[KNR] Eesti kohanimeraamat

Mürgi ‹`Mürki ~ -le› Krl – paik (küla) Valga maakonnas Valga vallas, kuni 2017 Karula ja Tõlliste vallas (Kaagjärve mõis), 1798 Mürgi (veski), 1805 Mürcky Albrecht, 1839 Mürki (küla).  B2
● Mürgi kandis paiknes XVI–XVII saj Sangaste mõisa *Kiveste küla (1584 Kiewest, 1586 Kiewiest, Weskiwi Teno, 1601 Kiwiest, Weski Tino, 1638 Kywast kyllo). Pole teada, kas mainitud veskikoht oli Mürgi veski, pigem võis see olla Varõssõ veski. XVIII saj ühendati see kant põhiosas Kaagjärve mõisaga, talusid nagu Kanasiiba (1585 Matus Kanasit) ja Ratniku loetleti siis koos Pugritsa kandis paiknenud *Lätikülaga. Pausti talud (1585 Paustu Mik) jäid Karula mõisa osaks. Mürgi nimi tuli kõigepealt käibele Karula mõisa keskosas Kauru kandis (1723 Mürcke Paltzer). XVIII saj lõpuks oli see lisanimena kandunud ka praegusse asukohta ning Mellini atlas näitab lähestikku Mürgi ja Varõssõ veskit. 1977 liideti Mürgi küla tuumik ja põhjaosa Vilaski külaga, lõunaosa Pikkjärve külaga. Mürgi lisanime algne päritolu pole teada. Võimalik, et see seostub sõna mürk vana lõunaeestilise tähendusega ’teras’, veel paremat võrdlust pakub sõnade mürk ja mürkläne tähendus ’sõnakehv inimene’. Mürgi talude lähedusse loodes tekkis XIX saj lõpus popsiküla, mida tuntakse Kelmikülä nime all. Mürgi veski järgi on nimetatud ka Mürgi oja, kuid selle rahvapärase nimena tuntakse lihtsalt vana, oja tähendavat maastikusõna Ura (1839 Orra). Vrd Pikkjärve, Pugritsa. – ES
EAA.567.2.677:2, L 1p; Mellin; PA I: 130, 170; PA II: 324; Rev 1601: 40; Rev 1638 I: 34; RGADA.274.1.174:892, 934, L 886p, 929p; Rücker; VES: 257