? vadja sõrtua 'kalgenduda (piima kohta)'
Võib olla tüve sõra- variant. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõõrd, kuid tähenduse poolest on seos küsitav. Samuti on arvatud, et sama tüvi mis sõõr.

tarduma : tarduda : tardun '(jahtudes) kõvaks muutuma, hanguma, hüübima; jäigaks, liikumatuks muutuma, kangestuma'
On oletatud, et võib olla läänemeresoome või soome-ugri tüvi, mille vasted on vadja tarttua 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge v kinni hakata; nakata; mõjuda, puutuda', soome tarttua 'kinni haarata; sekkuda; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata', isuri tarttua 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata', Aunuse karjala tartuo 'kinni haarata; sekkuda; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata; hakata, alustada; mõjuda', lüüdi tarttuda 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata; hakata, alustada', vepsa tartta 'kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; juurduda; peale tulla, alata (haiguse kohta); hakata, alustada' ja võib-olla ungari tart 'hoidma; säilitama; pidama; arvama; kestma; pooleli v pidama jääma; suunduma; kaasa minema; kartma'. Seos selle tüvega on kaheldav tähenduserinevuse tõttu. Tähendust võib olla mõjutanud saksa erstarren 'kangestuma, jäigastuma; tahkuma'; piltl 'tarduma'. Vt ka tarretama.

tibla : tibla : tiblat '(halvustavalt) venelane'
← vene vitebljánin 'Vitsebski kubermangu elanik'
On ka arvatud, et laenuallikaks on vene ty bljad’ 'sa hoor (rõve sõim)'. Seos kohanimega Vitsebsk (venepäraselt Vitebsk) on usutavam, sest 19. sajandil tuli sealtkandist (valge)venelasi Eestisse.