[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

Metsküla1 [`metsküla] ‹-`külla ~ -sseIisküla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Mäetaguse vallas (Mäetaguse mõis), 1855–1859 Меца Кюлла, 1913 Metskülla.  C1
U 1900 on küla mainitud Seli talu järgi (Селли). Küla hõlmab Mäetaguse mõisast edelas olnud vanu, osaliselt XVIII saj-st pärinevaid hajatalusid, mida mõnikord varem on nimetatud ka küladeks, näiteks Krongissaare, Nissipõllu (u 1900 Ниссипало), Saarevälja (u 1900 Саревелья) ja Vaabu (u 1900 Вабо). Iisaku läänepiiril soisel ja metsasel alal on olnud mitu Metsküla-nimelist küla.MK
 EAA.298.2.71, L 5; KNAB

Metsküla2 [`metsküla] ‹-`külla ~ -sseKseküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Lääne maakonnas Lihula vallas (Saastna mõis), 1320 Metzenkulle, 1565 Mettzekylä, 1798 Mötskül.  C2
Põline küla, mille algne nimi oli ilmselt *Metsaküla. Metskülaga on 1977 liidetud ↑Paga küla. ¤ Metsküla asunud enne Saastna mõisa põllul. Sealt lasknud Saastna härra umbes 200 aasta eest küla ära lõhkuda ja ajanud inimesed mere ääre metsa. Inimesed ehitanud sinna enne küla, millele nimeks saanud Metsküla, sest ta asus metsas. (1922) Vrd Metsaküla1, Metsküla1. – MK
Bfl: I, 35; EAA.1.2.932:62, L 58; KM: E 53799 – 1922; KNAB; Mellin

Metsküla3 [`metsküla] ‹-`külla ~ -sseMärküla Rapla maakonnas Märjamaa vallas (Mõisamaa mõis), 1855–1859 Метсакюлля.  C1
Hiline küla, mille tuumiku moodustavad Kurjama talud (1712 Kuriama Jahan, 1844 Kuriama). Vrd Metsküla1. – MK
EAA.3.1.448:359, L 305;  EAA.298.2.71, L 3; KN; KNAB; Schmidt 1844

Metsküla4 [`metsküla] ‹-`külla ~ -sseRapküla Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Raikküla vallas (Raikküla mõis), u 1900 Метсакюля.  C1
Algselt näib selle nimega olevat tähistatud kõiki mõisa hajatalusid vastu Märjamaa piiri (kaartidel vahel ↑Rõkalu, vahel ↑Nõmmküla kohal), hiljem on see kitsenenud kõige lõunapoolsemate Raikküla talude nimeks. Praegune Metsküla koosneb kahest ajaloolisest külast: Suitsu (1725 Sutzo Hans jt) loodes ning Sääsküla (1476 Sesskull, 1798 Säskül, 1871 Seaskül) kagus. Suitsu külaga saab ehk samastada veel varasema küla, mille õiget nime on raske kindlaks teha (1476 Kouwenputh, 1540 Kauwenpitte, 1545 Capida ja Kahepidem, 1574 Kahoxeda, oletatavasti sama kohta märgivad Kahona hajatalud XVII saj II poole kaardil).PP
Bfl: I, 317;  EAA.1.2.C-IV-108; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Ha: 261; Schmidt 1871; Vene TK 42

Metsküla5 [`metsküla] ‹-`külla ~ -sseKrjküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Leisi vallas, mõis, sks Metzküll, 1453 Hincke van Kansel is tho Metzenkull eyn bur, 1645 Metsküll.  B1
Metsküla mõis rajati XVII saj, selle kõrval säilis ka küla. 1920. a-tel tekkis mõisa maale asundus, mis 1977 liideti külaga. Viimane oli juba XIX saj lõpul jagunenud kolmeks nummerdatud külaks (ida poolt arvates): Metsküla I (põhiosas Parasmetsa mõisa järgi), Metsküla II (Metsküla mõisa järgi) ja Metsküla III (↑Tilga). Vrd Metsaküla. – MK
EM: 122; KNAB; SK I: 216

Metsküla6 [`metsküla] ‹-`külla ~ -sseKõpküla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Suure-Jaani vallas (Suure-Kõpu mõis), 1584 Mieczkula, 1796 Metsla, 1839 Metzküll.  B1
XVI saj kuulus Sürgavere alla. Metsküla osad on Aruküla kagus ja Kitsiküla kirdes. 1977 on Metskülaga liidetud Männiku küla (1945). Vrd Metsküla1. – MK
KNAB; PA IV: 174; Rücker

Metsküla7 [`metsküla] ‹-`külla ~ -sseNoapaik (küla) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Noarootsi vallas (Niibi mõis), rts Derskogen [`deer`skuugen] ~ Stora Derskogen [`stuura `deer`skuugen], erts Derskon [`deeškun] ~ Storderskon [stu`ḍeeškun], 1565 Sthor-Degerskoo, 1627 Stoor-Digerskog, 1798 Stordirskog, Metskülla.  A2
Liidetud 1977 algul Höbringiga, al 1997 kuulub Vanaküla piiresse. Eesti- ja rootsikeelne nimi on omavahel osalises tõlkesuhtes. Derskogen on algselt loodusnimi, mis koosneb sõnadest diger ehk deger ’suur’ ja skog ’mets’. Tegu on noore nimega, mida näitab nii hilisem mainimisaeg kui ka nime järelosa määratud vorm. Võimalik, et sama küla tunti varem ka teise nime all: 1514 Jummellmark, 1539 Ghymmelmarcke, 1615 Jäimmark. Metsanime Jummellmark järelosa mark tähendab tagamaad. Algusosa tähendus on ebaselge. Viidatakse sõnale jumal, mis esineb saarenimedes, nt Ahvenamaa vallanimes Jomala ja Uusimaa külanimes Jomalvik. Oletatakse, et neis liitub jumala mõiste meresõitu kaitsvate jumalakujudega. Ehk on säärane olnud ka mandril Jummellmarkis? Kõnealuse küla sünniajaks peetakse a-t 1480, kui see läks Haapsalu piiskopkonna foogti alluvusse. 1850 oli külas kirjas veel väike rühm rootslasi, 1901 olid üksnes eestlased. Metsküla kaguosas on endine Klaanemaa küla (1798 Klanema), rootsi keeles Lilla Derskogen (eestirootsi häälduses [lihl deeškun], 1615 Lille-Deerskou) ’väike Metsküla’. Eestikeelset nime tõlgendab C. Russwurm *Kivilaanemaa lühendusena. Vrd Metsküla1. – MB, MK
BHO: 353; Danell 1951: 74, 250, 398; Huldén 2001: 50–53, 207; Johansen 1951: 122, 241–242, 249–251; KNAB; Lagman 1964: 35, 49–50, 53, 56, 72–73, 93, 134; Russwurm 1855: I, 123, 129

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur