[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

auk : augu : auku 'ava pinnast, esemest vm läbi; süvend; tühik, lünk'
● liivi ouk 'auk, süvend'
vadja aukko 'auk, avaus; õõs, süvend, lohk'
soome aukko 'auk; avaus; lünk, tühimik'
isuri aukku 'auk; avaus'
karjala aukko 'madal metsamaa; auk'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas avama.

ei (eitussõna)
◊ eba-,ebalema,ega,eks,ära1
● liivi ä’b (eitustegusõna kindla kõneviisi oleviku ains 1P ja 3P, mitm 1P ja 3P), äd (ains 2P), alā (käskiv kõneviis)
vadja en, et, ep, emmä, että, evät (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), elä, elkoo, elkääm, elkaa, elkoo (käskiv kõneviis)
soome en, et, ei, emme, ette, eivät (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), älä, älköön, älkäämme, älkää, älkööt (käskiv kõneviis)
isuri en, ed, ei, emmä, että, eväd (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), elä, elkää (käskiv kõneviis)
Aunuse karjala en, et, ei, emmo, etto, ei (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), äľä, äľgäh, äľgiä, äľgiättö (käskiv kõneviis)
lüüdi en, ed, ei, emme ~ emmo, ette ~ etto, ei (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), ela ~ elä ~ älä, elgai ~ algah ~ älgäh, algam, elgad ~ algad, älgädäh (käskiv kõneviis)
vepsa en, ed, ii̯ ~ ei, eme͔i, ete͔i, ii̯ ~ ei (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), ala, oug(a)ha, ougam, ougat, oug(a)ha (käskiv kõneviis)
saami i- (eitustegusõna tüvi), eahpe- 'eba-'
ersa e-, i- (eitustegusõna tüved)
mokša e-, i- (eitustegusõna tüved)
mari i-, ə̑- (eitustegusõna tüved)
udmurdi u-, e̮- (eitustegusõna tüved)
komi o-, e- (eitustegusõna tüved)
neenetsi ńi- (eitustegusõna tüvi)
eenetsi ńi- (eitustegusõna tüvi), i- (eitustegusõna tüvi käskivas kõneviisis)
nganassaani ńi- (eitustegusõna tüvi)
sölkupi i̮- (eitustegusõna tüvi käskivas kõneviisis)
kamassi e-, i- (eitustegusõna tüved), ei 'ei'
matori i- (eitustegusõna tüvi)
Uurali tüvi. Arvatakse, et sugulaskeeltes esinev tagavokaalne eitustegusõna tüvi, mille vasted on nt ersa a-, mokša a-, handi ă-, mansi a-, ā-, on selle tüve variant. Samalaadseid eitustegusõna tüvesid on ka teistes keeltes, nt jukagiiri o-, e-, mongoli e-, evengi ä-. Eesti kirjakeeles on üldistunud üks endise eitustegusõna vorm, ei, tõenäoliselt < *ejä, mis vastab tänapäeva tegijanimedele. Seda on peetud ka vanaks minevikuvormiks. eba- on eitustegusõna oleviku kesksõna. Sõnas eks on vanad liited *-ko ja *-s. Kirjakeele eba-liitelistes sõnades, nt ebamäärane, ebakoht, ebamugav, on eeskujuks olnud soome keel, vrd soome epämääräinen, epäkohta, epämukava. Käskiva kõneviisi vorm ära1 on segunenud määrsõnaga ära2, era-. Vt ka ehk, eirama, eisik, eksima, kaheksa, pole, teps, üheksa.

haud : haua : hauda 'koht surnu matmiseks, enamasti maasse kaevatud süvend; kalmuküngas'
← alggermaani *sauþaz
alamsaksa sōt 'allikas, kaev'
vanainglise sēaþ 'auk; kaev; lomp'
gotlandi sauþr 'kaev'
● liivi ōda 'haud; pesa'
vadja auta 'auk, urg; hauakoht jões; haud'
soome hauta 'haud; hauakoht jões v meres'; mrd 'maasse kaevatud augus küpsetatud roog, hautis'
isuri hauda 'auk; haud; hauakoht meres'
Aunuse karjala haudu 'auk, nõgu; lohk, mõlk'
lüüdi haud 'haud; auk, süvend'
vepsa haud 'auk'
Vt ka hauduma.

juss1 : jussi : jussi 'miski väike ja lühike'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt jõss ja jäss. Võib ka olla sama tüvi mis juss-2.

jõss : jõssi : jõssi 'väike ja tüse; väike ja tüse poiss või mees'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt juss1 ja jäss.

jälg : jälje : jälge 'elusolendi, sõiduki või veoki liikumisest (või seismisest) tekkinud märk, rada või süvend maas'
◊ jälle
● vadja jältši 'jälg'
soome jälki 'jälg'; jälleen 'tagasi; jälle'
isuri jälgi 'jälg'; jällee 'tagasi; jälle'
Aunuse karjala jäľgi 'jälg'; jäľľes 'pärast; järel'
lüüdi ďäľg 'jälg'
vepsa jäľg 'jälg'
On arvatud, et eesvokaalne variant tüvest jalg. jälle on arvatavasti määrsõnaks muutunud alaleütleva vorm. Vt ka järg1.

jäss : jässi : jässi 'lüheldane, mitte sihvakas ega sirge, kuid sitke ja tugev olend'
◊ jäserik
● soome jässikkä 'jäss'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt juss1, jõss ja näss .

kants2 : kantsu : kantsu mrd 'taime tüügas, konts; kannikas; millegi tagumine või alumine osa; jahvatamisel, rehepeksul üle jäävad tera osad'
Häälikuliselt ajendatud tüvi (lähedased tüved on nt konts1 ja känts) või variant tüvest kand, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

kohmima : kohmida : kohmin 'aeglaselt pusides toimetama'
◊ kohmakas
● soome mrd kohmia, van srmt kohmuta 'kobada, kohmida'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kohmas. Tähendust on võinud mõjutada häälikuliselt lähedased tüved, nt köhmima.

kokutama : kokutada : kokutan 'kogelema'
◊ kõkutama
● vadja kokuttaa 'kõkutada, kokutada (kuke v kana kohta)'
? Aunuse karjala kokottoa 'kokutada (ainult kuke kohta)'
? ersa koknoms 'kokutama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Karjala ja ersa tüved võivad olla rööpselt kujunenud. Vt ka kogelema.

kolama : kolada : kolan 'ümber hulkuma, luusima; kusagil tuhnides otsima'
◊ kola, koli, kolima, kolisema, kolu3
● vadja kolisa 'koputada, kolistada'
soome kolata 'kolada, kusagil tuhnides otsida, kolistada'
isuri kolada 'koliseda'
Aunuse karjala kolaittua 'kolistada, koputada'
lüüdi koli̮šta 'koliseda'
vepsa kole͔ita 'koputada, kolistada; koliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla sama tüvi mis sõnas kolkima. Lähedane tüvi on nt sõnades kalu, kilama1 ja solisema. Kaugemate sugulaskeelte häälikuliselt ja tähenduselt lähedased tüved, saami skoallat 'kolistada' ja ersa kolams 'lõhkuma', mokša kolams 'lõhkuma', on arvatavasti rööpselt tekkinud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kola 'koli, kola' ja koljen 'kolima'. Vt ka kõlisema.

kolle : kolde : kollet 'ahju v pliidi osa, kus kütus põleb; reheahju esine süvend; tekkekoht, keskus'
● soome mrd kolle 'käänak, kurv; kurd; laiend; turse'
Läänemeresoome tüvi.

kolu2 : kolu : kolu 'lehtrikujuline mahuti (veskil, piibul)'
● soome kolo 'auk, ava, süvend'
Aunuse karjala kolo 'jääauk kalapüüdmiseks'
vepsa kolo 'külmunud porine tee'
handi χol 'lõhe; vahemaa'
mansi χal 'lõhe; vahemaa; vaheaeg'
? ungari halok 'kolmnurgakujuline sisselõige puusse puu langetamisel'
Soome-ugri tüvi.

komps1 : kompsu : kompsu 'pamp'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt kamps ja kimps.

koobas : koopa : koobast 'looduslik õõnsus maakoore pindmises osas; õõnsus, tühe'
● vadja kooppa '(kartuli)koobas; kelder'
soome kuoppa 'auk, süvend; õõs'
isuri kooppa 'auk; kartulikoobas'
Aunuse karjala kuoppu 'kartulikoobas; kelder'
lüüdi kuop 'kartulikoobas'
vepsa kop 'auk; kartulikoobas'
Läänemeresoome tüvi. Kaugematest sugulaskeeltest esitatud vasted mari kup 'soo', udmurdi gop 'auk, süvend, lohk, nõgu' ja komi ge̮p 'väike järv; süvend, lohk' on häälikuliselt kaheldavad. Murdeti esineb ka liiteta tüvi koop, kuup .

korts : kortsu : kortsu 'naha v riide kurd, volt v vaoke'
● Aunuse karjala kurčču 'korts'
lüüdi kurtšištuda 'kortsuda, kokku tõmbuda'
vepsa kurč 'paise; pahk; kulles; sõlm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt kirts ja kurd.

känk : kängu : känku 'kämp, kamakas'
● soome mrd känkky 'kõverik, jändrik; kohmakas; pahur'
isuri känkkü 'kämp, kamakas'
Aunuse karjala känkür 'jändrik, näss'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt kink1 ja tänk1. Vt ka kängus.

känts : käntsu : käntsu 'suur ebamäärase kujuga tükk, kamakas'
◊ käntsuma
● Aunuse karjala känččü 'lasu, hunnik; kobar'
lüüdi käntšü 'marjakobar'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt kants2, konts1, känk ja kännas.

kärssama : kärsata : kärssan 'haisu levitades kõrbema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt soome karsu 'kärsahais, kõrbelõhn', karjala koarsu 'hais' ja soome kärty 'kärsahais, kõrbelõhn', kärttää 'halvasti põleda, kõrbeda', isuri kärttüä 'kõrbeda'.

kärtsutama : kärtsutada : kärtsutan 'kortsutama, kärsutama'
◊ kärssu
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt kirts ja korts.

laugas : lauka : laugast 'älvestest tekkinud hrl pruuniveeline väike sooveekogu'
← alggermaani *laukō
saksa mrd Lauch 'mäest üle mineku koht, enamasti ava kaudu kaljuharjas, lainjas maastik mägedes'
● soome mrd laukku, laukka 'auk, mulk, eeskätt väravamulk; lohk, süvend'

laut : lauda : lauta 'koduloomade ja -lindude pidamise hoone v ruum'
← alggermaani *lautō, *lauti-z
vanaislandi laut 'süvend, väike org; põld, muld, maa'
vanarootsi lȫt 'põld'
rootsi mrd löt, laut 'karjamaa; karjaõu'
● vadja lautta 'laut; tall'

lodu2 : lodu : lodu 'toitainerikka pinnavee läbivooluga liigniiske maa'
● Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vasted võivad olla soome lotma 'lohk, nõgu; org; süvend', karjala lotma 'lohk, nõgu; org; süvend', Aunuse karjala lodmu 'madal ala, nõgu' ja lüüdi lodm 'lohk, nõgu; kaljudevaheline org'.

lohk : lohu : lohku 'väheldane süvend; nõgu, vajutusjälg'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt võib olla sõnade lahk või lõhkema tüve variant.

lõppema : lõppeda : lõpen ~ lõppen 'viimase osani, piirini jõudma; otsa saama; surema'
● liivi lop 'suus hammaste ja põse vahel olev ruum; merelaht', loppõ 'lõppeda'
vadja lõppu 'lõpp', lõppua 'lõppeda; surra'
soome loppi 'sopp, nurk; süvend', loppua 'lõppeda'
isuri loppea 'lõppeda', loppu 'lõpp'
Aunuse karjala loppu 'lõpp; koonal', loppie 'lõpetada'
lüüdi loppida 'lõpetada; hävitada', lopp 'lõpp; koonal'
vepsa lopťä 'lõpetada', lop 'lõpp'
Läänemeresoome tüvi. Isuri loppea võib olla eesti keelest laenatud. Vt ka lõpus.

mahtuma : mahtuda : mahun 'suuruselt, mõõtmetelt v koguselt kuhugi sobima v paigutatav olema'
● liivi mō’dõ 'mahtuda, sobida'
vadja mahtua 'mahtuda'
soome mahtaa 'võida, parata, suuta'; mahtua 'mahtuda'
isuri mahtaa 'osata, suuta; võida', mahtua 'mahtuda, sobida'
karjala mahtuo 'mahtuda'
lüüdi mahtuda 'mahtuda'
vepsa mahtta 'osata; tahta, suvatseda'
ersa maštoms 'oskama, võima'
mokša maštǝms 'oskama, võima'
mari moštaš 'suutma, oskama, võima'
Läänemeresoome-volga tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *maǥ-, *maχt- (minevikutüvi), mille vasted on vanaislandi má (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mátta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', vanarootsi magha 'suutma, võima, tahtma, tohtima', mātte (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', gooti mag (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mahta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima, tahtma, tohtima'. Germaani päritolus on kaheldud häälikulistel põhjustel. Võimalik, et tähenduste 'võima, suutma' ja 'mahtuma' taustal on eri päritolu homonüümsed tüved või on omatüvi saanud germaani mõjutusi. Vt ka mahti.

naba : naba : naba 'süvend v väljasopistis inimese jt imetajate kõhu keskosas; poolus'; mrd 'teatud voki osa'
← balti
läti naba 'naba (kehaosa); adraaisade põikpuu'
preisi nabis 'naba (kehaosa); ratta rumm'
● liivi nabā 'naba (kehaosa); poolus; ratta rumm'
vadja napa 'naba (kehaosa); nabaväät; voki süda; voki kruvi; käsikivi värten'
soome napa 'naba (kehaosa); poolus; ratta rumm'
isuri naba 'naba (kehaosa); voki kruvi'
Aunuse karjala ńaba 'naba (kehaosa); nabaväät; juurvilja juurika peenike, teravnev osa; veskikivi auk [?]'
lüüdi ńaba 'naba (kehaosa); juurvilja juurikas; käsikivi värten'
vepsa naba 'naba (kehaosa); nabaväät; juurvilja juurikas; veskikivi värten'
On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *naƀō, mille vasted on vanaislandi nǫf 'ratta rumm' ja vanainglise nafa 'ratta rumm'. Kuna põhitähendus kehaosa nimetusena esineb balti keeltes, on balti laen tõenäolisem. Eesti keelest on laenatud eestirootsi naba 'naba (kehaosa)'.

nuhkima : nuhkida : nuhin 'nuusutama, nuuskima, lõhna ajades otsima; (salaja sorides, uurides) otsima; salaja jälgima, luurama'
◊ nuhutama
● soome nuuhkia 'nuuskida, nuusutada; haista'
isuri nuuhkia 'nuuskida, nuusutada; haista'
Aunuse karjala ńuuhkie 'nuuskida, nuusutada; haista'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et vene laen, ← vene njúhat’ 'nuusutama; nuuskima, salaja otsima v luurama', teisalt, et germaani laen, ← alggermaani *snusk-, *snūsk-, mille vaste on rootsi mrd snuska 'nuusutama', snūsk(a) 'nuusutama, tuhnima'. (Sama germaani laenuallikat on oletatud nuuskama puhul.) Pigem on eri keeltes lähedased häälikuliselt ajendatud tüved rööpselt tekkinud. nuhutama on tuletatud tüve nõrgast astmest.

nukk4 : nuku : nukku 'inimesekujuline mänguasi, iluasi vm; teatud arengustaadiumis putukas'
● soome nukke 'nukk (mänguasi)', nukki 'nõmmkann (Androsace)'
isuri nukke 'nukk (mänguasi)'
Tõenäoliselt laentüvi, sest teisedki nuku nimetused on laenatud, pupe, titt. On arvatud, et laenuallikas on vanarootsi nocka, nock 'karv, karvane pind; ebe, ude; tups, sats' või alamsaksa knucke, knocke 'kokkukeeratud linapunt'. Paljudes keeltes on nukunimetuste tüved seotud mõistega 'imetama'. Selle mõistega seotud saksa kõnekeelses sõnas Nuckel 'lutt' on tõenäoliselt alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)' vaste. Seepärast on veel ühe võimalusena oletatud, et laenuallikaks on olnud mõni selletüveline alamsaksa sõna. (Sama alamsaksa tüvi võib olla nukk1 laenuallikas.) Samas ei ole andmeid, et sellel tüvel oleks alamsaksa keeles olnud tähendust 'nukk'. Laenu korral on soome ja isuri vasted tõenäoliselt rööplaenud või isuri vaste soome keelest laenatud. On ka oletatud, et sama tüvi mis sõnas nukerdama. Tähendus 'teatud arengustaadiumis putukas' on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Puppe 'nukk (mänguasi); putuka arengustaadium'.

nurk : nurga : nurka 'tasapinnalise kujundi v eseme kahe erisuunalise äärjoone v serva ühinemiskoht; ruumilise kujundi v eseme erisuunaliste tahkude ühinemiskoht; ehitise seinte ühinemiskoht; koht (elu)majas, ruum v selle osa; sopp, kant, kolgas'
● liivi nūrka 'nurk'
vadja nurkka 'nurk; maatükk, metsatukk; neem; maanurk, kant'
soome nurkka 'nurk; sopp; kolgas, maanurk, kant'
isuri nurkka 'nurk; maanurk, kant'
karjala nurkka 'nurk'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Norke, Nurke 'palkehitise nurgaseotis; nurgaseotisse ühendamiseks palki tehtud süvend; nurk' ja eestirootsi nurk, nork, nårk, nörk 'nurk'.

nutt : nuti : nutti 'nupjas v kerajas kobarõisik, mille laienenud põhjale kinnitub hulk raotuid v väga lühiraolisi õisi; nupjas v tutjas moodustis; tipmine osa, (järelejäänud) ots'; kõnek 'taip'
◊ nutikas
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt nudi ja nuts.