[中文] Eesti-hiina sõnaraamat

kokku määrsõna <k`okku>
1. osutab arvude summale või tervikut moodustavale hulgale
Neli ja viis on kokku üheksa.
Klassis on kokku kakskümmend õpilast.

2. ühte kohta; üheks tervikuks
Pühkisin prahi kokku.
Murdunud luu on valesti kokku kasvanud.
See sõna tuleb kirjutada kokku, mitte lahku.
3. sellisesse olekusse, et on väiksem ja võtab vähem ruumi
Keerasin vaiba kokku.
Hommikul panime telgi kokku.
4. teineteise vastu
Lööme klaasid kokku!
Ω
võrdle koos
Ω
ühendid: kokku hoidma, kokku langema, kokku leppima, kokku pakkima, kokku puutuma, kokku saama, kokku sobima, kokku tulema, kokku viima, kokku võtma