[KNR] Eesti kohanimeraamat

Harku1 [`harku] ‹`Harku ~ -sse› Kei – alevik Harju maakonnas Harku vallas, mõis, sks Hark, 1371 Harke (mõis).  A4
● Lisanimest Harku on P. Johanseni järgi teateid 1317 (Ficko de Harke), kuid mõisast u 3 kilomeetrit põhjas paekaldal oleva Harku külaga (↑Harku²) on seostatud ka Taani hindamisraamatu (LCD) kirjapanekut 1241 Harkua. Viimast peab Johansen Nissi Harku (Arku) kirjapanekuks. Hiljemalt 1970. a rahvaloenduse materjalides oli Harku alevik, mis hõlmas Harku mõisat ja selle lähemat ümbrust haaravat Harkumõisa asulat ning Ämari küla (viimane kuulub praegu Alliku piiresse). P. Johansen on nimevasteks esitanud oletatava sõna *harku ’kiviplokk, pank’, soome harkko, mis algse küla asendiga hästi sobiks. L. Kettunen, kes peab LCD üleskirjutust samuti Nissi nimega ühendatuks, toob võrdluseks harkuma ’lahku minema, hargnema’ ja moodustab küsimärgiliselt algvormi *Harkuva. Sõna on tänapäeval lõunaeestiline, kuid Keila khk-s on ka Liikva, mille algvormiks on oletatud *Liikuva. Paljaks oletuseks jääb, et nime lähtekohaks oli isikunimi, vrd alamsaksa Harke, friisi Harck. Nime aluseks on kas tänapäeval soome keeles olev harkko või on see ikkagi lühenenud mingist pikemast nimekujust. Tundub tõenäoline, et algne oli küla nimi. – MK
Bahlow: 205, 206; ENE: II, 524; ENE-EE: III, 323; EO: 263; Joh LCD: 21, 283, 349, 854; LUB: III, 1080

Harku2 [`harku] ‹`Harku ~ -sse› Kei – paik (küla) Harju maakonnas Harku vallas (Harku mõis), ? 1241 Harkua, 1725 Harck.  A3
● Ajalooline küla Harku alevikust põhjas. Liideti 1977 Tiskre külaga (täpsemalt üksikute taludega, mis jäid Tiskre ala Tallinna piiresse arvamisel linnapiiri taha) ja moodustab praegu sisuliselt viimase keskse hoonestatud südamiku koos põhja poole laienenud uue ehitusalaga. Vrd Harku1. – MK
ENE-EE: III, 323; Rev 1725/26 Ha: 173

Harku3 [`harku] ‹`Harku ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Arku Nis – paik (küla) Harju maakonnas Saue vallas, kuni 2017 Nissi vallas (Saida poolmõis), 1394 Harke (küla), 1565 Harckaby, 1796 Arko, 1923 Harku.  B2
● P. Johansen on 1241 Taani hindamisraamatus mainitud Harkua ühendanud Nissi Harkuga. Kindlasti on Nissis asuvat küla nimetatud XIV saj ürikus, kus ordumeister annetab maad Everhard v. Boderckele, hüüdnimega Wekebrod. XVI saj kuulus küla Ruila alla, veel hiljem Nurme mõisale. Küla ühendati Odulemma külaga 1977. Vrd Harku1. – MK
EAA.1.2.931:54, L 47; Joh LCD: 349; LUB: VI, 2927