[KNR] Eesti kohanimeraamat

Väike-Maarja1 [`väike-`maarja] ‹-`Maarja ~ -sse›, kohalikus pruugis `Maarja, kohalikus pruugis ajalooliselt Ve(i)ke-`Maarja VMr – alevik Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas (Kaarma mõis, Väike-Maarja kirikumõis), sks Klein-Marien, 1883 Wäikse-Maarja.  C2
● Alevik on saanud nime kihelkonnakiriku järgi, rahva seas kutsutakse enamasti lihtsalt Maarjaks. Tänane Väike-Maarja alevik hakkas kujunema XIX saj keskpaigast alates. Veel XX saj algul koosnes alevik kahest osast: alevikust kiriku lähedal Simuna maantee alguses ning Kassisabast vana kalmistu juures (siia kuulus ka nt Ärina kõrts), mis juba 1920. a-tel kokku kasvasid. 1961–1963 oli Väike-Maarja lühikest aega alev. Uue kiriku (alamsaksa Nienkerken) juures olevat asustust on kutsutud XV saj Kassisabaks (1499 Katysap by der Nyenkerken). Kuigi Liivi sõja järel säilis ainult kirik, jäi Kassisaba nimi alles. Seda on kasutatud Väike-Maarja põhjaosa kohta 1920. a-teni (sks Katzenschwanz), hiljem on hakatud selleks kutsuma Vao tee äärt (Aia tänavat). Vrd Kassisaba, Väike-Maarja2. – MJ
BHO: 338; ENE-EE: XII, 694; EO: 262; Grenzstein 1882–1883; Joh LCD: 415; KN; Leppik 1995: 10–11; Leppik 1999: 13–14, 45