[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: Klaviatuur osas

Leitud 2 artiklit

Vaiatu1-sseTrmküla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Torma vallas, mõis, sks Somel, 1402 Vakgytu, 1418 Hof zu Somel, das Dorf zu Waggeta, 1599 wioska Waiath, 1758 Waiato.  C1
Mõis (mainitud 1418), selle kõrval põhjas samanimeline küla. Mõisa maale tekkis 1920. a-tel asundus, mis 1977 liideti külaga. Nime on jagatud tüveks Vaia- ja järelliiteks -tu. Tüvi on ühendatud muistse maakonna nimega *Vaia (*Vagja, ↑Vaiga), mille vasteks on rahvanimetus vadja. Erinevad on olnud seisukohad -tu osas. Kõige usutavam tundub P. Ariste seisukoht, et liitega -tu (‹*-tto ‹ *-ttai) kohanimede osana on märgitud kellegi või millegi olemasolu vastavas kohas. Mõisa saksakeelne nimi Somel pärineb ilmselt mõisa kohal olnud varasema küla *Soomla nimest, sest 1402 nimetatakse Somele ja Vakgytu külasid koos. Nimi on tõenäoliselt seotud soome rahvanimetusega. Vaiatu küla lõunaosa on varem kõrtsi järgi tuntud Mälaja külana (1696 Mällajalt, 1826 karjamõis Mellaja).PP, VP
Ariste 1965b: 95; BHO: 556; EO: 250–251; LGU: I, 155; PTK I: 151, 225, 263; P XVI: 107

Vaiatu2-sseKadküla Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas (Vohnja mõis), 1241 Wæghættæ (küla), 1306 Vagithæ, 1586 Wayatt.  C4
1867 oli küla veel olemas, 1871 enam ei olnud, 1890 on märgitud Waiatu heinamaa. Vaiatu jõe äärde heinamaale jagati asundustalusid. Vana külanimi võeti uuesti ametlikku kasutusse 1939. a paiku, kui Vohnja asundus kavatseti jagada väiksemateks küladeks. Nimi lähtub sõnast vai arvatavasti muistse maakonnanime ↑Vaiga (*Vaia) kaudu või ka rahvanimetuse vai(lane) kaudu. P. Johansen on kohanimega seoses maininud ka aadlisuguvõsa Wackede või Wayguthe. Vaiatuga liideti 1977 ↑Kolu asundus (a-st 2018 küla) ja Sarapiku küla (1945). Vrd Vaiatu1, Vaiga. – MK
ENE-EE: X, 143; ERA.14.2.720 (Viru maavalitsuse ettepanek 31. III 1939 nr 12-525 asunduste kohta); Joh LCD: 636; KN; KNAB


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur