[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kelmiküla [kelmi‿küla] ‹-`külla ~ -sse› – Tallinna asum Põhja-Tallinnas.  B2
● Algselt Toompeale kuulunud eeslinnas paiknenud asum. Ilmselt on tegemist tüüpilise eeslinna või külaosa märkiva pilkenimega. Rahvajutu järgi olevat seal pelgupaika leidnud Tallinnas ja linnasarases seadusega pahuksisse läinud inimesed (erinevalt Pelgulinnast, kuhu põgenesid Toompea eeslinna kurikaelad). Kelmiküla on kohanimena väga levinud ka mujal Eestis. Vrd Abruka1, Ellakvere, Hurmi, Karilatsi2, Kuriste, Laane3, Lalsi, Lammiku, Mürgi, Patika1, Pelgulinn, Räpina2, Uue-Antsla. – PP
Tallinn 2004: I, 196; Vende 1990: 56

Patika1 ‹-le› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Kautjala mõis), 1241 Patrickæ (küla), 1326 Patteke, 1489 Patkulle, 1796 Pattick By.  C4
● Oli juba XIII saj Jaani seegi valduses, XIV–XV saj oli seal ka mõis. Nime päritolu jääb hämaraks, kõlalt lähedane on sõna patakas (Wiedemannil mh ’tihe muda (tiigis), paks vaht (lihakeetmisel); tugevad vitsad’), kuid tõenäoliselt on lähteks olnud muistne isikunimi. Patika põhjapoolset osa Pangamäe juures kutsutakse Kelmikülaks. ¤ Kautjala mõis on alles uuemal ajal asutatud. Ta on Tallinna linna omandus, nagu naabruses Rae mõiski. Vanaste on seal aga vist Raemõisa karjamõis olnud, mida küla nime järgi „Patika“ hüüti. Nimi Patika on võetud vist sellest: on ühed veikesed luua sarnatsed vitsakimbud olemas, mis kasevõsudest valmistakse, nagu luuadki. Neid tarvitavad Tallinna voorimehed, kannavad neid alati sõidul ligi ja peksavad ning pühivad troska ja saani tekkisi tolmust puhtaks. Neid nimetakse „patakad“. Patika küla saunamehed neid kõige enam valmistavad ja Tallinna müügile viivad, sellepärast hakatud seda küla ka Pataka, siis vist hiljem Patika hüüdma. (1914) – PP
 EAA.1.2.C-I-22; Joh LCD: 541–542; KM: E 49051/2 (1) – 1914; LCD: 47v; TLA.149.4.336; Wd

Patika2 ‹-le› Amb – küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas (Lehtse mõis, Linnape mõis), 1782 Paddika Mart (talu), 1796 Pattika.  C1
● Patika talu rajati tõenäoliselt 1780. a paiku. Hingeloendites on ta märgitud koos Liivaku taludega Liivaku küla alla, kuigi tõenäoliselt oli tegu hajataluga. Omaette saunakülaks kujunes XX saj alguses. Et nimel varasemat ajalugu pole, võib kokkulangevus Harjumaa Patikaga olla juhuslik. Nime motiiv võis olla maastik, vrd padu ’madal vesine koht, pehme soine (heina)maa või võsastik, suurem loik või madal järv, mis suvel põuaga võib kuivada; tihe põõsastik’, padin ’lomp’ (Vaivara). 1977 liideti Patikaga Kadaka (endine Lehtse mõisa popsiküla), Kitseküla (Jäneda mõisa popsiküla), Ojaküla (1586 Oyesz), samuti Aru asundus, mis eraldati mõisana Lehtsest 1687. a paiku ning varem kandis nähtavasti Läpi-Aru nime (1687 Leppi-Arro). Varasemast, enne 1970. a-id, on Patikaga liidetud Koolme küla (1379 Kolymus, osa ajaloolisest külast kuulub Pillapalu piiresse). Vrd Patika1. – FP
EAA.1864.2.IV-6:360, L 354; EAA.1.2.942:82, L 74p; EES; Johansen 1932: 23; Mellin; KNAB; Rev 1586: 81; Schilling 1970: 28; VMS

Veskitaguse [`ves´ki‿taguse] ‹-le›, rahvakeeles ka Üle‿`jõe Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Rae mõis), u 1900 Вескитагузе.  C4
● Endine saunaküla, hõlmab ka varasemaid Kautjala mõisa talusid. 1977–1997 oli liidetud Patika külaga. On nime saanud tõenäoliselt Patika veski järgi, mille taga üle jõe küla paikneb. Patika veski on kujutatud nt 1697. a kaardil, asus praeguse Möldri talu juures. – PP
TLA.149.4.336; Troska 1987: 99; Vene TK 42