[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kamber : kambri : kambrit '(väike) tuba v mõni muu ruum; rehielamule teise otsa lisandunud ruum(id)'; mrd 'ait'
○ kammer
← alamsaksa kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina camera 'võlving, kumerus, võlvitud lagi', vanakreeka kamára 'kaetud vanker'. -b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades klamber ja number), mis võib olla tekkinud eesti keeles, kuid võimalik, et ka alamsaksa keeles on esinenud seda häälikut sisaldav murdevariant. Baltisaksa murdest või alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, kemmerg, ja baltisaksa keelest sama tüve sisaldav liitsõna, käärkamber.

kast : kasti : kasti '(täisnurkne) säilitus-, transportimis- vms vahend; joonistatud nelinurkne kujund'; mrd 'ruum rehealuse kõrval, kuhu veeti vili enne ahtmist; sillaalune palkidest tugiehitis; pidemed ümber adrahargi keskosa'
← alamsaksa kast(e), kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti, kast; (talus) ruum peenestatud õlgede hoidmiseks; reliikviakast; kaasavarakast; sõrmusekivi pesa; vangla; mõõtühik'
Vt ka lampkast.

kelder : keldri : keldrit 'hoone esimese korruse alune, harvemini majast eemale (pooleldi) maa sisse ehitatud säilitusruum; esimese korruse alune korrus'
○ keller
← alamsaksa keller 'kelder (vanglana)'
-d- on tüves eesti keeles tekkinud lisahäälik.

kirst : kirstu : kirstu 'suur (kumera) kaanega ja madalate jalgadega laudkast riidekraami, vilja vm vara säilitamiseks; puusärk'; mrd 'tera- v jahukast veskis'
← balti *kirstas
läti šķirsts 'kirst, kast; puusärk'
● liivi kiršt 'rautatud kast; Noa laev (piiblis)'
soome kirstu 'kirst (kast); puusärk'; van 'vangla'
isuri kirsto 'kirst (kast)'
karjala kirstu 'kirst (kast)'

klooster : kloostri : kloostrit 'kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v nunnad elavad kogukonnana'
○ looster
← alamsaksa klōster 'klooster'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina claustrum, clostrum 'riiv, lukk; takistus, tõke; suletud koht, hoiupaik, vangla; klooster'.

nõre : nõre : nõret 'näärmerakkudes tekkiv organismile vajalik eritis, sekreet; nire' nõrisema

parask : paraski : paraskit 'väljaheidete nõu vanglas v kartseris'
← vene paráša, paráška 'parask'

pistemaaker : pistemaakri : pistemaakrit 'lihtrahvale eeskätt ehteid, ka sadulsepa- ja muud käsitööd teinud ja seda turustanud käsitööline ja pudupoodnik keskaja Tallinnas'
← alamsaksa piste(l)māker 'käsitööline, kes nahk- jm tooteid metallist kaunistuste ja rautistega varustab, pudupoodnik; (mitm) selliste käsitööliste ühendus'
Alamsaksa allikas on liitsõna: pistele 'metallist kaunistus, rautis; selleks vajalik tooraine' + māker 'tegija, valmistaja'.

pogri : pogri : pogrit kõnek 'vangla, vangikong, arestikamber vm kinnipidamiskoht; väike kitsas ruum, pugerik, uberik'
← vene pógreb 'kelder'
Vt ka pugerik.

rebu : rebu : rebu 'loote arenemiseks vajalik valge v kollase värvusega toitaine munarakus; munakollane'; mrd 'rebane' rebane

riis2 : riisi : riisi van 'valulik (laste)haigus (naba juures, kubemes, munandites)'
○ kriis
← vene grýža 'song'; mrd 'luuvalu, valupisted, terav valu'
Murretes esinev riis tähenduses 'lööbega lastehaigus' on tõenäoliselt teise päritoluga, ← saksa Friesel 'teatud lööve'.

torn1 : torni : torni 'suhteliselt väikese aluspinnaga kõrgusse pürgiv ehitis'
← alamsaksa torn(e) 'torn; vangla'

tragi1 : tragi : tragi 'agar, hakkaja'
○ ragi
On oletatud, et vanaslaavi laen, ← vanaslaavi drágij 'hinnaline, kallis, palju maksev; vajalik, kasulik, soovitud, lugupeetud; armastatud, hinnatud'. Kuigi esitatud laenuallikas sobib nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult, on laenamine vanaslaavi (kirikuslaavi) keelest kaheldav. Teise arvamuse kohaselt häälikuliselt ajendatud tüvi, võib-olla ragisema tüve variant, lähedane tüvi on nt traks1.

türm : türmi : türmi 'vangla; vanglakaristus'
○ türn
← vene tjur’má 'vangla; vangipõlv, vangisolek'

valsk : valsi : valski van 'võlts; valelik, petlik'
○ valks, valtsk, valts, valss
◊ võlts
← alamsaksa valsch 'vale; võlts'
Kirjakeelde on võetud ka sama laensõna lõunaeestiline variant võlts.