[KNR] Eesti kohanimeraamat

Viitina [`viitina] ‹-sse ~ -le›, kohalikus pruugis `Viitinä ~ `Viitenä ‹-le, -n› Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, mõis, sks Kosse, 1542 Kosz, 1627 Koss, Vietingshoff, 1638 Fythings Hof, Vitingshoff, Kosz.  C3
● Mõisana on Viitina vanem kui Rõuge, mis umbes Viitina esmamainimise ajal sellest eraldati. XVI saj mõisakoht asus ↑Vanamõisas. 1598 ostis mõisa Otto Vietinghoff, kelle järeltulijate kätte jäi mõis pea 200 aastaks. Perekonnanimest kujunes peagi mõisanimi. 1920. a-test Viitina asundus, 1977. a-st küla. Saksa traditsioonis on mõisa nimeks Kosse, mida XVII saj kasutati paralleelselt Vitingshoffi nimega. Kosse põhineb vanemal, keeleliselt eesti algupära nimel. Eesti traditsioonis oli Kosse kasutusel veel XIX saj (1826 Kosse ehk Witina). Kuigi eestikeelsest sõnast pärinev, näitavad 1542. ja 1638. a allikad, et mõisanimi võiks tulla baltisaksa suguvõsa Koskulli (1638 Koszkell) nimest. On ainult väga väike võimalus, et 1542 mõisa endise omanikuna mainitud Jurgen Koszkull ei kandnud suurelt Koskulli suguvõsalt saadud perekonnanime, vaid oli selle nime saanud oma suguvõsa mõisa ehk siinse koha järgi. Vrd Kose1, Kose2, Partsi2. – ES, MF
Eisen 1924a; LGU: II, 899, 900; Rev 1638 I: 185; Uustalu 1968: 734–746; Uustalu 1972: 266