[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

arvustama : arvustada : arvustan 'eeskätt puudusi ning vigu esile tuues hindama, kritiseerima; kriitikuna hinnangut andma'
← soome arvostaa 'lugu pidada, hinnata; hinnata, hinnangut anda'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome allikas on tuletatud tüvest aru1.

eliting : elitingi : elitingi van 'roos, sügav nahapõletik, millega kaasneb punetus ja palavik'
○ elisting, elend
← alamsaksa hillige dink 'punataud, roos'
← saksa heilige ding 'punataud'
Alamsaksa keelest on laenatud vana kirjakeele illitink. Teise võimalusena on arvatud, et tuletatud samast tüvest mis sõnas hele, vrd vepsa heľed 'valus; tundlik; (mäda)paise, mädanik'.

enne 'varem, varemalt; eelnevalt, esmalt, kõigepealt'
◊ endine, ennustama
● liivi enst 'varem'
vadja enne 'varem, vanasti; eelnevalt, kõigepealt; pigem'
soome ensi 'esimene; järgmine', ennen 'varem, vanasti; eelnevalt'
isuri enne(n) 'varem'
Aunuse karjala enzi 'esimene', enne 'varem, algul'
lüüdi ende 'varem'
vepsa ende 'varem, vanasti'
Tõenäoliselt tuletatud *nen-liitega asesõnatüvest e-, et. Kuigi tegusõna ennustama on tuntud ka eesti murretes, on kirjakeelde keeleuuenduse ajal soovitatud nii tegusõna kui ka nimisõna enne 'ettetähendus' soome keele eeskujul, vrd soome ennustaa 'ennustada, ette kuulutada'; enne 'enne, ettetähendus, märk'. ennistama on tõenäoliselt laenatud soome keelest, ← soome entistää 'ennistada; restaureerida; parandada'.

enseldama : enseldada : enseldan kõnek 'ekvaatori esmasületajaid kombe kohaselt ristima'; mrd 'karistama, peksma'
○ entseldama, hiltseldama
← saksa hänseln 'kinnisesse ühingusse pidulikult vastu võtma; nöökama, tögama'
Saksa tegusõna on tõenäoliselt tuletatud nimisõnast Hanse 'kaupmeeste ühendus; maks', millest pärineb Hansa Liidu nimi.

hõissa (juubeldavat rõõmu väljendav hüüdsõna)
◊ hõiskama
← saksa heisa, heissa 'hõissa'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi või et rootsi laen, ← rootsi hejsan 'hei, tere, tervist'. Tegusõna hõiskama on tuletatud ka-liitega. Eesti keelest on laenatud eestirootsi häisk, häiskat 'hõiskama'.

hämmastama : hämmastada : hämmastan 'suuresti imestama panema'
← soome hämmästyä 'imestuda, hämmastuda'
● Aunuse karjala hämmästüö 'ehmatada, ehmuda, kohkuda'
lüüdi hämästüdä 'ehmuda, kohkuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletatud hämmeldama tüvest.

julge : julge : julget 'kartmatu, vapper'
◊ jultuma
● liivi julgi 'kindel'
vadja julkõa 'julge; jultunud'
soome julkea 'jõhker; jultunud'
isuri julkia 'julge; jultunud'
Aunuse karjala julgei 'julge'
Läänemeresoome tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. jultuma on tuletatud nõrgaastmelisest tüvevariandist, milles k vaste on välja langenud.

jõngermann : jõngermanni : jõngermanni 'väike poiss, jõnglane'
○ jungermann, jüngermann
◊ jõnglane
← saksa junger Mann 'väikemees; noormees'
Laenu muganemisel on esisilbi vokaal reeglipäratult muutunud. jõnglane on tõenäoliselt tuletatud sõnaosast jõng-, kuid võib olla ka eraldi laen, ← saksa Jünglein 'poisike'. Vt ka põngerjas.

kalavinski : kalavinski : kalavinskit 'omaaegne säärsaabas'
○ kalaven(t)ski, kalavintsi, kalavin(t)ska, kalavin(t)sik
← vene gólovy, golóvki (mitm) '(jalatsi) pöiad'
Laentüvele on lisatud venepärane liitelaadne element -vinski. On ka arvatud, et laenuallikaks on isikunimest Golovin tuletatud omadussõna vene golovinskie 'Golovini'. Kuna puuduvad tõendid, et Vasknarvas elanuks sellenimeline kingsepp, nagu on väidetud, siis ei ole see usutav. Sõna ulatuslikule levikule murretes võib olla kaasa aidanud rahvaetümoloogiline tõlgendus: kalavinskid on eelkõige kalamehesaapad.

king : kinga : kinga 'jalalaba kattev kontsaga jalats, mis ei ulatu pahkluust kõrgemale'; mrd 'pastel; hobuseraud; adratald'
◊ kängitsema
← alggermaani *skenka 'koib, koot'
saksa Schinken 'sink'
rootsi skinka 'sink; seapraad; seakints, -reis'
● liivi kǟnga 'king'
vadja tšentšä 'jalats (üldiselt); kodutehtud pehme säärsaabas; pastel; viisk'
soome kenkä 'king'
isuri kengä 'king'
Aunuse karjala kengü 'saabas; king; hobuseraud'
lüüdi keng(ä) 'saabas'
vepsa kenǵ 'jalats'
Laenuallika ja läänemeresoome sõna tähenduserinevust on seletatud nii, et jalatseid valmistati loomajalgade nahast. kängitsema on tuletatud murdelisest tüvevariandist käng.

kleepima : kleepida : kleebin 'külgehakkava ainega kinnitama; millegi külge kinni hakkama; külgehakkava ainega koos olema'
○ leepima
← saksa kleben 'kleepima; kleepuma'
Laen on muganemisel muutunud astmevahelduslikuks: laenuallikale vastavad häälikuliselt täpselt nõrga astme vormid, nt kleebin. Teisalt on mõeldav, et kõigepealt on saksa keelest laenatud tüvi kleep-, ← saksa Kleb- 'kleep-' (esineb liitsõnades, nt Klebstoff 'kleepaine'), ning tegusõna kleepima on sellest tüvest tuletatud.

küünar : küünra : küünart 'õlavarrest allapoole jääva käsivarre osa pikkusest tuletatud endisaegne pikkusühik'
● liivi kīndõr 'küünar; küünarnukk'
vadja tšünnär- liitsõnas tšünnärpää 'küünarnukk'
soome kyynärä 'küünar'
isuri küünärä 'küünar'
Aunuse karjala küńäbrüs 'küünarnukk'
lüüdi ḱüur 'küünar'
vepsa künabruz 'küünarnukk'
? saami gaigŋir, gardnjil 'küünarnukk'
koltasaami kõõnjâr 'küünarnukk'
ersa keńeŕe 'küünarnukk'
mokša keńəŕ 'küünarnukk; küünar'
mari kə̑ńer 'lõngamõõt'; kə̑ńer-vuj 'küünarnukk, küünar'
udmurdi gi̮r- liitsõnas gi̮r-pum 'küünarnukk'
komi gi̮rďʒ́a 'küünarnukk'; mrd gi̮r 'kangamõõt'
idahandi kö̆ṇŋi 'küünarnukk'
mansi kwonl-ӑul 'küünarnukk'
ungari könyök 'küünarnukk'
Soome-ugri tüvi.

laadik : laadiku : laadikut 'laegas'
◊ laegas, laekuma
← alamsaksa lade, ladeken 'kirst, kast; laegas'
← vanarootsi la(a)dika 'väike kast, karp'
On ka arvatud, et laenatud on alamsaksa tüvi lade ja lisatud liide -ik. Tuletises laegas on d vokaalide vahel kadunud, laekuma on sellest ebareeglipäraselt tuletatud. Sama alamsaksa tüvi on laenatud sõnades laad2, laeng.

laimama : laimata : laiman 'kellegi kohta valet, häbistavat väljamõeldist levitama'
● ? liivi la’mmõ 'sõimata'
Võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas laitma. Teisalt on arvatud, et võib olla laenatud, ← läti glaimi 'meelitus, lipitsus', glaimot 'meelitama, lipitsema' (sama tüvi on nt sõnades gliema 'lima', gliemis 'limune, mollusk') või ← balti tüvi, mille vaste on leedu laiminti 'õnnistama, õnne soovima' (sel juhul on toimunud samalaadne tähendusmuutus kui sõnas siunama). Eesti keelest on laenatud läti laimēt 'sõimama'.

loe : loode : loet 'põhja ja lääne vaheline ilmakaar'
● liivi lūod 'loe'
vadja loo, looto, looõ 'loe'
soome luode 'loe'
isuri loo(v)e 'loe'
karjala luuveh 'lääs; edel'
lüüdi luodeh 'lääs'
vepsa lode(h) 'loe; lääs'
Võib olla läänemeresoome tuletis. Ilmakaart tähistava sõna esialgne tähendus on võinud olla 'päikese loojumise ilmakaar' ja see võiks olla tuletatud langemist, loojumist, heitmist jms tähistavast tegusõnast, mille kohta teateid ei ole, kuid sama tüvi võib olla sõnas looma või näiteks soome sõnas luo 'juurde'. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas looded. Tõusev, üleujutusi põhjustav meri on läänemeresoomlaste asustusalast edelas või läänes ja sellest on saadud ilmakaarte tähendused. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd luodes (vējš) 'loodetuul'. Vt ka looja.

luituma : luituda : luitun 'esialgset (erksat) värvi v värsket välimust minetama, pleekima, koltuma'
Võib olla tuletatud luu tüvest ning esialgne tähendus on võinud olla 'kõhnuma ja seepärast kahvatuks muutuma', murretes tähendab luituma ka 'luiseks muutuma'.

luna : luna : luna 'lahti- v vabaksostmisel makstav summa v esemed'
← alggermaani *luna-z, *luna-
gooti lun 'lunaraha'
● vadja lunassaa '(välja) lunastada, (välja, ära) osta; (välja v ära) päästa; võlgu võtta'
soome lunnas (hrl mitm lunnaat) 'lunaraha'
isuri lunada 'lunastada'
Aunuse karjala lunnastua 'välja osta v lunastada; (kulusid) tasa teha'
Tõenäoliselt on tegusõna laentüvest läänemeresoome keeltes tuletatud.

mahkjas : mahkja : mahkjat mrd 'magedavõitu'
Võib olla tuletatud sõnast mage, kusjuures ebatavaline ühend -gj- on asendatud ühendiga -hkj-.

mullikas : mullika : mullikat 'vasikaeast väljakasvanud noorveis (lehm kuni esimese poegimiseni, pull kuni paarituseani)'
● vadja mullikka 'mullikas, härjavärss'
soome mulli, mullikka 'härgmullikas, härjavärss, noorveis'
isuri mullikka 'pullvasikas'
Esialgne tähendus on tõenäoliselt olnud 'möödunudaastane, mullu sündinud', vrd karjala mullońi vaza, vepsa mulōńe vaza 'eelmise aasta vasikas', ja seega tuletatud muu tüvest.

nuhkima : nuhkida : nuhin 'nuusutama, nuuskima, lõhna ajades otsima; (salaja sorides, uurides) otsima; salaja jälgima, luurama'
◊ nuhutama
● soome nuuhkia 'nuuskida, nuusutada; haista'
isuri nuuhkia 'nuuskida, nuusutada; haista'
Aunuse karjala ńuuhkie 'nuuskida, nuusutada; haista'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et vene laen, ← vene njúhat’ 'nuusutama; nuuskima, salaja otsima v luurama', teisalt, et germaani laen, ← alggermaani *snusk-, *snūsk-, mille vaste on rootsi mrd snuska 'nuusutama', snūsk(a) 'nuusutama, tuhnima'. (Sama germaani laenuallikat on oletatud nuuskama puhul.) Pigem on eri keeltes lähedased häälikuliselt ajendatud tüved rööpselt tekkinud. nuhutama on tuletatud tüve nõrgast astmest.

oht : ohu : ohtu 'olukord, kus ähvardab ebaõnn, katastroof; nende võimalus ja tõenäosus'
On arvatud, et algtähendus on olnud 'küllus' ja sellest tüvest on tuletatud ohter. Praegune tähendus võib olla kujunenud liitsõnast hädaoht, mis tähendab hädaküllust. Vt ka -ohtu, ohutama.

oim : oimu : oimu 'kõrva, kulmu ja pealae vaheline pea osa, meelekoht; aru, mõistus, taip'
◊ oimetu
● liivi uīm 'mõistus, aru'
soome mrd oimo sõnas oimolla(an), oimossa 'mõistuse juures'
Võib olla sama uurali tüve variant, mis võib olla sõnas õevane. Teisalt on arvatud, et sõna vaste võib olla nt soome ohimo 'meelekoht, oim'. See võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas õhuke või tüvest, mille vaste on soome ohi 'mööda, möödas, läbi'. Eesti keelest on laenatud läti vuimāt, vuimīt 'märkama, tundma, aimama'.

olend : olendi : olendit 'elusorganism, hrl inimene v loom; indiviid'
← soome olento 'olend, olevus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletatud olema tüvest.

oleskelu : oleskelu : oleskelu 'tegevuseta seisukord; passiivne, üksluine elu'
← soome oleskelu 'oleskelu; elamine, viibimine'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletatud olema tüvest.

ometi 'ikkagi, siiski, kõigest hoolimata'
● liivi umīt, u’mmit 'ometi, vähemalt'
Võib olla tuletatud vanast soome-ugri o- tüvest moodustatud keskvõrdevormist *ompa-, mille vasted võivad olla ka ersa ombo 'teine, muu' ja mari umbal 'kaugem'. Sama soome-ugri tüvi on tõenäoliselt sõnades olema ja oma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi åmete 'lõpuks, ometi'.

osutama : osutada : osutan 'näitama, viitama; ilmutama, avaldama, üles v välja näitama'
← soome osoittaa 'näidata; määrata; tunnistada, välja v üles näidata, avaldada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletatud tüvest osa.

padu1 : padu : padu 'madal vesine koht, pehme soine (heina)maa v võsastik, suurem loik v madal järv, mis suvel põuaga võib kuivada; tihe põõsastik, padrik'
Võib olla tuletatud tüvest pada2. Eesti keelest on laenatud läti mrd pada 'madalam koht põllul', pade 'tiik', padiņš 'väike põldudevaheline aas'. Vt ka padrik.

pahe : pahe : pahet 'moraalselt taunitav omadus inimeste juures v ilming ühiskonnas; paha asi, nõrk külg, halb tendents, viga, puudus'
← soome pahe 'pahe, halb komme'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletatud tüvest paha. Laenatud on ka tuletis paheline, ← soome paheellinen 'paheline, liiderlik, siivutu'.

paisuma : paisuda : paisun 'mahult, ruumalalt suurenema; aine lisandumise tõttu suurenema, laienema; intensiivsuselt kasvama, tugevnema'
◊ paistetama
● liivi paizõ 'paisuda, tursuda; tõusta'
vadja paissua 'paistetada, tursuda; (nutma) puhkeda'
soome paisua 'paisuda, tursuda; laieneda, levida'
isuri paisua 'tõusta (vesi); paisuda, tursuda'
Aunuse karjala paiže 'paise, mädanik, koeranael'
lüüdi paiže͔ 'paise'
vepsa paiže͔ 'turse, (mäda)paise'
On arvatud, et võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas paistma.

pang : pange : pange 'ämber'; van 'mahumõõt, umbes 12 liitrit'
● vadja panka 'sang', pankõ '(puu)pang, ämber'
soome panka 'käepide, sang, vars', panki 'ämber; puuanum; võitoos'
isuri panga 'anuma sang', pangi 'ämber'
Aunuse karjala pangu 'käepide, sang, kaareke; muu kaaretaoline ese v eseme osa'
lüüdi pang 'sang'
vepsa pang '(ukse) käepide; sang'
saami bággi 'käepide; (mitm) päitsed'
? ersa paŋgo 'mordva naise peakate'
? mokša paŋga 'mordva naise peakate'
? idamansi pōχ liitsõnas pōχ-kȫlǝj 'ratsmed, ohjad'
? läänemansi pōχ liitsõnas pōχ-k_oāliγ 'ratsmed, ohjad'
? neenetsi paŋkᵊ 'käepide, sang, vars'
eenetsi poggo 'käepide, sang, vars'
nganassaani χoŋkə 'käepide, sang, vars'
sölkupi paŋk͔ǝ 'vars, käepide'
kamassi paŋa, pǝ̑ŋa 'käepide, sang, vars'
Uurali tüvi. Vasted tähendusega 'ämber' on tuletatud 'käepidet, sanga, vart' tähistavatest sõnadest, nt eesti murretes pang: panga 'pand, sang'. Vt ka pand.

pilak : pilaku : pilakut 'tulejala, ahjumüüri v seina külge kinnitatud raudklamber, mis hoidis põlevaid peerge, peerupiht'
Võib olla tuletatud pilu tüvest.