[KNR] Eesti kohanimeraamat

Aaviku1 ‹-sse ~ -le› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Lehmja mõis), 1798 Awiko (kõrts), 1844 Awik.  C4
● Küla on nime saanud Aaviku kõrtsi järgi. Omaette külana tekkis pärast Teist maailmasõda, kuni 1977 oli Vana-Aaviku küla samanimelise talu järgi, millest oli moodustatud ETKVLi abimajand. Vrd Aaviku2. – PP
Mellin; Rev 1725/26 Ha: 335; Schmidt 1844

Aruküla1 [aru‿küla] ‹-`külla ~ -sse› HJn, Jür – alevik Harju maakonnas Raasiku vallas, mõis, sks Arroküll, ? 1291 Arenculle, 1688 Arrokull (mõis).  A4
● Aruküla võib olla mainitud 1291, kui Taani kuningas annetas selle küla Daugavgrīva (Dünamünde) munkadele. Samastus ei ole aga kindel, sest küla on nimetatud üksikult ja nimi võis tähistada mõnda muud Aruküla. Kindlamad andmed siinse Aruküla kohta on XVII saj-st. Enne 1650. a tekkis Aruküla kui Raasiku mõisa kõrvalmõis, 1726 eraldati Raasikust iseseisvaks mõisaks. Aruküla mõis ise jäi kuuluma Harju-Jaani kihelkonda, ent kõik tema külad kuulusid Jürisse. Mõisa ümber tekkis 1920. a-tel Aruküla asundus, lisaks kujunes raudteejaama ümbrusse XX saj alguses Aruküla alevik ja sellest edelas planeeriti juba enne Esimest maailmasõda männimetsa Aruküla aedlinn, mis kasvas eriti 1950.–1960. a-tel. Kõik need kolm ühendati 1977 üheks Aruküla alevikuks (Aruküla asundus liideti alguses Igaverega, ent hiljem läks mõisasüda aleviku piiresse). Nimi on kirjeldav: aru ’kuiv rohumaa’ + küla. – PP
EAA.1.2.940:256, L 248; ENE: I, 205; Joh LCD: 386

Arusta ‹-le›, kohalikus pruugis ka Aruste Jür – küla Harju maakonnas Kiili vallas (Nabala mõis), 1850 Arruste Hans (popsitalu), 1922 Arusta sauna k.  A1
● Endine saunaküla, mis kirjalikesse allikatesse ilmub 1920. a-tel. Nimi on tuletatud sõnast arune (mitmuslik vorm), ste-lõpp on siin vaheldunud sta-lõpuga. – PP
KN; KNAB; Tärk 2010: 55

Aruvalla [aru‿valla] ‹-`valda›, kohalikus pruugis Ara‿valla, kirjakeeles varem ka Arovalla Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas, mõis, sks Arrowall, ? 1417 Haragul, 1467 Horwele.  B1
● Küla on mainitud arvatavasti 1417, mõis eraldati Kose-Uuemõisast XVII saj keskel. 1920. a-test Aruvalla asundus, al 1977 küla. Kuigi nüüdisnimi näib koosnevat sõnadest aru + vald, võib varaseim kirjapanek, kui see on samastatav, viidata ka teistsugusele päritolule, nt oletatavast isikunimest *Ara + küla (nime hääldatakse ka praegu Aravalla, vrd ka 1630 Arawall, mujal Eestis on Aravere, Araste jms). – PP
Bfl: I, 119, 268, II, 428, 837; BHO: 30; KNAB; ÜAN

Assaku1 ‹-le› Jür – alevik Harju maakonnas Rae vallas (Lehmja mõis).  C4
● Assaku alevikuks nimetati 1977 endine Lehmja küla, samas kui vana Assaku küla liideti Rae külaga. Nime ümbertõstmise põhjus on teadmata. XX saj on asula kandnud Lehmja nime samanimelise mõisa järgi, kuid ajalooline nimi on olnud *Jagumäe (vahel ebatäpselt oletatud ka Jaagumäeks). Tegemist on põlise külanimega (1241 Jacomeckæ, 1333 Jackemeke, 1536 Jackunmegge, 1871 Jagomae), mis on ehk tuletatud sõnadest jagu ja mägi. – PP
Joh LCD: 381–382; Kivi 1964: 405; LCD: 47v; Schmidt 1871

Assaku2 ‹-le›, kohalikus pruugis Assaka Jür – paik (küla) Harju maakonnas Rae vallas (Rae mõis), 1241 Assuncauæ, 1503 Assenkayue (küla), 1561 Asszekoughe kulle, 1694 Asseküll.  C4
● Vana Assaku küla liideti 1977 Rae külaga, osalt ka Peetriga. Assaku nimi kanti üle alevikule lääne pool Tartu maanteed (↑Assaku¹). Nimi on algselt olnud kaheosaline: isikunimi *Asse + kaevu. Hiljem on nime järelosa lühenenud, nagu nt Karunga ja Koonga nimes. L. Kettunen lisab, et ka *Assaka on võinud isikunimi olla, mis esineb nt Assikvere nimes. – PP
EO: 57, 330; Joh LCD: 321–322; LCD: 47v

Järsi1 ‹-le› Jür – küla Harju maakonnas Raasiku vallas (Aruküla mõis), 1241 Jarvius, 1347 Jarvselle, Yaruselle, 1726 Jersi.  A4
● Nimi on alguses olnud *Järvselja, hiljem lühenenud. Järv on samas küla kõrval. L. Kettunen peab võimalikuks ka isikunimelist lähtevormi *Järvinen. Järsi piiresse kuulub loodes Sambumäe (1871 Sammomae), endine karjamõis, ja läänes Puiatu ehk Pujatu (1241 Pugiotæ, 1347 Puggate, 1725 Pujato), muistne külakoht, mis viimati oli veel XX saj alguses alles Puiatu kõrtsina (nüüdki on veel Pojato-Pärtle maaüksus, mis ei asu küll algsel kohal). Järsi lõunaotsas asub Mõisaaseme (? 1637 Moisaküll, 1650 Moisaaseme, 1691 Moisa Asseme), mida mainitakse 1557 ja 1568 Boismanni perekonna mõisana. Omaette külana oli see veel 1930. a-tel, siis liideti Kanglaga. ↑Kangla küla liideti Järsiga 1977. – PP
Bfl: I, 49;  EAA.1.2.C-III-41; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 40; EO: 204, 247; Joh LCD: 386, 403, 554; LCD: 47r; Rev 1725/26 Ha: 341

Järveküla1 [järve‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Mõigu mõis), 1241 Jærgækylæ, 1349 Jerwekylle, 1689 Jerwekyla, 1725 Jercküll.  C4
● Asus varem Ülemiste järve kaldal Mõigu mõisast põhjas u hilisema Järve talu kohal, ent rüüstati Tallinna piiramise käigus 1710 ja koliti seejärel lõuna poole. XVI saj oli olemas ka Järveküla mõis. Küla on nime saanud Ülemiste järve järgi, mille ääres see varem paiknes, seejuures on ka järve ennast Järveküla järveks nimetatud. Taani hindamisraamatus lisaks mainitud nimekuju Heckelal peab Johansen Järveküla omaaegseks rööpnimeks, vahest ka järve enda n-ö pärisnimeks. Vrd Jüri2, Ülemiste järv. – PP
 EAA.1.2.C-I-14;  EAA.1.2.C-III-2; Joh LCD: 353–354, 383–385; LCD: 46v; Rev 1725/26 Ha: 339

Jüri1 ‹-sse› Jür – alevik Harju maakonnas Rae vallas.  C2
● Jüri alevik moodustati 1977 kahest asulast: idapoolsest Jüri külast (varem ka Jüri asundus, moodustus 1920. a-tel Jüri kirikumõisale kuulunud taludest) ning läänepoolsest Sommerlingi asundist. Viimase nimi pärines Sommerlingi-nimeliselt sovhoosilt, mis omakorda oli nimetatud kommunisti Arnold Sommerlingi järgi. Sovhoosiasula keskele jääb ka ajalooline Lehmja mõis ning varasem küla (vt selle kohta ↑Lehmja nime alt). Vrd Jüri2. – PP
ENE: VII, 215–216; KNAB

Jüri2 ‹-sse› Jür – kihelkond ajaloolisel Harjumaal, sks Jürgens.
● Jüri kihelkond tekkis P. Johanseni oletusel 1224, oma nüüdse nime on ta saanud kiriku nimipühaku (ladina Georgius) järgi. Varasem nimi oli Vaskjala kihelkond (1241 parochia Waskæl, 1435 Waschel, 1546 Waschkell), seda kasutati XVI saj-ni. 1586. a revisjonis on juba Kirchspiell Sanct Georgen. Taani hindamisraamatus esineb samas tähenduses Ocrielæ kylægund, st muinaskihelkond. Seda on tõlgendatud mitmeti, mh kui vigast nimekuju, mille asemel peaks olema nt Otrielæ, st *Otriälä (tuletis isikunimest Oteri), või kui Järveküla rööpnime Heckelal’i teisendit (P. Johansen). Pakutud on ka tõlgendusi ohr ’rohke, rikkalik’ või ’oder’ + jala (P. Alvre); *Otsrävala (A. Vassar) või „väike Rebala ~ Rävala“ (ladina ochre ’ooker’, st Rebala nimetõlge + vähendusliide -la omastavas käändes, L. Meri). J. Põldmäe seostab nime rauasulatuskohtadega, mida Jüris on leitud mitu (ladina ochros ’soomaak’). Küllalt usutava seletuse on eelnevatele tuginedes pakkunud V. Kõressaar: Ocrielæ on Vaskjala tõlge ladina keelde, vask võib tähendada ka metalli üldiselt. Ta oletab lähtenimeks *Vaski+ala, arvates, et tegu ei ole jala-lõpulise nimega. Märgitagu siiski, et Ocrielæ võib olla ka segakeelne nimi: algusosa on tõlgitud (kusjuures ebatäpselt, sest vask on ladina keeles cuprum või cyprum), lõpp aga jäljendab eesti kohanime jala-lõppu. ¤ Harju maakonnas olevat Jüri kirikut ei ole jõutud kuidagi ülesse ehitada. Mis päeval ehitud, see ööse maa sisse vajunud. Viimaks läinud ehitaja meister targa juure nõuu küsima. Tark annud mehele seitsmet sorti salarohtusid ja käskinud järgmisel neljapääva öösel neid rohtusid sisse võtta ja siis magama heita. Siis saada talle unes üteldud, mis tal tuleb teha. Mees teinud nõnda ja näinud unes, et keegi teda käskinud: „Võta kolm Jüri-nimelist meest ja pane elusalt altari kohta kiriku müüri sisse. Siis ei vaju kirik enam maa sisse.“ Ehitusemeister võtnud enesele pääval mehi abiks, võtnud mõisaväljal tööl olejate hulgast kolm Jürid. Kirikut saadud nüüd üles ehitada ja pandud kiriku nimeks Jüri kirik. (1893) – PP
Alvre 1984b: 47–48; Bfl: I, 160, 1279; Joh LCD: 187, 211; KM: E 5568 (16) – 1893; Kõressaar 2003: 131–132; LCD: 47r; Meri 1976: 381–383; Põldmäe 1983: 505–506; Põldmäe 1991: 9–10; Rev 1586: 84

Kadaka1 ‹-le› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Lagedi mõis), 1537 Kadaka, 1565 Katakakyle, 1871 Kaddakaots.  C4
● Lagedi küla ajalooline idaosa, mida on vahel ka Kadakaotsaks nimetatud. P. Johansen peab Lagedi kolme osa (Ülejõe, Lagedi, Kadaka) jäänuseks ajast XIV–XV saj, kui Lagedi mõis kuulus kolmele omanikule. Nimi pärineb puunimetusest kadakas : kadaka. – PP
Bfl: I, 1088; Joh LCD: 469; Schmidt 1871

Kangla [`kangla] ‹-sse› Jür – paik (küla) Harju maakonnas Raasiku vallas (Aruküla mõis), 1241 Kangelæ (küla), 1443 Kangell, 1725 Kangala, Kangalaes.  A4
● Liideti 1977 Järsiga. L. Kettunen oletab, et nimes kajastub sõna kang : kangi või kange, võib-olla on lähtevormiks olnud *Kangeala. – PP
EO: 73; Joh LCD: 402–403; LCD: 47r; Rev 1725/26 Ha: 342

Kangru1 [`kangru] ‹-le› Jür – alevik Harju maakonnas Kiili vallas (Kurna mõis).  B4
● Kangru sai alevikuks 2008, enne seda oli ta küla. Küla moodustati 1997 Luige küla osast, mis 1977. a-ni oli kandnud Raudalu nime. ↑Raudalu põhiosa oli varem liidetud Tallinnaga. Nime lähteks on uueaegne katastrinimi Kangro, mida kannab ajalooline Kurna mõisa Nõmme metsavahitalu (1637 Nömme Tausma Hans, 1697 Nommtausme, 1871 Nömmetausma). 2019 liideti Kangru alevikuga ↑Tammejärve küla. – PP
 EAA.1.2.C-I-21; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 40; KNAB; Schmidt 1871

Karla2 [`karla] ‹-sse› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Jüri kirikumõis, Rae mõis), 1241 Karowelæ (küla), 1386 Karwele, 1401 Carol, 1871 Kaarla.  C4
● Varasemal ajal (nt XV saj) on seal olnud ka Vaskjala kihelkonnakirik. 1977–1997 oli Vaskjala küla osa. Nimi on varem olnud *Karvala, sõnast karv; täpsemalt koosneb isikunimest *Karvoi ’karvane’ ja la-liitest. Vrd Karla1. – PP
EO: 74; Joh LCD: 199, 409–410; LCD: 47r; Schmidt 1871

Kautjala [`kaut‿jala] ‹-`jalga ~ -sse› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas, mõis, sks Kautel, 1470 Kowtialke, 1505 Coetjall, 1697 Kautialg hoff, 1725 Cautell.  C4
● Külast on teateid XIV saj-st. Mõis eraldati Raest 1690. a-tel; küla kadus. Mõis kuulus Tallinna linnale ja selle asutustele. 1920. a-test Kautjala asundus, mis 1977 muudeti külaks. Nimi on ehk pärit isikunimest, kuid algusosa tähendus jääb hämaraks. jala-lõpulisi nimesid on Jüri khk-s teisigi, vrd Vaskjala, Lehmja (*Lehmjala). – PP
Beiträge 1874: 204; Johansen 1925c: 49, 75; Joh LCD: 542; Mellin; Rev 1725/26 Ha: 337; TLA.149.4.336

Kiili ‹-le› Jür – alev Harju maakonnas Kiili vallas (Kurna mõis, Sausti mõis).  C4
● Kiili muudeti 1977 alevikuks, 2008 aleviks. Nimi on pandud Kiili kõrtsi (1844 Kili), varasema Kiili pere (1782 Kuily Jürri) järgi, selle lähteks on olnud talupoja lisanimi. Soome perekonnanime Kiili on peetud rootsi laenuks (rts kil ’riba, siil(u)’) või ladina isikunime Virgilius mugandiks. Varasem nimi kuni 1977 oli Veneküla (1798 Wen̄ekülla), nimetatud selle järgi, et pärast Põhjasõda asus sinna elama venelasi (revisjonides kajastuvad al 1782. a-st). Varem kuulusid Veneküla maad Lähtse küla alla. ¤ Keiser Peeter I ajal olnud kord vürst Menšikov Eestimaa kuberneriks, tema toonud Sise-Venemaalt Moskva ja Jaroslavli kubermangust oma mõisadest vene talupoegi Saustisse ja Kostiveresse. Saustis on Vene küla ja mõnede vene nimedega talud ja saunad. Ka inimestel vene liignimed, kuna nüüd inimesed kõik eestistatud on. Aastat 30 tagasi oskanud veel vanemad inimesed vene keelt. Praegu enam mitte keegi. (1914) – PP
KM: E 49020 (3) – 1914; Mellin; Schmidt 1844; Sukunimet 2000: 220; Tärk 2010: 7, 62

Kopli1 [`kopli] ‹`Kopli ~ -sse› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Lagedi mõis).  C3
● Kopli küla moodustati 1977 Lagedi asunduse põhiosast, mis jäi Lagedi aleviku piirest välja. Küla asub alevikust põhjas. Kuni a-ni 1977 viitas sama nimi Lagedi raudteejaamast lõunas olevale asulale (põhikaardil praegu Kopliküla). Nime ümbertõstmise põhjus on teadmata. – PP
KNAB

Kulli1 ‹-le› Jür – küla Harju maakonnas Raasiku vallas (Aruküla mõis), 1691 Kulli Kortzi, 1726 Kullina, 1798 Kulli.  A4
● Nime on saanud Kulli kõrtsi järgi, külaks kujunes XVII saj. Arvatavasti on lähteks talupoja lisanimi. 1977 liideti Kulliga kirdes olev Metsaküla, mis omaette külana oli olemas XX saj algusest. Kullist lõunas on Luime, algselt nähtavasti *Luimäe (Lui- ‹ *Luiδen- ’luude’), mis liideti Kulliga 1930. a-te lõpuks. 1691. a kaardil on selle koha peal küla nimega Melenbeck (1637 Mölenbeck ’veskimägi’). – PP
 EAA.1.2.C-III-42; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 40; Mellin; Rev 1725/26 Ha: 341

Kurevere1 ‹-`verre ~ -sse› Jür – küla Harju maakonnas Kiili vallas (Nabala mõis), 1241 Kurkeueræ, 1473 Korover, 1510 Korefer, 1725 Kurefer.  A1
● Põlisküla, 1977–1997 oli liidetud Piissooga. Nime lähtekohaks võib olla kurg : kure, arvatavasti isikunimena. P. Johansen on nime aluseks pidanud sõna kurk : kurgu, mainides küla lähedal salajõge. ¤ Kurevere küla kohal on kuristik. Üks noormees läks sinna hobust ujutama, uppus vette. Kuri kiskus ta alla. Moondas enda vaimuks või näkiks ja sai sedasi mehe kätte. (1929) – MK
Bfl: I, 302; BHO: 273; EO: 277; KM: ERA II 20, 301 (3) – 1929; Joh LCD: 459; LUB: (2) III, 806; Rev 1725/26 Ha: 328; Tärk 2010: 65–66

Kurna1 ‹-le› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas, mõis, sks Cournal, 1241 Queronoiæ (küla), 1384 Koiranea, Koironia, 1586 Kornall, 1697 Cornall Hoff.  C4
● Kurna mõisast on teateid 1384, selleks ajaks oli küla kadunud. 1920. a-tel tekkis asundus, mis 1977 muudeti külaks. L. Kettunen oletab, et nimi pärineb sõnadest koer + oja (*Koiranoja), kuigi selle hilisem häälikuline teisenemine pole päris reeglipärane. Mõisat on eesti keeles endiste omanike järgi nimetatud ka *Treia mõisaks (1732 Treja mois, XIV–XVII saj omanike Treidenite järgi) ja *Väärse mõisaks (1732 Wäarse mois, XVII saj omanike Fersenite järgi). – PP
 EAA.1.2.C-I-21; EO: 137–138; Gustavson 1978: 11; Joh LCD: 559; LCD: 47v; Rev 1586: 85; Thor-Helle 1732: 310

Lagedi ‹-le› Jür – alevik Harju maakonnas Rae vallas, mõis, sks Laakt, 1241 Lakethæ, 1422 Lakede, 1586 Lackedt.  C4
● Lagedi küla on mainitud 1241, mõisat 1397. Küla jagunes juba XVI saj Ülejõeks, Keskkülaks ja Kadakaks, kuigi Lagedi nime kasutati sageli ka keskse osa, Keskküla tähistamiseks või nende kolme ühisnimena. Lagedi mõisa ümber kujunes 1920. a-tel asundus, mis 1977. a asulareformiga jagati mitmeks osaks. Lagedi raudteejaama ümber kujunenud asulast ning Keskkülast moodustati Lagedi alevik. Ülejäänud asundus põhja pool nimetati Kopli külaks ning Lagedi mõis ise jäi piiride nihkumisega hoopis Jõelähtme valla Loo aleviku alale. Lagedi nimi pärineb sõnast lage : lageda; nime lõpu i-d võib ehk tõlgendada mitmusliku tüvena. Alevikuga liideti 1977 raudteejaamast lõunas olev Kopliküla (ei tule segi ajada praeguse Kopli külaga), mis näib olevat eeskätt XX saj kujunenud asula, ning ida pool asuv Keskküla, endise Lagedi küla ajalooline keskus. Kuhugi Lagedi mõisa lähedale jääb ka 1241 mainitud *Uusküla (Vsikylæ), mis esines veel XVI saj (1566 Uskülle). Vrd Lasnamäe. – PP
Bfl: I, 138, II, 799; EO: 17; Joh LCD: 468–469, 634–635; LCD: 47v; Rev 1586: 84; Simm 1975b: 575

Lehmja1 [`lehmja] ‹-le› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas, mõis, sks Rosenhagen, 1241 Lemethel, 1432 Lemede, 1576 Lembde, 1630 Gross- und Klein-Lemijall.  C4
● Lehmja on ajaloo jooksul paiknenud kolmes kohas. Taani hindamisraamatus mainitud Lehmja küla asus praeguse Jüri aleviku piires; hiljem jagunes „suureks ja väikeseks Lehmjaks“. U 1630 rajati „väikese Lehmja“ kohale Lehmja mõis, mis sai omaniku Bogislaus Roseni järgi saksakeelseks nimeks Rosenhagen. „Suur Lehmja“ oli alles veel 1744, kuid kadus a-ks 1765. Pärast seda kandus Lehmja nimi aegamööda üle Lehmja mõisa suurimale külale *Jagumäele, XX saj allikates on see juba Lehmja küla. Lõpuks, 1977. a asulareformi käigus nimetati viimane Assaku alevikuks (↑Assaku¹) ning Lehmja küla moodustati endistest lõuna pool Lehmja lool (Looväljal) paiknenud hajataludest ning ↑Pildikülast (eraldati uuesti 1997). See vastas osaliselt kunagisele „suurele Lehmjale“. Praegune Lehmja küla ei ole enam ajaloolisel kohal, kuid paikneb kahe Lehmja nime kandnud koha vahel. L. Kettunen oletab, et nimi on varem olnud *Lehmajala, mis on vahest olnud isiku hüüdnimi (vrd Põrssajala). P. Johansen seob Lehmja isikunimega Lemmet (Kettuneni järgi tuleb see tüvest *lemb). Õigus näib olevat mõlemal: varasematest nimekujudest ei nähtu kuidagi järelosis -jalg, vaid pigem on nimi võinud olla *Leemeda (nimest Leemet). XVI saj-st alates on aga nimi ümber mõtestatud *Lehmjalaks (vrd 1540 Lemeialck, 1571 Lemjalck, samas kihelkonnas ka Kautjala ja Vaskjala), mis aegamööda lühenes Lehmjaks. – PP
Bfl: II, 429; EO: 54; Joh LCD: 476–477; LCD: 47r; Paucker 1847–1849: I, 16; Simm 1975b: 575

Leivajõgi [leiva‿jõgi] HJn, Jür – jõgi Harju maakonnas, Pirita jõe parem lisajõgi, 1470 Leppe, u 1900 Р. Лейваеги.  C4
● Nime võimaliku lähtena tulevad arvesse sõnad leev ’lävi, künnis’ ja sm levä ’veetaim; samblakord; laugas, soosilm; vesine maastik’. – PP
Johansen 1925c: 74; Vene TK 42; Wd

Liiva10 ‹-le› Jür – Tallinna asum Nõmmel (Kurna mõis), 1798 Liwa (kõrts).  B2
● Linnajagu on nime saanud Liiva kõrtsi järgi, mida on mainitud 1798. Enne Esimest maailmasõda tekkis Liiva jaam; kogu ala liideti Tallinnaga 1940. Paikkonda Liivast loodes, Viljandi maantee ja Männiku tee hargmiku lähedal on nimetatud Risti-Liivaks (Risti ja Liiva kõrtsi järgi). – PP
Mellin; Tallinn 2004: I, 287, II, 146

Limu ‹-sse› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Rae mõis), 1241 Limbus (küla), 1499 Lumbe, 1725, 1871 Limmo.  A4
● Al 1415 Jaani seegi omanduses, lühikest aega XVI saj on olnud ka mõisakoht. L. Kettunen oletab, et nimi pärineb sõnast limu ~ lima ning varasem nimelõpp -bus on nime latiniseering. Küla kõrval on Limu järv, mis võib nime motiivi selgitada. Siiski näib, et -b- kuulub ka teistesse varasematesse nimekujudesse (vrd veel 1555 Lumbden, 1697 Limbo) ja nime varasemaks kujuks võiks pidada *Limb- või *Lümb-. Soome keeles on lymy ’redu, pelgupaik’, mis võiks samuti üks seletus olla. Rahvasuus on küla nimetatud ka Kitsekülaks. ¤ Limu küla oli vanaste nii vaene küla, et ei jõutud lehmi pidada, mutkui kitsed olid. Siis Rautsepa peremees (praegu Raudoja) oli Tuombealt omale ühe kitse tuond. Ja juos seal linnas parem oli, et Rautsepa kits võttis teised kitsed kokku ja läksid Tuombeale kõik. Siis tuli sest nisuke nalja jutt, et Limu kitsed läksid Tuombälle kaebama, et ei old nii ea olla, kui linnas oli. Sest on jäändki Kitse küla ja sie jutt, et Limu kitsed käisid Tuombäl kaebamas. (1938) – PP
EO: 130–131; Joh LCD: 484; KM: AES, MT 240, 12 – 1938; KN; LCD: 47r; Rev 1725/26 Ha: 336; Schmidt 1871

Luige1 ‹`Luike ~ -sse› Jür – alevik Harju maakonnas Kiili vallas (Sausti mõis), 1871 Luige (Schwan) (kõrts).  B4
● Luige sai alevikuks 2008, enne seda oli küla. Omaette külaks arvati u 1920, varem olid seal hajatalud. Oma nime on saanud Luige kõrtsilt, mis esines 1871. a kaardil, hävis u 1910. Nimi on tulenenud Kurna mõisa Raudalu metsniku Jaan Luige perekonnanimest; Jaan Luik asustati XIX saj lõpus Vaela küla Luige saunast ümber Sausti mõisa majja (hiljem Sausti-Luige metsavahitalu). – PP
Ameerikas 2016: 34; Schmidt 1871; Tärk 2010: 72–73

Lähtse1 [`lähtse] ‹-sse›, kohalikus pruugis `Lehtse Jür – küla Harju maakonnas Kiili vallas (Sausti mõis), 1241 Lateis, 1415 Lechtis, 1548 Lechtzakilla.  A1
● Põlisküla, mis kuni 1977 oli Lehtse, siis muudeti Lähtseks, väidetavasti selleks, et eristuda Ambla khk Lehtsest. Nimi võib pärineda sõnast *lehtne ~ lehine ’leherikas’, vrd sm samatähenduslikku sõna lehtoisa. Välistatud pole ka ne-tuletis sõnast lähe : lähte ’allikas’. – PP
EO: 195; Joh LCD: 473; LCD: 47v; Tärk 2010: 70–71

Metsanurga2 [metsa‿nurga] ‹-`nurka ~ -le› Jür – küla Harju maakonnas Kiili vallas (Nabala mõis), 1922 Metsanurga.  B1
● Nabala talud vastu metsast idakülge, mis 1920. a-tel loeti omaette külaks. 1977 nimetati ümber Sõgula külaks, vähendamaks sageli korduvate nimede, nagu Metsanurga arvu rajoonis; Sõgula vanal kohal liideti samal ajal Nabalaga. 1997 endine olukord taastati. – PP
KNAB

Mõigu ‹`Mõiku ~ -sse› Jür – Tallinna asum Kesklinna linnaosas, mõis, sks Moik, 1241 Møikæ (küla), 1541 dorp to Maeykokulle, 1620 Moykell.  C2
● Mõigu mõis on rajatud ajavahemikus 1669–1683, alguses paiknes see natuke lõuna pool, praegusesse kohta kolis pärast Põhjasõda. Küla mõisa rajamise järel kadus ning tekkis uuesti mõisast väljajagatud maale 1920. a-tel. Suurem osa Mõigust liideti 1958 Tallinnaga, väljapoole jäi üksnes Mõigu mõisa ümbrus. Kuigi P. Johansen võrdleb Mõigut soome kohanimega Möykky ja isikunimega Muikku (’rääbis’), peab L. Kettunen tõenäolisemaks lähtumist sõnast mõigas (ehk meigas) ’kaelustuvi’ või on tegu isikunimega Mõik : Mõigu. Vrd Järveküla1. – PP
EO: 34; Joh LCD: 504–505; LCD: 47v; Mellin

Mõisaküla1 [`mõisa‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Jür – küla Harju maakonnas Kiili vallas (Kurna mõis), 1241 Moises, 1388 Moysenküll, 1586 Moiszeküll.  C4
● Pärast Teist maailmasõda a-ni 1977 Kurna-Mõisaküla. Kirjaliku mainimise mõttes vanim Mõisaküla Eestis, selle tähendus ei ole seotud hilisemate aadli- ega härrasmõisatega. Nime esimest poolt seletab P. Ariste tuletisena sõnast moo, tähendades põldu, millelt vili on koristatud, või üksnes sellist põldu, millel pole kasvanud niidetav kõrsvili. Mõisa (sm moisio ’aiaga piiratud põllumaa; metsa raadatud põld, metsaheinamaa’) varasem tähendus on olnud maaomand ja selle juurde kuuluvad elamud, eelkõige hajatalu. Eesti mõis või vadja mõiza on laenatud ka vene keelde ja seal on мыза Läänemere-äärsete suurmaavalduste tähistamisel tavaline. Mõisaküla eraldi osad on Metsanurk kagus ja Põrgunurk loodes. – PP
Ariste 1965a: 105–111; Joh LCD: 505; LCD: 47v; Rev 1586: 85; Tärk 2010: 77–78

Nabala ‹-sse› Jür – küla Harju maakonnas Kiili vallas, mõis, sks Nappel, 1241 Napalæ, 1495 Nappele, 1798 Nabbala.  A1
● Nabala küla on mainitud 1241, mõisast on teateid 1475. Nabala küla jagunes 1920. a-tel Altjõe ja Pealtjõe külaks, mis mõlemad liideti 1977 Paeknaga. Nabala mõisa ümber tekkis 1920. a-tel asundus, mida vallakirjades nimetati Mõisakülaks või Nabala-Mõisakülaks. 1977. a-st on see Nabala küla. P. Johansen peab nime lähteks sõna naba, mis esineb Eesti kohanimedes järve ja jõe vahelise ühenduskanali nimedes (vrd ka Nava jõgi), sest Nabala küla lähedal Kuivajõe mäe juures kaob väike ojake kurisusse ja ilmub välja küla kohal ja ühineb Nabala ojaga. – PP
Bfl: I, 476; EO: 79; Joh LCD: 509–510; LCD: 47v; Mellin

Padiküla [padi‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Jür – paik (küla) Harju maakonnas Kiili vallas (Sausti mõis), 1241 Pattas, 1453 Paitas, 1503 Paiders, Paides, 1586 Padis, 1871 Paddikül (karjamõis).  C4
● Küla on mainitud Taani hindamisraamatus, ajavahemikus 1744–1765 tehti sinna karjamõis ja küla hävis. Uuesti tekkis Padiküla 1920. a-tel Sausti mõisast väljajagatud maale. 1977 jagati Kiili alevi, Sausti ja Vaela küla vahel. L. Kettunen oletab, et nimi pärineb sõnast paas : pae. – PP
Bfl: I, 620, 622; EO: 15; Joh LCD: 542–543; LCD: 47v; Rev 1586: 85; Schmidt 1871

Paekna [`paekna] ‹`Paekna ~ -sse› Jür – küla Harju maakonnas Kiili vallas (Nabala mõis), 1241 Pakikanal (küla), 1349 Paykenalle, 1586 Payekeall, 1725 Paeckna.  A1
● L. Kettunen oletab, et nimes kajastub ehk sõna paju ’karjamaa’ või *pajuk (vrd sm pajukko ’karjamaavõsa’); ehk on lähtevormiks *Pajukon + all. 1977 liideti Paeknaga Altjõe ja Pealtjõe küla, esimene Vääna jõe ida-, teine läänekaldal. Nimed on ilmselt tekkinud Nabala mõisa poolt vaadates: Altjõe on siinpool, Pealtjõe sealpool jõge. Mõlemad kokku moodustasid ajaloolise ↑Nabala küla. – PP
EO: 140; Joh LCD: 532; LCD: 47v; Rev 1586: 86; Rev 1725/26 Ha: 327

Pajupea [paju‿`pea] ‹-le›, kohalikus pruugis ka Pajuba Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Mõigu mõis), 1241 Paiumpe (küla), 1421 Payenpe, 1796 Paope.  C4
● Nimi koosneb sõnadest paju ’madal maa; võsane heinamaa’ ja pea, viimane võib viidata ka millegi lõpule. – PP
EO: 4; Joh LCD: 528–530; LCD: 47r

Patika1 ‹-le› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Kautjala mõis), 1241 Patrickæ (küla), 1326 Patteke, 1489 Patkulle, 1796 Pattick By.  C4
● Oli juba XIII saj Jaani seegi valduses, XIV–XV saj oli seal ka mõis. Nime päritolu jääb hämaraks, kõlalt lähedane on sõna patakas (Wiedemannil mh ’tihe muda (tiigis), paks vaht (lihakeetmisel); tugevad vitsad’), kuid tõenäoliselt on lähteks olnud muistne isikunimi. Patika põhjapoolset osa Pangamäe juures kutsutakse Kelmikülaks. ¤ Kautjala mõis on alles uuemal ajal asutatud. Ta on Tallinna linna omandus, nagu naabruses Rae mõiski. Vanaste on seal aga vist Raemõisa karjamõis olnud, mida küla nime järgi „Patika“ hüüti. Nimi Patika on võetud vist sellest: on ühed veikesed luua sarnatsed vitsakimbud olemas, mis kasevõsudest valmistakse, nagu luuadki. Neid tarvitavad Tallinna voorimehed, kannavad neid alati sõidul ligi ja peksavad ning pühivad troska ja saani tekkisi tolmust puhtaks. Neid nimetakse „patakad“. Patika küla saunamehed neid kõige enam valmistavad ja Tallinna müügile viivad, sellepärast hakatud seda küla ka Pataka, siis vist hiljem Patika hüüdma. (1914) – PP
 EAA.1.2.C-I-22; Joh LCD: 541–542; KM: E 49051/2 (1) – 1914; LCD: 47v; TLA.149.4.336; Wd

Peetri1 [`peetri] ‹`Peetri ~ -sse› Jür – alevik Harju maakonnas Rae vallas (Mõigu mõis), 1732 Wanna Peter Peter (talu Järvekülas), 1798 Petri.  C4
● Peetri küla (al 2011 alevik) tekkis Järveküla tütarkülana, kui talupoeg Wanna Peter Peter oli 1732 asustatud ida poole hilisemat Tartu maanteed mõisamaale (enne asus ta 1688. a kaardi järgi Järveküla tuumikus Ülemiste ääres). Varaseim Peetri küla talu praeguses kohas oli Vägeva (1688 Weggewa Jack). Külana on Peetri märgitud Mellini atlases 1798. – PP
 EAA.1.2.C-I-14; Joh LCD: 384; Mellin; Rev 1732

Piissoo [`piis‿`soo] ‹-sse ~ -le› Jür – küla Harju maakonnas Kiili vallas (Nabala mõis), 1925 Piisuküla.  A1
● Endine Kurevere saunaküla. On nime saanud soolt, mis paikneb külast lõunas. Nime enda algupära jääb hämaraks, võib-olla on esimene osis sõnast piisk : piisa. – PP
Eesti TK 25; KN; KNAB; Troska 1987: 101

Pildiküla [pildi‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas.  C4
● Pildiküla, a-ni 1977 Pildi küla on nime saanud perekonnanime järgi: 1954 asutas Feliks Pilt koos nelja teise perega väikese elamurajooni Tallinna–Tartu maantee äärde. Varem on seal olnud ↑Lehmja muinasküla. 1977–1997 oli Lehmja küla osa, siis taastati elanike soovil. – PP
KNAB; Rae valla koduleht

Rae1 ‹-le› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas, mõis, sks Johannishof, 1732 Rae mois.  C4
● Tallinna linnamõis (al 1503), mõisast on teateid 1390. 1920.–1930. a-tel Rae asundus, mis pärast Teist maailmasõda muutus Rae külaks, asunduseks aga nimetati mõisale kuulunud talusid kaugemal lõunas (↑Suuresta). Eestikeelse nime on mõis saanud kuuluvuse tõttu Tallinna linnale (raele). Mõisa saksakeelne nimi Johannishof viitab Jaani seegile, kellele mõis varem kuulus. Mõisa varasem nimi XV saj-ni oli Tidenküll või Tydenkull, nimi pärineb eesti keelest, ent selle päritolu ei ole läbinähtav. Samas lähedal paiknes XVI saj-ni *Hoonurme või *Hõbenurme, muistne külakoht (1241 Houonurmæ, 1342 Hoppenorme, 1503 Hobbenorm, 1556 Honorm). P. Johansen oletab, et see asus kusagil hilisema Rae mõisa ja Loobre vahel. Viimane (ka Loopere) on vahel olnud kirjas külana. Vrd Assaku2. – PP
EO: 154; Joh LCD: 373–374; LCD: 47v; Thor-Helle 1732: 310

Raudalu [`raud‿alu] ‹-`allu ~ -sse› Jür – Tallinna asum Nõmmel (Kurna mõis), 1689 Raudarro Krog (kõrts).  B2
● Paikkond on endine küla, mis liideti 1958 Tallinnaga; üksikud lõuna pool asunud talud jäid Raudalu külaks a-ni 1977, mil nad liideti Luige külaga, ent 1997 eraldati uuesti ↑Kangru nime all. Nimi pärineb Raudalu kõrtsilt, mis on varem olnud *Raudaru (sõnadest raud + aru). – PP
 EAA.1.2.C-III-2; Tallinn 2004: II, 130

Saire [`saire] ‹-sse› Jür – paik (küla) Harju maakonnas Kiili vallas (Kurna mõis), 1586 Saire ~ Sayrs, 1637 Sayrakül.  C4
● 1977 liideti Vaelaga. Nime päritolu jääb hämaraks. L. Kettunen pakub võrdluseks sõnu saire, saere ’ting, täimuna’ (sm saivar). – PP
EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 38; EO: 173; Paucker 1847–1849: I, 49; Rev 1586: 85

Sausti ‹`Sausti ~ -sse› Jür – küla Harju maakonnas Kiili vallas, mõis, sks Groß-Sauß, 1241 Sauthæl, 1339 Saudele, 1479 Sauwess, 1586 Sawisz.  B4
● Küla on mainitud 1241, mõisast on teateid 1453; küla kadus XV saj lõpuks. 1920.–1930. a-tel Sausti asundus, mida ametlikult nimetati Mäe külaks, 1977 muudeti Mäe küla Saustiks. Eestikeelne nimi Sausti näib olevat läbi teinud muutusi, sest varasem nimi on ilmselt olnud *Saue. 1573–1729 oli mõis Scharenbergide suguvõsa käes, kelle järgi kujunes mõisanimeks Kaarepere (1732 kareberre mois), nime on mäletatud veel XX saj. Sausti näib hilise saksa nime (Sauß) vahendusel uuesti eestistatud nimena. L. Kettunen seevastu seostab Sausti soome kohanimega Savo; varasemad nimekujud on selle nime mitmuse omastavas *Savode, hiljem on ehk kasutatud ne-liidet (mitmuse omastavas -ste). Lähteks on tema arvates isikunimi Savoi. XVII saj mõis jagunes, 1639 on mainitud kaht mõisat („beyde Sausen“), millest Sausti sai edaspidi saksa nimeks Groß-Sauß („suur Sausti“), Saue mõisat (Kei) aga nimetati Klein-Sauß. Vrd Saue2. – PP
Bfl: I, 332; EO: 219, 339–340; Gustavson 1978: 10–11; Joh LCD: 596–597; LCD: 47v; Rev 1586: 85; Thor-Helle 1732: 310

Saustinõmme [sausti‿nõmme] ‹-le› Jür – küla Harju maakonnas Saku vallas (Sausti mõis), 1798 Nöm̄e.  A1
● Nimetati pikka aega Nõmme külaks, 1930. a-te lõpus lisati nime ette Sausti-, pärast Teist maailmasõda Sausti-Nõmmküla. 1977–1997 Lokuti küla osa, seejärel taastati Saustinõmme külana. Väärib märkimist, et 1503 on Sausti mõisas nimetatud „vabatalupoegi, kes elavad nõmmel“ (samuti 1586 Freyen in der Heyde). – PP
Bfl: I, 622; Mellin; Rev 1586: 85

Seli1 ‹-sse ~ -le›, kohalikus pruugis harva Selja‿`mäe Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Rae mõis), u 1900 Селикюла.  A4
● Endine saunaküla on nime saanud maastikutermini selg (seljandik) järgi. Rööpselt on kasutatud Selimäe ja Seljamäe nime. Seljandikku on mainitud 1505 Jaani seegi vakuraamatus (dat land oppe deme ruge Seull). – PP
Johansen 1925c: 50; KN; Vene TK 42

Siberi2 ‹-sse› Jür – paik (küla) Harju maakonnas Kiili vallas (Nabala mõis), u 1900 Сибери-кюля.  B1
● Endine saunaküla; liideti 1977 Nabalaga, praegu kuulub Sõmeru piiresse. Rahvapärimuse järgi tuleneb nimi sellest, et maa oli vanasti suure metsaga kaetud nagu Siber. – PP
KNAB; Troska 1987: 99; Tärk 2010: 93

Soodevahe1 [`soode‿vahe] ‹-sse ~ -le› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Lagedi mõis), 1782 Sodewahe Thomas (kõrtsmik), 1844 Suttewa (karjamõis), u 1900 Соотевахе (Метсакюля).  C3
● Sai nime Soodevahe karjamõisa ja kõrtsi järgi, nimetatud ka Metsakülaks. Mõne varasema kirjapaneku järgi võis nimi olla ka *Suteva (sõnast susi ’hunt’, vrd ka 1913 Sötewache). – PP
BAE; EAA.1864.2.IV-1:418, L 405; Schmidt 1844; Vene TK 42

Sookaera [`soo‿kaera] ‹-`kaera ~ -sse›, kohalikus pruugis `Soo‿kaara Jür – küla Harju maakonnas Kiili vallas (Nabala mõis), 1637 Sokoyr (talu), 1687 Sockor, 1725 Sookar.  A1
● XVII saj oli alguses talu, XVIII saj juba küla. Sookaer tähendab sookailu, kuid nime varasemad kujud viitavad justkui nimele *Sookoera. Ilmselt verstakaardi järgi on küla nimeks mõnes allikas ekslikult ka Soopere. P. Johansen paigutab samasse kanti varasema *Rao või *Raadu küla, mida on mainitud 1241 (Ratho, 1493 Rademoise, 1586 Rade). Küla on nimetatud 1565 (Rawo) Kirdalu ja Kärde naabruses. 1637. a talupoegade loendis on Kahokülla (ilmselt *Rahokülla), mille alla kuulub üks talu Söker Jacob. Sookaera piiresse kuuluvad ka Peebu, endine karjamõis ja ajalooline küla (1493 Peenpoie, 1586 Peympo, 1798 Paeba), ning Nabala-Nõmme ehk Nõmmeküla, endine saunaküla (1871 Nemme), mis liideti 1977. – PP
Bfl: I, 460; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 36; EO: 173–174; Joh LCD: 569; LCD: 47v; Mellin; Rev 1586: 86; Rev 1725/26 Ha: 327; Tärk 2010: 94

Sookaera-Metsanurga [`soo‿kaera-metsa‿nurga] ‹-`nurka ~ -le› Jür – küla Harju maakonnas Saku vallas (Nabala mõis).  A1
● Sookaera küla metsapoolsed talud läänes, mis said omaette külaks pärast Teist maailmasõda, kui vahele tuli halduspiir. 1977 liideti Tõdva külaga, osalt Lokutiga, ent 2005 taastati omaette külana. Küla vanimad on Kärde talud (1493 Kerdo, 1725 Kende), mida on vahel ka külaks nimetatud. – PP
Bfl: I, 460; Rev 1725/26 Ha: 327

Suuresta ‹-sse ~ -le› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas, u 1866 Сурести (talu), 1913 Suuresöödi (Vaida mõisa talu).  A4
● 1977 moodustati Rae asundusest ja Vaida asunduse põhjapoolsetest taludest uus Suuresta küla. Nimi on pandud talu järgi, mille nimi on lühenenud sõnadest suur ja sööt : sööda (~ söödi). – PP
BAE: 262; KNAB; Vene TK 126

Sõgula ‹-sse› Jür – küla Harju maakonnas Kiili vallas (Nabala mõis), 1241 Seculis, 1327 Sokele, 1493 Sakolde, 1494 Seckwolt, 1586 Sacküll, 1637 Saugulla.  B1
● Ilmselt juba enne XV saj oli seal ka mõis, millest pärines Syckula või Sokele vasallisuguvõsa. Küla kadus enne Põhjasõda Nabala mõisapõldude alla ning Sõgula jäi maavalduseks, mida nimetati vahel ka mõisaks (nt 1922. a rahvaloenduse nimekirjas). Uuesti tekkis Sõgula külana 1920.–1930. a-tel. 1977 liideti Sõgula senine maa-ala Nabala külaga ning Sõgula nimi kanti üle idas asuvale ↑Metsanurga külale. 1997 taastati Sõgula vanal kohal. L. Kettuneni arvates on nimi pärit isikunimest *Sõgu (‹ *Sokoi), sõnast sõge ’pime’. Mõned nimekujud (nt 1510 Sekewold) sunnivad arvama, et nime lõpus on varem ehk olnud -valla. – PP
Bfl: I, 460; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 36; EO: 85; Joh LCD: 597–598; LCD: 47v; Rev 1586: 86

Sõmeru2 ‹Sõmeru ~ -sse ~ -le› Jür – küla Harju maakonnas Kiili vallas (Nabala mõis), 1241 Someres (küla), 1586 Sommern, 1871 Sömmero.  B1
● 1977–1997 oli liidetud Nabala külaga. Nimi seostub ilmselt sõnaga sõmer : sõmera ’jäme liiv; tera(d)’, võrreldav kohanimi Soomes on Somero. Sõmeru piiresse kuulub ka endine ↑Siberi küla. Vrd Sõmeru1. – PP
EO: 188; Joh LCD: 609–610; LCD: 47r; Rev 1586: 86; Schmidt 1871

Tammejärve [tamme‿järve] ‹-le› Jür – paik (küla) Harju maakonnas Kiili vallas.  B4
● 1998 eraldati Männiku külast endine suvilakooperatiivide ala ja nimetati Tammejärve külaks. Nimi pandi Tammetalu järve järgi, mis omakorda on nimetatud teisel pool maanteed paikneva Tamme talu järgi. Talu on varem olnud kõrts (1798 Tam̄etallo). Rootsi-aegsel kaardil 1697 on see *Haaviku kõrts (Hawiko Krog). 2019. a anti Tammejärve hoonestatud ala Saku vallalt üle Kiili vallale ja küla liideti Kangru, osalt Luige alevikuga. – PP
 EAA.1.2.C-I-20; Mellin

Tuulevälja [tuule‿välja] ‹-le› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Lagedi mõis).  C4
● Tuuleväljat on omaette külana eristatud XX saj, nime lähteks on Tuulevälja talud (Tuulevälja-Hansu, Tuulevälja-Jüri). Kaugemaks lähteks võib olla perekonnanimi: 1850 on Lagedi mõisas kirja pandud Christian Tule. 1977–1997 oli liidetud Kadaka külaga. – PP
EAA.1864.2.IX-54:143, L 144p; KNAB

Uuesalu [uue‿salu] ‹-`sallu ~ -sse› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas.  C4
● Küla moodustati 2013 peamiselt Järveküla, vähemal määral Kurna osast. Küla vanim asustatud paik on Kurna mõisale kuulunud Katku talu (ametlikult praegu Inna), mis esineb nimeta kõrtsina juba 1697. a kaardil. Küla planeerimise aegu 2003. a nimetati piirkonda endiste kinnistute järgi Katku-Uuesaluks, millest pärineb ka uue küla nimi. Katku nimi seostub sealse soise maastikuga (katk ’madal, soine koht, soomülgas’). Uuesalu nimi pärineb Saire külas olnud popsikohalt, mille algne nimi oli Uuesauna (1924), al 1933 Uuetalu (rahvapäraselt Uuetoa). Praeguse Uuesalu küla maa-alal paiknes talu lahustükk. Millal muutus nimi Uuesaluks, on teadmata. – PP
 EAA.1.2.C-I-21; Eesti TK 25; KN; KNAB
Märkus. Parandatud Katku talu mõisakuuluvus. 2016-07-03T19:08:08.

Vaela [`vaela] ‹`Vaela ~ -sse› Jür – küla Harju maakonnas Kiili vallas (Kurna mõis), 1241 Waiolæ (küla), 1368 Waile, 1586 Wayll, 1844 Waela.  C4
● L. Kettunen oletab, et nimi võib lähtuda kas sõnadest vaja(lik), vajuma või vahe (viimase lähtevorm on *vajeh). Ükski neist ei tundu siiski tõenäoline. 1977 liideti Vaelaga ↑Saire küla. – PP
EO: 83; Joh LCD: 638; LCD: 47v; Rev 1586: 85; Schmidt 1844

Vaida ‹`Vaita ~ -sse› Jür – alevik Harju maakonnas Rae vallas, mõis, sks Wait, 1241 Wartæ, 1435 Waite, 1630 Waydt.  B1
● Küla on mainitud 1241, mõis on rajatud küla kõrvale ajavahemikus 1624–1643. Küla ja mõisasüdame ümber 1920.–1930. a-tel rajatud asundus sulasid pärast Teist maailmasõda kokku Vaida asunduseks. 1977 moodustati selle tihedamast osast Vaida alevik, hajatalud lõunas eraldati ↑Vaidasoo külaks ja põhjas ↑Suuresta külaks. Taani hindamisraamatu nimekuju 1241 on ehk vigane ümberkirjutus, peaks olema Waite. L. Kettunen toob Vaida ja Vaidavere võrdluseks lõunaeesti sõna vaitama ’sundima, end pingutama’. V. Pall peab Vaidavere lähteks isikunime (nt mehenimi Waidach 1638, naisenimi Waitaken 1392). Ilmselt on ka Vaida isikunimelist päritolu. – PP
Bfl: I, 160, II, 428; EO: 12, 300; Joh LCD: 652–653; LCD: 47r; Mellin; PTK I: 263–264

Vaidasoo [vaida‿`soo] ‹-sse ~ -le› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Vaida mõis).  B1
● 1977 eraldati Vaida asunduse hajatalud, mis jäid Vaida alevikust välja, omaette Vaidasoo külaks. Nimi on antud selle põhjal, et need Vaida talud jäid vastu suurt Pikavere sood. – PP
KNAB

Vaskjala [`vas´k‿jala] ‹-`jalga ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Vas´s‿jala Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Rae mõis), 1241 Vvaskæl, Waskæl, 1316 Waschele, 1503 Waskull, 1725 Waskjall.  C4
● Al 1503 Tallinna Jaani seegi valduses. Ajuti XIV saj on seal olnud ka mõis. P. Johansen võrdleb nime soome kohanimedega Vaskela, Vaskola ja isikunimega Vaskia, ka eesti muistsete isikunimede hulgas on nt Waszkulpoick. L. Kettunen peab võimalikuks, et kohanimi on lähtunud isikunimest Vaskjalg (vrd ka Karvjalg, Raudjalg jts). V. Kõressaar oletab, et nimi on olnud *Vaski+ala, st ala, kust on saadud soomaaki (vask on tema arvates selle vana üldnimetus). Vaskjala ümbruses on leitud rauasulatuskohti. Küla on põliselt jagunenud kaheks: Suur-Vaskjala Pirita jõe idakaldal ja Väike-Vaskjala jõe läänekaldal. Küla keskmest kirdes jõest idas on ridakülailmeline Saunaküla. Vrd Jüri2. – PP
EO: 50–51; Joh LCD: 654–655; Kõressaar 2003: 131–132; LCD: 47r; Rev 1725/26 Ha: 336

Veneküla [vene‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Lagedi mõis), u 1900 Ванапере-кюля, 1913 Wenekülla.  C3
● Nimi on saadud arvatavasti varasemate asukate järgi, ent Veneküla nimi võib kajastada ka õigeusku läinud talupoegadele jagatud maid. Suurem osa Venekülasid Eestis on nime saanud teisel põhjusel. Siinset nimetati sageli ka Vanapere külaks (1782 Wannaperre Hans, kõrtsmik) samanimelise talu järgi (praegu jääb Ülejõe piiresse), Veneküla nimi juurdus ametlikes loendites pärast Teist maailmasõda. Venekülaga on 1977 liidetud ↑Koplimetsa küla (Jõe). Vrd Anikatsi, Ikla, Kaaruka, Kalbuse, Kiili, Kiiu-Aabla, Koogimäe, Kulli4, Lohusuu, Majaka, Polli1, Pärsi, Päärdu, Reegoldi, Saarde2, Suigu2, Suislepa, Tähkvere, Tänassilma2, Vanamõisa11, Vanavälja2, Vandjala, Vastemõisa, Vilsandi1. – PP
EAA.1864.2.IV-1:418, L 405; KNAB

Veskitaguse [`ves´ki‿taguse] ‹-le›, rahvakeeles ka Üle‿`jõe Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Rae mõis), u 1900 Вескитагузе.  C4
● Endine saunaküla, hõlmab ka varasemaid Kautjala mõisa talusid. 1977–1997 oli liidetud Patika külaga. On nime saanud tõenäoliselt Patika veski järgi, mille taga üle jõe küla paikneb. Patika veski on kujutatud nt 1697. a kaardil, asus praeguse Möldri talu juures. – PP
TLA.149.4.336; Troska 1987: 99; Vene TK 42

Ülejõe2 [üle‿`jõe] ‹-le› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Lagedi mõis), 1565 Yllejochi.  C3
● Ajaloolise Lagedi küla see osa, mis paiknes Lagedi mõisa poolt vaadates üle Pirita jõe. Lagedi mõisa kõrvalasulatele on viiteid juba 1397, nimepidi loetletakse need 1565. P. Johansen peab Lagedi küla kolme osa (Ülejõe, Lagedi ja Kadaka) jäänuseks ajast XIV–XV saj, kui mõis oli jagatud kolme omaniku vahel. 1977–1997 oli liidetud Lagedi alevikuga. – PP
Joh LCD: 469