[KNR] Eesti kohanimeraamat

Haava1 ‹-le›, kohalikus pruugis ka Aava TMr – küla Tartu maakonnas Tartu vallas, mõis, sks Hawa, 1782, 1839 Hawa, 1925 Haavamõisa.  C1
● Balti kohaleksikon (BHO) esitab XVI–XVII saj nimekujudena ekslikult Hawer ja Hahafehr (↑Aovere). Haava mõis eraldati 1760 Vesnerist. A. W. Hupeli teatel rajati see ühe talu põhjal. Haavat peeti enamasti Vesneri kõrvalmõisaks. 1920. a-tel tehti asundus, pärast 1939. a oli kirjas külana. Kohanimi tuleneb puunimetusest haab : haava. M. J. Eiseni väitel pärineb kohanimi hoopis sõnast aava ’lagendik’. Viimase sõna kohta lähemad teated puuduvad. Haava piiridesse jäävad loodes Kopli talud (1839 Kopli talu). 1977 liideti Haavaga Engevere küla (1582 Engiewer). Vrd Enge. – EE
BHO: 108; Eisen 1918b: 2; EM: 97, 140; ERA.14.2.717 (Tartu vallavalitsuse 13. VI 1939 koosoleku protokoll nr 5); Hupel 1774–1782: III, 250, 253; KN; KNAB; PA I: 102; Rücker; Uuet 2002: 221; ÜAN

Haava2 ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Urv – küla Võru maakonnas Võru vallas Lõõdla järve kaguotsas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas (Vaabina mõis), 1718 Hawa Ado, 1737 Haffwa Mick.  A1
● Külana märgitud 1839 Rückeri kaardil, 1977–1997 oli Haidaku (Aidaku) küla osa. Algselt oli talu ja talurühma nimi. 1805. a vakuraamatus on nimetatud nelja Haava (Hawa) talu ja muuhulgas Mõtsa talusid (Mötza Hawa). Samal kohal oli talu olemas juba 1684. a kaardil. Talupoja lisanimi tuleb kas puunimetusest haab või vanast isikunimest, vrd 1582 Toostes (Räp) talupoeg Jak Hawapoik. Haava talude järgi nimetatakse ka Lõõdla järve kagupoolset otsa Haava järveks. Vrd Haava-Tsäpsi, Majala2. – ES
EAA.1270.2.1:122, L 119p; EAA.567.2.564;  EAA.308.2.88, L 1;  LVVA.6828.4.467, L 1; PA I: 92; Rücker