[KNR] Eesti kohanimeraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
Kaatsi ‹`Kaatsi ~ -sse› Kam – küla Tartu maakonnas Kambja vallas (Suure-Kambja mõis), 1418 Kåds, 1424 Katis, 1430, 1504 Kades, 1591 Kac, 1592 Kacztikula, 1638 Kahtzakullo. 
A3
● Küla nimi tuleneb tõenäoliselt kunagise omaniku nimest, sest 1418 pantis küla Hinrik Katze (ka Kadsze). Teisalt on võimalik, et omanik sai nime küla järgi. Sel juhul võib tegu olla tsi-liitelise kohanimega (vrd Kuigatsi jt). A. Westrén-Doll ei seostanud 1582. a nimekuju Kacz Kaatsiga. 1977 liideti Kaatsiga Tapu-Soe (ka Tapu) küla. See oli nimetatud Tapu mõisa (sks Lilienheim, varem Kleinhof) järgi; mõisasüda jääb praegu Talvikese külla. Kaatsi piiridesse jäävad läänes Simka (1839 Simka) ja põhjas Trossi, mida on XX saj alguses vahel eraldi küladeks arvatud. – EE
EES: 110; EM: 92, 162; EMS: II, 432–433; LGU: I, 217, 231, 248, II, 75; PA II: 339, 425; Rev 1638 I: 78; Rücker; Westrén-Doll 1923: 41
Prangli1 [`prangli] ‹`Prangli ~ -sse›, kohalikus pruugis ‹-de, -n› Kam – küla Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Kõlleste vallas, mõis, sks Alt-Wrangelshof, Neu-Wrangelshof, 1550 Wrangel, 1582 Frangiel, 1782 Perris Prangli mois (Vana-Prangli), Kunninga Prangli mois (Vastse-Prangli), 1909 Wana Prangli m., Wastse Prangli m. A4
● Mõisa kohta on andmeid al 1550. Sellest eraldati 1725 Vastse-Prangli mõis. Saksa keeles eristasid kaht mõisat omavahel täiendosad Alt ’vana’ ja Neu ’uus’, eesti keeles olid aga nimed esialgu *Päris-Prangli ja *Kuninga-Prangli. Viimane nimi tuli sellest, et Vastse-Prangli läks kroonumõisana riigi valdusse. 1920. a-te alguses rajati mainitud mõisate maadel vastavalt Vana-Prangli ja Vastse-Prangli asundus (↑Krüüdneri). Vana-Prangli nime kasutati veel 1940. a-tel, 1970 on nimekirjas Prangli küla. Kohanimi lähtub M. J. Eiseni väitel XVI–XVII saj mõisaomanike Wrangelli suguvõsa nimest (Wrangellite nime kohta ↑Varangu1). 1794 eraldati Vana-Pranglist ↑Veski ja 1800 ↑Tapu mõis. 1977 liideti Prangliga Aiaküla, Aksi, Hädaküla, Jaaska ehk Jaska, Nuusa (1839 Nusa), Russaku (1839 Russako), Saviküla, ↑Taraski, Tornimäe, Võresoo ehk Väljamäe ja ↑Ääru. Neist Aksi (sks Axelshof) oli varem karjamõis. Omaette piirkonnad on Klimbiküla Prangli mõisast läänes ja Nuusapalu ehk Santepalu Nuusast kagus. Prangli lõunapiiril oli Pataste karjamõis (sks Freiburg). – EE
BHO: 689; Eisen 1919a: 6; EM: 92, 132, 202; ENE-EE: VII, 441; KN; KNAB; Ligi 1961: 354; PA I: 81; Rücker; Stryk 1877: 29; Uustalu 1968: 743; ÜAN
Talvikese ‹-le› Kam – küla Tartu maakonnas Kambja vallas (Suure-Kambja mõis), 1922 Talvikse, 1936 Talvekese. A3
● Hiline küla, mille kohta on andmeid al 1922. Nimi tuleneb linnunimetusest talvike (Emberiza citrinella). Praeguse küla piiridesse jääb 1800 Vana-Prangli mõisast eraldatud Tapu mõisa keskus (sks Lilienhof, varem Kleinhof). Talvikese idapiiril on Liiva (↑Vooreküla). – EE
Eesti TK 200; EM: 92, 162; KNAB; Mellin; VMS: II, 485
B1● Tapa küla asemele rajati 1620. a-tel mõis. Nähtavasti hakati seejärel *Aovere (1564 Eigouer) küla nimetama Tapa külaks. 1870 rajatud raudtee juurde hakkas kujunema alevik, mis sai 1917 alevi ning 1926 linna õigused. Mõisa maadele 1920. a-tel tekkinud Tapa asundus liideti 1950. a-tel Tapa linnaga. Tapa küla liideti 1977 osalt Tapa linna, osalt Jootme külaga. Tapa nimi tuleb tõenäoliselt eestlastel ja liivlastel kasutusel olnud isikunimest Tabbe ~ Tappe. Võimalik, et aluseks on olnud hoopis Stefanose mugandused Taban, Teppo vms. Üldnimedest võivad kõne alla tulla sõnad tapp : tapu ’humal; muu vääntaim’, millega on seotud ka sm murdesõna tappo ’taraga ümbritsetud haritav maa’ ning võib-olla karjala tapos ’elukoht’. Seostamine tapmisega on rahvaetümoloogia. 1950. a-tel liideti Tapa linnaga osalt Rauakõrve küla (1716 Rauakörwest, eraldus Laastu külast, mis omakorda sulandus XX saj alguseks Rauakõrve külasse); osa maid läks Nõukogude sõjaväe kätte. Linna lõunaosas lennuvälja kohal asus varem Seeneküla, Tapa mõisa saunaküla (1911). Vrd Tabivere. – FP
Almquist 1917–1922: 308; Blumfeldt 1949: 169; EAA.1248.1.7:3, :30, L 3p, 31; EAA.1.2.933:94, L 93p;
EAA.3724.4.497, L 2; EES; EVK; KNAB; Lageda 1930; Rajandi 1966: 157; Schilling 1970: 43–44; Stoebke 1964: 65 Tapi2 ‹-le› Kei – paik (küla) Harju maakonnas Saue vallas (Valingu mõis), 1508 Herman Tappen, Herman Tappe (maksukohuslased Keila khk-s), 1548 Tonniess Tappe, 1687 Tappe, 1796, 1871 Tappi. B1
● Liideti 1977 Aila külaga. Nimega võib võrrelda isikunimena mainitud Tappe, mida D.-E. Stoebke peab küsimärgiliselt kohanimest tulenenuks ja P. Johansen on ühendanud Tapi külaga (1558 on selle lisanimega talupoega mainitud seoses Aila külaga), ning isikunime Tappete, sõnu tapp : tapi ’prunt, punn, pulk’, taimenimetust tapp : tapu ja vähetõenäolist tapp : tapa, tapi ’tapmine’. – MK
EAA.1.2.940:793, L 777; Johansen 1925b: 24; Johansen 1926: 28; Mellin; Schmidt 1871; Stoebke 1964: 66; Wd
Tapiku ‹-le› Plt – küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas, kuni 2017 Pajusi vallas, mõis, sks Tappik, 1583 Tapik (küla), 1638 Tappikill (küla), 1797 Tappik (mõis). C2
● Mõis on rajatud ajavahemikus 1638–1688, küla oli kadunud XVIII saj lõpuks (Mellini kaardil 1797 puudus). 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Tapiku nimi oli välja kujunenud juba XVI saj, selle tähendussisu pole teada. Võimalik on oletada isikunime (vrd eestlase nime XIII saj-st Tappete, samuti lisanimena XIV–XVI saj Tappe), lähedased sõnad on ka tapa, tape ’pahmakas’ või tapp : tapu ’humal’. Tapikuga on 1977 liidetud ↑Tamsi küla. – MK
BHO: 583; KNAB; Mellin; PA IV: 18; Rev 1638 II: 153; Stoebke 1964: 66; VMS
