[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

are : areda : aredat 'selge, selgesti eristatav, kindlate piirjoontega'
Võib olla tuletis sõnast aru1.

jahvatama : jahvatada : jahvatan 'jahuks tegema, jahuks v pulbriks peenestama'
○ lõunaeesti jauhatama
◊ jahu
● liivi jo’vvõ 'jahvatada'; jo’v 'jahu'
vadja javaa 'jahvatada'; javo 'jahu'
soome jauhaa 'jahvatada'; jauho(t) 'jahu'
isuri jauhaa, jauhattaa 'jahvatada'; jauho 'jahu'
Aunuse karjala jauhuo 'jahvatada'; jauho 'jahu'
lüüdi ďahvattaa 'jahvatada'; ďauh 'jahu'
vepsa jauhta 'jahvatada'; jauh 'jahu'
ersa jažams 'jahvatama; purustama'
mokša jažams 'purustama; jahvatama'
mari joŋə̑štaš 'jahvatama'
Läänemeresoome-volga tüvi.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
◊ kisa1
● liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

liim : liimi : liimi 'materjalide ühendamiseks tarvitatav vedel segu'
← alamsaksa līm 'kleepaine'

lõhkema : lõhkeda : lõhken 'purunema'
◊ lõhe
● vadja lõhgõta 'lõhki minna, lõhkeda; lõhkuda, purustada'
soome lohjeta 'lõhki minna, lõheneda; irduda, eralduda'
isuri loheda 'lõhki minna, lõheneda; eralduda'
Aunuse karjala lohketa 'lõhki minna, lõheneda'
lüüdi lohketa 'lõhki minna, lõheneda; eralduda; murduda'
vepsa lohketa 'murduda, eralduda; laguneda, puruneda'
Võib olla tüve lahk variant. Vt ka lohk.

lükkama : lükata : lükkan 'tõugete v pideva surumisega liikuma panema v liikumas hoidma'
● liivi likkõ, lükkõ 'tõugata, lükata'
vadja lütšätä 'lükkida, läbi v sisse ajada, pista'
soome lykätä 'lükata'
isuri lükkiä 'lükata'
Aunuse karjala ľükätä 'visata, heita; maha jätta; pealt heita, seljast, jalast visata'
lüüdi lükäittä 'heita; lükata'
vepsa ľüke͔ita 'visata, heita; lükata; kõrvale panna'
handi ḷŭkemə- 'lükkama (nt paati vette)'
idamansi lǟk_o- sõnaühendis jiw lǟk_oəm 'laon puid riita'
ungari lök 'lükkama, tõukama'; mrd 'purustama'
Soome-ugri tüvi.

muljuma : muljuda : muljun 'tugevasti vajutama, suruma, pigistama'
◊ mulje
● liivi muļļõ, mu’ļļõ 'suus ringi pöörata, närida'
vadja muljua 'muljuda, suruda'
soome mrd muljata 'pahupidi pöörata, segi ajada', muljahtaa 'pahupidi pöörduda (silmadest); libiseda'
saami molljut 'liigutada (veepinna kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Tuletise mulje tähendust on tõenäoliselt mõjutanud saksa keel, vrd saksa Eindruck 'mulje; jälg', eindrücken '(sisse) vajutama; purustama, sisse muljuma'.

muserdama : muserdada : muserdan 'pitsitama, muljuma; räsima, rebima; ahistama, rusuma'
● soome musertaa 'purustada, muljuda; muserdada'
Aunuse karjala mučerdella 'murda, murida, katki teha'
lüüdi mutšurdada 'kokku suruda'
? vepsa mužoida 'väänata'
? rootsisaami močetet, moččot 'kokku panna; tükeldada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

mätsima : mätsida : mätsin 'pehmet (ning sitket) ainet (vormides, seda kuhugi toppides, sellega kattes jne) käsitsema'
● Aunuse karjala mädžötä 'kortsu v käkru minna'
lüüdi mäďž́öitädä 'kortsutada; purustada, suruda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mats2, müts2, lätsima, nätsuma.

naksama : naksata : naksan 'kõksama; (hammastega) napsama, näksama'
● soome naksaa 'naksuda; klõpsuda'
isuri naksahtaa 'naksatada'
Aunuse karjala nakšoa 'naksuda, kopsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nakk, nõksuma, näksama, raksama. Mõjutada on võinud saksa knacken 'naksuma, praksuma; (naksudes) purustama; lahti murdma'. Vt ka naks.

painama : painata : painan '(psüühiliselt) rõhuma, vaevama, piinama; ahistama; manguma, nuruma'; mrd 'kõverdama, koolutama'
◊ painduma
● liivi painõ 'värvida; painutada, pöörata'
vadja painaa 'painutada; kallutada; kaaluda; värvida'
soome painaa 'vajutada; trükkida; koormata; kaaluda'
isuri painaa 'kaaluda, (alla) suruda; painutada; väsitada; värvida (riideid)'
Aunuse karjala painua 'vajutada; painutada; kaaluda, raske olla; kasta; (kangast) trükkida'
lüüdi painada 'vajutada; painutada; rõhuda, masendada'
vepsa painda 'vajutada, suruda; (sisse) kasta; painutada'
? udmurdi pańi̮rti̮ni̮, pańgati̮ni̮ 'vajutama, pigistama, purustama'
? komi pońtavni̮ 'vajutist panema'
? mansi poniγt- 'suruma, vajutama'
? kamassi paŋə, paŋgorə- '(alla) vajutama; pigistama'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi paini̯as 'luupainaja' (← painaja).

piirits : piiritsa : piiritsat 'võrkude, vaipade, vööde vm kudumisel tarvitatav piklik, süstikukujuline nõel'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis pird. Teise oletuse järgi võib olla germaani laen, ← tüvi, mille vasted on nt saksa Spier 'terav ots, teravik, eriti rohul, teraviljal', rootsi spira 'teravik; ümarpost, teivas'.

pistemaaker : pistemaakri : pistemaakrit 'lihtrahvale eeskätt ehteid, ka sadulsepa- ja muud käsitööd teinud ja seda turustanud käsitööline ja pudupoodnik keskaja Tallinnas'
← alamsaksa piste(l)māker 'käsitööline, kes nahk- jm tooteid metallist kaunistuste ja rautistega varustab, pudupoodnik; (mitm) selliste käsitööliste ühendus'
Alamsaksa allikas on liitsõna: pistele 'metallist kaunistus, rautis; selleks vajalik tooraine' + māker 'tegija, valmistaja'.

puhtima : puhtida : puhin 'külvist taimehaiguste v -kahjurite vastu töötlema'; mrd 'teravilja puhastama, puhetama'
◊ pohe-
← indoeuroopa *powH-eye-, *powH-eyo-
vanaülemsaksa fewen, fouwen 'sõeluma, puhastama'
keskülemsaksa vöuwen 'sõeluma, puhastama'
● vadja pohoa '(tuulates) puhastada (tangu v purustatud viljateri)'
soome pohtaa 'vilja tuulata'
isuri poohtaa 'vilja v marju tuulates puhastada'
karjala puohtoa 'vilja tuulata'
lüüdi puohtada 'vilja tuulata'
vepsa pohtta 'vilja tuulata; segada'
? ersa ponžavtoms 'vilja tuulama'
? mokša ponžaftǝms 'vilja tuulama'
? udmurdi puž 'sõel'
? komi pož 'sõel'
Eesti keeles on rahvaetümoloogia seostanud tüve osalt sõnadega puhas ja puhuma. Sama tüve vaste võib olla laenatud sõnas puhas.

raiuma : raiuda : raiun 'terava riistaga hrl tükeldades, katki tehes (pidevalt) lööma; (puid) langetama; (palkidest) ehitama; ägedalt taguma, lööma, vehkima'
◊ raim
? ← alggermaani *rakja-
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
saksa recken 'sirutama, venitama'
● liivi ra’ḑļõ 'raiuda, purustada; hammustada, salvata'; raigā 'reis, puus; sink, lihakints; (kangastelgede) külgpuu'
vadja raďďoa 'lüüa, taguda, peksta; (palkidest) ehitada; (viljavihke) rabada; kloppida (mune jm); tampida, hakkida, peenestada; raputada'
soome mrd raajoa 'tapetud looma tükeldada; raiuda, purustada'; raaja 'jäse'; mrd 'tapetud looma tükk'
Aunuse karjala ruage 'traav, jooks'
karjala roajuo 'tapetud looma tükeldada'
vepsa raďǵ väljendis raďǵau mända 'traavi joosta'
saami ruvjet 'tapetud looma tükeldada'; ruovji '(looma) jäse, lihakeha osa'
Murretes on tuntud ka samatüveline nimisõna rag(j)a 'reis'. Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud rakendama. Vt ka raig2.

rikkuma : rikkuda : rikun 'millegi omadusi, kvaliteeti halvendama, midagi kõlbmatuks muutma; kahjustama, hävitama; kellelegi halba mõju avaldama; midagi kehtestatut v kehtivat mitte täitma, sellest üle astuma'; van 'maha lõhkuma, laastama'; mrd 'riknema'
● liivi rikkõ 'kõlbmatuks muuta, kahjustada'
vadja rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kõlbmatuks muuta, kahjustada; neitsilikkust röövida; nõiduda'
soome rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kahjustada, hävitada; katkestada, lõpetada; üle astuda, eksida'
isuri rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kõlbmatuks muuta, kahjustada'
Aunuse karjala rikkuo 'kõlbmatuks muuta, kahjustada; üle astuda, eksida; neitsilikkust röövida; kaetada, nõidusega kahjustada; lõhkuda, purustada, katki teha; tappa'
lüüdi rikkoda 'tappa; kõlbmatuks muuta, kahjustada'
vepsa ŕikta 'tappa; veristada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kivirik.

rusu : rusu : rusu 'midagi purunenut v purustatut, millegi tükk v jäänus; vare'
? ← alggermaani *rus-
norra rus 'õhuke kest'
taani mrd ros 'jäätmed; rämps; praak'
? ← alggermaani *trus-
vanaislandi trys 'jäätmed, pühkmed', tros 'poolkõdunenud peenike oks'
rootsi mrd tross 'jäätmed, rämps, koli'
● liivi ru’zzõ 'lömastada'
soome mrd rusu 'põhk, aganad, viljapeksujäätmed; praht, jäätmed, raasud; (mitm) prügikala(d)'
isuri russuun, rusukse 'katki, puruks'
Aunuse karjala ruzu 'agan, jäte, rämps', rudžu 'raas, risu, niru (halvustavalt inimese, looma, eseme kohta)'
? lüüdi ruťš́ 'paha, kõhn, räpane, väike'
vepsa ruzu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina, õlgede jms) riismed'

rutjuma : rutjuda : rutjun 'tugevasti suruma, pressima, vajutama'
● soome van srmt rutjoa, mrd rutjua, rutjata '(puruks) pressida, purustada, lömastada, muljuda'
Aunuse karjala ruďďuo 'suruda, sõtkuda [?]; ahmida [?]'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka rudima.

rõhuma : rõhuda : rõhun 'suruma, vajutama; pressides, pingutades midagi tegema; kedagi alla suruma'
Võib olla sama tüvi, mis soome rouhia '(tükkideks) purustada, peenestada; puruks muljuda, puruks pressida'; mrd 'vigastada, jõhkralt kohelda', isuri rouhtama 'rataste tehtud süvend, roobas', Aunuse karjala rouhie 'uhmris tampida; tugevasti lüüa, vigastada', lüüdi rouhida '(tükkideks) purustada, peenestada; puruks muljuda, puruks pressida' ja vepsa rouhta 'peenestada, purustada'. Sel juhul võib olla balti laen, ← tüvi, mille vasted on läti mrd krausēt 'puruks tampima' ja leedu kraušyti 'kägardama, sõtkuma, puskama, lööma, tõukama'. Häälikuline vastavus selle tüvega ei ole täpne. Teisalt võib sõna olla nõrgaastmeline tuletis tüvest rõhk. rõhuma ja rõhk võivad olla algselt eri päritoluga tüved, mis on hiljem omavahel segunenud ja vormiliselt ühtlustunud.

sirm : sirmi : sirmi 'ruumijaotuseks tarvitatav kerge teisaldatav vari; lambivari; vihma- või päevavari; mütsinokk'
← saksa Schirm 'vihma-, päevavari; mütsinokk; sirm'

sulp : sulbi : sulpi 'kuuma veega ülevalatud aganatest v hekslitest loomasööt; pehme pudrutaoline muda, jää, lumi vms mass'
On arvatud, et eestirootsi laen, ← eestirootsi sulp 'sulp'. Teise võimalusena võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome sulppu 'puru, purustatud aine; õlgedest hobusesööt; jääsupp', isuri šulppia, šulputella 'pladistada'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Sulp 'hekslitega segatud (viinapõletus)jäätmed, mida kasutatakse loomasöödana'.

suruma : suruda : surun '(tugevasti) vajutama, rõhuma; pressima, litsuma; pigistama; toppima; pingutama, pingutades edasi liikuma'
◊ suru,surve
● liivi su’rrõ 'muljuda, purustada, tampida'
vadja survoa 'suruda, tampida, pressida'
soome survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
isuri survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
Aunuse karjala survuo 'peeneks tampida, muljuda, peenestada; kolkida (pesu); valu põhjustades muljuda; sebida; sõeluda, kihada (kihulased)'
lüüdi survoda '(katki) suruda'
vepsa surda '(puruks) tampida, (pesu) kolkida'
mari šuraš '(katki) suruma, tampima; pistma, torkama'
ungari szúr 'torkama, pistma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka surnuk.

süst : süsta : süsta 'kahelabalise aeruga aerutatav kerge kitsas, teravate otstega tullideta paat' sööma

tahvel : tahvli : tahvlit 'korrapärase kujuga õhem tükk mingit ainet v materjali, selline ese, plaat; alus, plaat info edastamiseks; puhastatav alus, plaat kirjutamiseks'
← alamsaksa taf(f)el 'tahvel, plaat; maal; (söögi)laud'
Tõenäoliselt on tähendust hiljem mõjutanud ka saksa Tafel 'tahvel, plaat; teadetetahvel; koolitahvel; (pidulikult kaetud) söögilaud; söömaaeg; tabel'.

tampima : tampida : tambin '(mingi riistaga) korduvalt lööma v vajutama, selliselt midagi töötlema; tallama, sõtkuma; raskete sammudega astuma v käima'
← alamsaksa stampen 'puruks v ära tallama; purustama, puruks v peeneks tampima'
Ka samatüveline nimisõna tamp on tõenäoliselt alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa stamp 'tambits, uhmer, müüser'. Vt ka tammuma ja temp1.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
? ← alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi da’nktõ, da’nkti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

tapma : tappa : tapan 'kelleltki elu võtma, kedagi surmama; füüsiliselt v vaimselt laostama, rikkuma, kurnama, piinama'; kõnek 'peksma, lööma'
● liivi tappõ 'tappa, veristada'
Salatsi liivi tapp 'tappa, veristada; peksta'
vadja tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; lina lõugutada'
soome tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; kurnata, laostada'
isuri tappaa 'tappa, surmata, veristada; peksta; reht peksta; lina lõugutada'
Aunuse karjala tappua 'tappa, surmata, veristada; kurnata, laostada'
lüüdi tappada 'tappa, surmata; reht peksta'
vepsa tapta 'reht peksta; lina kupardada; lüüa, peksta'
ersa tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama, hakkima; segi ajama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
mokša tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
? udmurdi tapi̮rti̮ni̮ 'trampima; klõbisema, kõlksuma, kõpsuma'
? komi tapki̮ni̮ 'laksatama; esikabjaga lööma (hobuse kohta); pehmelt, vaikselt käima'; tape̮dni̮ 'rusikaga lööma'
? ungari tapod 'tallama, sõtkuma', tapsol '(käsi) plaksutama'
? neenetsi tǝpǝr- 'jalaga tõukama v lööma'
? sölkupi tapir-, tappol- 'jalaga lööma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mordva või uurali tüvi. Küsitavatena tähistatud kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on nt sõnas tapsima.

triip-2 liitsõnas triiphoone 'kasvuhoone'
← alamsaksa *drīf-hūs
Laenuallikana esitatud alamsaksa liitsõna (drīf < driven 'ajuma, triivima; ajama; (karja) pidama; tegelema' + hūs 'maja') otseselt registreeritud ei ole, kuid see on taastatav vanemas eesti keeles registreeritud sõna triipus, triibus 'kasvuhoone' põhjal. Seega on alguses laenatud liitsõna tervikuna, hiljem on sellest eraldatud tüvi triip, millele on lisatud liitsõna järelosise tõlge ning moodustatud nõnda triiphoone. Alamsaksa tegusõna või selle rootsi vaste on ka eraldi laenatud, triivima1 ja triivima2.