[KNR] Eesti kohanimeraamat

Ainja [`ainja] ‹`Ainja ~ -sse›, kohalikus pruugis `Aine Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Karksi mõis), 1795 Aina Krug, Aina Müller Johan̄ (kõrts ja veskimees), 1839 Aina (kõrts ja veski).  B1
● Mellini kaardil 1797 on märgitud karjamõis ja vesiveski, ida pool küla nimega An̄ist (Aniste). Ainja ilmus külana kaartidele 1930. a-tel. Nime võib analüüsida kaheosalisena Ain+ja, milles järelosis -ja pärineb sõnadest oja või jõe ja algusosa Mellinil märgitud küla nimest. Veski- ja kõrtsinimi on asendanud ste-lise külanime. Teise võimalusena tuleks kaaluda nime algusosa tulenemist sõnast hain ’hein’; vastav nimi on esinenud jõenimena Paistu khk-s (1416 Haynejecke). Ainjaga on 1977 liidetud kagu pool paiknev Aniste (1970. a nimekirjas Vakiste) küla. ↑Vagiste (Vakiste) paiknes varem Ainjale lähemal, moodustades selle edelaosa ja hõlmates Kõvaküla. Vagistest omakorda edelasse, Äriküla piirile, jäävad Rauksi talud. – MK
EAA.1865.3.196/1:37, L 36p, 37; KNAB; LGU: I, 193; Mellin; Rücker

Allaste ‹-sse› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Polli mõis), ? 1601 Alstenn (küla), u 1900 Алластъ (talurühm), 1939 Allaste (asundus).  A1
● Küla asub Halliste jõe kaldal. Külanimena märgitud 1970. a rahvaloenduse materjalides. Nime aluseks on talunimi, võib-olla sõnast alane vana kirjaviisi mõjul (vrd läheduses Mägiste). Allastega on 1977 liidetud Kõrgemäe (Hls, 1797 Körgema küla, seekõrval mõis Lenchenshof, u 1900 taluna Кергемяе) ja Mägiste (külana 1601 Mekest ning taas 1930. a-tel, taluna 1839 Meckiste ja u 1900 Мягисте). – MK
EAN; ERA.14.2.715 (Polli vallavolikogu 7. II 1939 koosoleku protokoll nr 2); KNAB; Mellin; Rev 1601: 140, 141; Rücker

Ansi2 ‹-le ~ `külla› Krk – paik (küla) Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Pöögle mõis).  A1
● Liidetud 1977 Pööglega. XIX saj ja XX saj algul oli kohal Pöögle mõisa An(t)si karjamõis (sks Johanneshof). Nimi pärineb talult (1811 Hansi Gesinde), lähtekohaks on isikunimi. Nimetatud ka Kuustle külaks samanimelise veski (1811 Kusellsche Mühle) ja talu järgi. Kuna Karksis oli küla enam-vähem tinglik üksus, siis on külanime aluseks tihti vahelduvalt võetud mingi talu nimi. Vrd Ansi1. – MK
EAA.1865.5.177:2, 3, L 2, 2p; KN; KNAB; Liitoja 1981: 16

Hirmuküla [hirmu‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Karksi mõis), 1638 Hirmo Hering (talupoeg Karksi mõisa Saviaru küla all), 1795 Jrmo Han̄us, Jrmo Hans (talupojad Karksi mõisas).  B1
● Talurühmana veel 1941. a kaardil, 1970 Hirmu küla, al 1977 Hirmuküla. Nimi on tekkinud talunimest, mille lähtekohaks võis olla lisanimi sõnast hirm või isikunimi Herm. Hirmukülaga on 1977 liidetud ↑Kolda ja Kulli (1731 Kulli Mick, külana 1930. a-tel). – MK
EAA.1865.3.196/1:40, L 39p, 40; KNAB; Rev 1638 II: 65; RGADA.274.1.192/1:364, L 353p

Ikeperä järv [ike‿perä järv], kirjakeeles varem ka Ikumäe Hel, Krk – järv Valga ja Viljandi maakonna piiril, XVII saj II poolel Ikane Jerwe, 1839 Iggone S (järv).  B2
● Järv on Ikeperä raba kirdenurgas Ärikülast kagus ja Lilli Perakülast kirdes. Nime algusosa on lähtunud tõenäoliselt isikunimest (isikunimed Ick, Ikade, Ike, Icke jt). Ärikülas näiteks on olnud kaks Igali talu. L. Vaba on juhtinud tähelepanu võimalusele, et järvenimes on läti murdesõna iguon ’ugandi’. Ilmselt hilisema järelosa aluseks võiks olla perä ’pära’. Nime võib olla mõjutanud ka Peraküla (1797 Perra, ↑Lilli) nimi. Järve on kutsutud ka Tikepära ja Metsamatsi järveks Metsamatsi talude järgi. – MK
 EAA.308.2.12, L 1; KN; KNAB; Mellin; Rücker; Stoebke 1964: 25, 26, 28

Kadrina5 ‹Kadrina ~ -sse› Krk – paik (küla) Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Karksi mõis), 1839 Catrinenhof (karjamõis), u 1900 Кадрина (talu).  B1
● Liideti 1977 Oti külaga. Kohal oli Kadrina karjamõis (sks Catrinenhof). Nimi pärineb naisenimest karjamõisa nime vahendusel. Vrd Kadrina3. – MK
KNAB; Rücker

Kalbuse ‹-le›, kohalikus pruugis Kalbussa Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), 1624 Kalpus Jacob (Riuma külas), 1638 Kalpus Jack (hajatalu), 1693 Calpus Jurj.  B3
● 1624. a revisjonis on taluperemees Kalpus Jacob, 1638. a revisjonis juba hajatalu Kalpus Jack. 1693. a Tarvastu khk kaardil asub talu Võrtsjärve lähedal praeguse küla asukohal. Nimi võib tuleneda sõnast kalpus ’kalmus’ (Hls, Krk), vrd ka kalbus : kalbuse ’vilets, näruselt riides isik; märg, ligunenud olend’ (Krk), kalpus ’kalberdis’ (Trv, Krk). Kalbusega on 1977 liidetud Saarevalla ehk Saare küla, mis sai nime samanimelise mõisa (sks Saaremois) järgi. Saare riigimõis eraldus Tarvastust XVIII saj lõpul ja sai nime talu järgi, mille kohale ta rajati (1693. a kaardil Sare Paul). Saarevalla keskmist osa nimetatakse Venekülaks. Mõisast läänes olnud küla nimetati varasemates allikates *Kadaritsa külaks (1583 Kadarasth, 1693 Kauawits ~ Kawis, 1839 Koddaritze). – MKu
BHO: 523;  EAA.567.3.121, L 18; Must 1959: 110–117; PA IV: 145; Rev 1624 PL: 78; Rev 1638 II: 114; Rücker; Varep 1957; VMS

Karksi1 [`karksi] ‹`Karksi ~ -sse› Krk – kihelkond ajaloolisel Pärnumaal, sks Karkus.
● Nüüdse Karksi khk ala kuulus XIII saj algul Aliste (Alistegunde) muinaskihelkonda. Pärast ordulinnuse ja -mõisa rajamist alale oli keskajal sealsel foogtil patronaadiõigus ka kirikukihelkonna üle (esimene teade Karksi foogti kohta on a-st 1248). 1587–1877 kuulus Karksi-Halliste kaksikkihelkonda, mille pastoraat asus Hallistes. Praegune kirik on ehitatud 1773–1778 Põhjasõja ajal purustatud ordulinnuse varemeisse. XVII saj II poolel moodustasid talude hulgast Karksi khk-s hajatalud 55,8%, XIX saj algul aga 96,4%. Külad olid siin pigem tinglikud, hajatalusid loeti kord ühe, kord teise küla koosseisu. Karksi nime puhul on L. Kettunen koostanud rea *Karguste : *Karkusis › Karksis (seesütlev kääne) : Karksi, millele ta on toonud võrdluseks soome kohanime Karkku ja sõna kark : kargu ’tugi, käepide, konks’. Võimalik sisekaota variant on säilinud saksakeelses nimes Karkus. Soome kohanime Karkku päritolu kohta puudub üksmeel. Sageli on seda ühendatud germaani algupära sõnaga karkko ~ karkku ’(puudest laotud) sõrestik, toestik, võre’, aga nimevasteid on otsitud ka võõrapäraste isikunimede hulgast, samuti oletatavast indoeuroopa päritolu kurku tähendavast sõnast *karku. Need on jäänud paljaks oletuseks. Saksakeelsete kirjapanekute nimelõpu -hus, -husen (1366 Carchus, Karchusen, 1420 Carckhus) tõlgendamist kui saksa nimedes sagedast liigisõna -hausen (-hus, -husen) on Kettunen pidanud rahvaetümoloogiaks. ¤ Millest se Karksi nimi on tulnd. Ma mõtlen, et enne oli Kõrgeusse. Kõrgeusse linnus siin enne sakslasi. (1972) – MK
BHO: 182; ENE-EE: IV, 338; EO: 200; KN: 1972; Liitoja 1981: 16, 19; LUB: VI, 2884; SPK: 138; Uustalu 1978: 137

Karksi2 [`karksi] ‹`Karksi ~ -sse› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas, mõis, sks Schloß Karkus.  B1
● Asula paikneb Karksi mõisa kohal, mõisa kohta on teateid XIII saj-st. 1920. a-tel pärast mõisamaade väljajagamist asundus, al 1977 küla. 1970. a nimekirjas oli ka Karksi küla, mis asus Karksi-Nuiast lõunas Äriküla lähedal, rahvapäraselt Kiisa küla. See liideti 1977 Ärikülaga. Vrd Karksi1. – MK
ENE-EE: IV, 338; KNAB

Karksi-Nuia [`karksi-nuia] ‹-`Nuia ~ -sse› Krk – linn Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Karksi kirikumõis, Karksi mõis), 1795 Nuja Krug (kõrts), 1922 Nuia (alevik).  A1
● Käsi- ja põllutööliste asula tekkis Karksi mõisale kuulunud Nuia kõrtsi ja õigeusu kiriku juurde XIX saj II poolel. 1945–1987 Nuia alev, 1987–1993 Karksi-Nuia alev, linnaõigused sai 1993. 1999 liideti Karksi vallaga vallasisese linnana. Kõrtsinimele vastab häälikuliselt nui : nuia, kuid sel puhul jääb nime motiiv hämaraks. Vrd Karksi1. – MK
EAA.1865.3.196/1:20, L 20; ENE-EE: IV, 338; KNAB

Kolda ‹-le› Krk – paik (küla) Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Karksi mõis), 1731 Koldeuss, 1795 Kolda Johan (talupoeg Karksi mõisas).  B1
● Liidetud 1977 Hirmukülaga. Külanimena esineb Kolda 1970. a rahvaloenduse materjalides. Vana nimi oli Saviaru (1601 Saur, 1797 veski Sawiar). Saviaru küla jagunes XVIII saj kord Karksi ja Polli mõisa vahel, kord kuulus tervikuna Karksi mõisa alla. XIX saj algul olid Saviaru talud Karksi all. Kolda nimi on pandud sellenimelise XVIII saj-sse tagasi ulatuva talu järgi, mis võib olla nime saanud talupoja lisanimest, nime aluseks oletuslik sõna *kolt : *kolda, vrd koldas ’kaldaalune urgas’, vormiliselt samalaadne paar on nt kolk ja kolgas. Esmamaininguga vrd ka kolle : kolde. – MK
EAA.1865.3.196/1:41, L 41; KNAB; Liitoja 1981: 20; Mellin; Rev 1601: 138; RGADA.274.1.192/1:364, L 353p; VMS

Kõksi ‹`Kõksi› Trv – paik (küla) Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Vooru mõis), 1839 Koksi (küla).  A1
● Liideti 1977 Vooru külaga. Külanimi on kujunenud talunimest või isikunimest, vrd kõks ’käbe’ (Hls, Krk, saartel). – MKu
KNAB; Mellin; Rücker

Kõvaküla [kõva‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis Kõva‿külä Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Karksi mõis), 1795 Kowa Andresse Jack, Kowa Andresse Jurry, Kowa Toisi Henn, Kowa Toisi Laur (talupojad Karksi mõisa Vagiste küla all), 1797 Köwwa (küla).  B1
● Külana märgitud 1930. a Pärnumaa kaardil, uuesti nimekirjas 1970, muidu on talusid arvatud ↑Vagiste (Vakiste) küla alla. Nimi pärineb talude nimest, mis omakorda on tulenenud talupoegade lisanimest. – MK
EAA.1865.3.196/1:9, 10, 11, L 8p, 9, 9p, 10p; KNAB; Mellin

Leeli ‹-le› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Pöögle mõis), 1601 Lele Thomas (talupoeg Pöögle? (Zum Neuwenn Hoffe) mõisas), 1811 Lehli Jaack, Lehli Hans, Kewa Lehli Jaan, Mötsa Lehli Hans (talud Pöögle mõisa all).  A1
● Külana ilmus kaartidele 1930. a-tel, nimi pärineb talunimest. Nime levikule aitas Nõukogude ajal kaasa Kõrgemäe sovhoosi osakonna nimetamine Leeli osakonnaks. Talunime päritolu pole selge. Vrd Leila. – MK
EAA.1865.5.177:5, 6, 7, L 4p, 5, 5p, 6p; KN; KNAB; Rev 1601: 141

Leipsi [`leipsi] ‹-sse ~ -le› Krk – paik (küla) Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Pöögle mõis), 1624 Leiblan Marten (talupoeg Pöögle vakuses), 1638 Leybes Peter (talupoeg Pöögle mõisas), 1811 Leipsi Michel, Leipsi Merts Gesinde, Leipsi Karl (talupered Pöögle mõisa all).  A1
● Külana märgitud 1930. a-te kaartidel ja 1970. a rahvaloenduse materjalides. 1977 liidetud Leeli ja Pööglega, praegu kuulub Pöögle piiresse. 1601 on Paluküla vakuses mainitud talupoegi Leibe Jaack, Leibes Hans ja Budder Hans ning üksjalga Pick Leibelen, samuti ilmselt just Pöögle mõisa alalt Leibes Pepe. Leipsi nimi võib olla lähtunud sõnast leib : leiva. Kui aga oli tegemist laenulise isikunimega, pidi lisanimi olema juba XVII saj rahvaetümoloogiliselt ümber mõtestatud. Vrd Leipste. – MK
EAA.1865.5.177:4, L 3p, 4; EAN; KNAB; Rev 1601: 133, 134, 141; Rev 1624 PL: 56; Rev 1638 II: 63

Lilli2 ‹-sse› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Polli mõis), 1751 Lilie (karjamõis).  A2
● Mõisavalla külas elas 1681–1689 Rootsi kapral A. J. Lillje, kellest sai nime talu, mille põhjal omakorda moodustati ajavahemikus 1724–1731 koos Mõisavalla Andrese talukohaga Polli mõisale kuuluv Lilli kõrvalmõis ja metsaülema residents. Kõrvalmõisa asukoht muutus 1751–1758, kuid nimeks jäi Lilli (sks ka Ottenhof). Mellini kaardil 1797 on Lilli kõrts märgitud Perakülast lõuna pool. Lilli küla moodustati ametlikult 1977, enne seda olid talud Peraküla ja osaliselt Toosiküla all. Lilli mõisasüdame ala oli varem Mõisavalla (vrd 1638 Moysiawall Maz Kükita küla all, 1724 Moysewalde Külla,), sellest lõunas on Peraküla (1601 Perrokulle, XVII saj kandis ka Kükita või Kikita nime, vrd 1697 Kükkita Tönnis). Omaette piirkonnad on Masa edelas Läti piiri ääres (1751 Unsi Masse Peter jetzt Masse Hans, 1839 Massa küla) ja Timmukuru kirdes (u 1900 taluna Тиммо). Vrd Oti3. – MK
BHO: 309; EAA.567.3.139:126, L 125p; KNAB; Liitoja 1981: 14, 19; Liiv 1938: 317; Rev 1601: 138; Rev 1638 II: 62; RGADA.274.1.181/3:45, L 238p; RGADA.274.1.229/1:12, L 1p

Metsaküla10 [metsa‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Pöögle mõis), ? 1923 Metsa (küla Penuja vallas), 1938 Metsaküla.  A2
● Algne küla näib olevat kuulunud Penuja mõisa alla (Hls), olles vastandnimi Väljakülale. 1939. a paiku nimetati see ↑Saate külaks ning Metsakülaks jäi üksnes Karksi-poolne osa. Metsakülaga on 1977 liidetud Kiviküla (nimekirjas 1970, rahvasuus juba 1930. a-tel). Vrd Metsaküla1. – MK
Eesti TK 200; ERA.14.2.715 (Pärnu maavalitsuse ettepanek dets-s 1938); KN; KNAB; ÜAN

Morna ‹`Morna ~ -sse› Krk, Pst – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas, mõis, sks Morne, 1826 Morne oder Glükksthal (mõis).  B1
● 1751 toodi Sammaste külast Vidva külla Friedrichshofi karjamõis, mis vahemikus 1795–1811 eraldati Õisu mõisast omaette üksuseks ning nimetati Mornaks. Omanike Siversite perepärimuse järgi nimetati mõis Siversite algkodu, Holsteinis asunud Marna või Morne lossi mälestuseks. Juriidiliselt lahutati Morna mõis Õisust 1829. a. Nime päritolu on siiski ebaselge, sks Morne võib olla eestikeelse nime rahvaetümoloogiline moodustis saksa keele alusel (vrd lähedasi sks sõnu Moor, Morast ’soo’), samuti võib väidetava Holsteini lossi nimega nimetamine väänata sarnasuse alusel mõnd vanemat nime. Morna küla ja 1920. a-tel mõisa maadele tekkinud asundus liideti 1977. Küla põhjapiiril olevaid talusid tuntakse Vidva (Pst, 1724 Widwa küla) nime all. Mornaga on 1977 liidetud Liivaku (Krk, külana hiljemalt 1936). – FP, MK
AM.98.1.6:19, 28, L 14p, 22p; BHO: 365; EAA.1865.3.209/8:5, L 4p; EAN; KNAB; Liitoja 1981: 11; RGADA.274.1.181:36, L 425p; RGADA.274.1.228/2:325, L 627p; Sivers 1909: XV; Stryk 1877: 392–393; Uustalu 1972: 222
Märkus. Artiklit on oluliselt täpsustatud. 2024-12-16T11:24:26.

Mulgimaa [mulgi‿`maa] Hel, Hls, Krk, Pst, Trv – ajalooline piirkond Viljandi maakonnas.  B1
● Mulgimaaks nimetatakse hõimu- ja keelepiirkonda Viljandimaa lõuna- ja Valgamaa loodeosas. Arheoloogiline kultuuripiirkond on siin eristatav I aastatuhande I poolest. XIII saj hõlmas Sakala maakonna lõunaosa muinaskihelkondi, millest nimeliselt on teada hilisem Halliste (Alistegunde). Enam-vähem tänapäevases mõttes on Mulgimaa kui kultuuripiirkond kujunenud XIX saj II poolel, hõlmates Raudna ja Tänassilma jõest lõunasse jäävat Viljandimaad (Paistu, Tarvastu ja Viljandi khk), Valgamaalt Helme kihelkonda ning Pärnumaalt Karksi ja Halliste kihelkonda, samuti Saarde khk idaosa. Sõna mulk on rahvanimetusena jälgitav al 1860. a-test. Nii hakati Tartumaa põllumeeste seas kutsuma Pärnu- ja Viljandimaalt sisserändavaid taluostjaid. Esimene taluostja olevat olnud pärit Abja valla ↑Mulgi talust. Ka tegelikkuses liikus sellest talust (talurühmast) Tartumaale oma talu ostma vähemalt neli meest. Pikka aega on Mulgimaa nime seotud naabritelt lätlastelt laenatud sõnaga muļķis ’narr, rumal, kohtlane, lihtsameelne’ (L. Kettunen, L. Vaba), ent viimasel ajal on pakutud ka teisi seletusi. E. Saar peab Mulgi talunime lähteks isikunime Mull, Mullik. Lisanimi Mulgi, mida on Eestis kirja pandud al XVI saj-st, oleks lähtunud nimekujust Mullike, milles -ke võiks olla alamsaksa vähendusliide, vrd eesti sõna mullikas : mullika, milles tüvele on liitunud eesti kas-liide. Vrd siinkohal oletust, et lisanimest Killik on kujunenud lisa- ja talunimi ↑Kilgi. Lisanimesid Mulli ja Mullikka esines arvukalt ka Soomes XV ja XVI saj. Soome uurijad on tähendust seostanud sõnaga mulli ’mullikas, härjavärss’, vrd ka muud isase veise nimetused, nagu Pulli ja Sõnni lisanimedena. Küllalt noore rahvanimetuse mulgid päritolus on jätkuvalt küsitavusi, M. Kallasmaa peab siiski võimalikuks ka traditsioonilist seletust esialgse sõimunime laenamise kohta lätlastelt, sest teiste rahvarühmade nimetamine halvustava sõnaga iseenda eristamiseks on grupikäitumisele omane. Vrd Mulgi. – MK, ES
Aben 1966; ENE-EE: VI, 442; EO: 25; Lust, Pae, Saar 2017: 869–870; Pae, Lust 2017: 440–445, 447–448; Pärdi, Kaljundi, Palang 2014: 269–270; SRA: Baltiska fogderäkenskaper (Karksi foogti arved 1565–1572); Sukunimet 1992: 336; Vaba 1997: 136; Vaba 2017: 537
Märkus. Täiendatud Mulgi nime etümoloogiat. 2018-02-18T23:34:52.

Mäeküla9 [`mäe‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Karksi mõis), 1601 Mekulle, 1795 Maekülla, 1797 Mähkülla, u 1900 Мяекюля.  B1
● XVIII saj lõpus ja XIX saj algul kuulus küla Karksi mõisa alla. Et Mäeküla nimi on Eestis korduv, nimetati 1977 ühe talu järgi Rängle külaks, ent 1997 taastati vana nimi. Vrd Mäeküla1. – MK
EAA.1865.3,196/1:52, L 52; KNAB; Liitoja 1981: 20; Mellin; Rev 1601: 134

Oti3 ‹-le› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Polli mõis), 1797 Ottenhof (karjamõis), 1839 Otti (küla), u 1900 Отти (küla).  B1
● Mellini atlases 1797 asub Ottenhof veel praeguse Oti küla kohal. Hiljem on saksa keeles nime Ottenhof kandnud Lilli karjamõis. On andmeid, et karjamõis vahetas asukohta XVIII saj. Oti küla nimi pärineb tõenäoliselt isikunimest karjamõisa nime vahendusel. Isikunimi esines Polli mõisa Allaste külas (Alstenn, hiljem talud Mägiste küla all) juba 1601 (Otto Adam, Otto Henne), kuid need ei pruugi Oti külanimega seotud olla. 1977 on Otiga liidetud Kaali ja ↑Kadrina (mõlemad külanimena 1930. a-tel, enne karjamõisad). Vrd Oti1. – MK
KNAB; Liitoja 1981: 19; Mellin; Rev 1601: 141; Rücker

Polli1 ‹`Polli ~ -sse› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas, mõis, sks Pollenhof.  A1
● Polli mõis rajati Balti kohaleksikoni (BHO) andmeil XVII saj alguses Karksi mõisa karjamõisana, kuid BHO viidatud kohtades karjamõisat ei ole mainitud, kuigi talupoegade lisanimi Polli esineb. Juba 1601 oli Mäeküla all talupoeg Polly Marx ja 1601 on mainitud ka Karksi alla kuulunud uut mõisat (Im Neuwen Hoffe vor Karckus), mis hõlmas mh hiljem Polli alla käinud Allaste, Veneküla ja Üriküla. Viimases elas ka talupoeg nimega Polle. Teistel andmetel rajati Polli karjamõis (Pollimoys) alles 1694 nelja talupoja (Kangor Hans, Polli Wolmer, Polli Peter, Friedrich Paulson) maale. Iseseisvaks mõisaks sai Polli vahemikus 1724–1731. 1744 sai eramõisaks. 1920. a-tel asundus, 1970. a-tel asund ja al 1977 küla. Nime lähtekohaks on talupoja lisanimi, mis põhineb eesnimel Poll : Polli. – MK
BHO: 463; Liitoja 1981: 11, 14; Mägiste 1929: 43; Rev 1601: 134, 140

Pärsi ‹-le› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Polli mõis), 1816 Parsi (talu Polli mõisa all), 1839 Persi.  A1
● Külana esineb 1930. a-te kaardil. Nimi pärineb talunimest. Kui lähtuda ä-lisest nimekujust, siis võiks nime võrrelda Pärsikivi kohanimega, mille L. Kettunen on ühendanud sõnaga perse. Kui lähtuda a-lisest kirjapanekust, siis võiks tegemist olla mitmuse tüvega sõnast pars : parre. Tõenäolisim on oletus, et nime aluseks on vana isikunimevariant, mis mujal on andnud Põrs(s)-kuju, vrd pärs : pärsi ’põrsas’. Pärsiga on 1977 liidetud Tiri (külana 1930. a-test), Veneküla (1601 Wennekulle küla, 1624 Wennekil Hanss Üriküla all, 1797 karjamõis Wen̄emois) ja ↑Üriküla. Vrd Põrsaku, Pärsti. – MK
EO: 61; KNAB; Mellin; Rev 1601: 140; Rev 1624 PL: 51; Rücker; Wd

Pöögle [`pöögle] ‹`Pöögle ~ -sse› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas, mõis, sks Böcklershof, 1638 Boekhels Hoff (mõis), 1782 Pöklere mois.  A1
● 1561 kuulus mõis Friedrich Böckelerile, Poola ajal G. Fahrensbachile, 1600 läänistati G. Smollingkile, 1637–1744 kuulus Karksi mõisale, hiljem taas iseseisev mõis. Nimi arvatakse tulenevat suguvõsanimest Böckeler. Eesti keeles olevat mõisat algul nimetatud Pöökleri või Pööklere mõisaks, millest hiljem on lühenenud Pöögle. Pöögle mõisa maadele 1920. a-tel tekkinud asundust nimetati Keskkülaks, al 1977 on see Pöögle küla. Pööglega on 1977 liidetud ↑Ansi ja ↑Leipsi küla. – MK
BHO: 42; EAN; Hupel 1774–1782: III, 335; KNAB; Liitoja 1981: 14; Uustalu 1968: 738

Ruhijärv [ruhi‿`järv], kohalikus pruugis ka Ruhja järv Krk – järv Viljandi maakonnas Mulgi vallas, 1797 Ruje S. (järv), 1826 Rujärw, 1839 Ruie S (järv).  A2
● Järv asub Sakala kõrgustiku lõunaosas Lillis. Väljavool Ruhijõe ehk Ruhja jõe (läti Rūja) kaudu Asti ehk Burtnieki järve. Nimi pärineb sõnast ruhi ’puutüvest õõnestatud künalootsik, küna’. – MK
BHO: 517; Bienenstamm 1826: 139; ENE-EE: VIII, 230; Mellin; Rücker; VMS

Rutu mägi Krk – mägi Viljandi maakonnas Mulgi vallas.  B2
● Üks Sakala kõrgustiku ja kogu Viljandimaa kõrgemaid kohti Ainja küla maal riigimetsas. Nimi on pandud talu (1724 Rutto Pert) ja metsa järgi. – MK
ENE-EE: VIII, 249; KN; RGADA.274.1.181/3:42, L 235p

Sinejärv [sine‿`järv], kirjakeeles ka Ainja Sinejärv ~ Sinijärv Krk – järv Viljandi maakonnas Mulgi vallas.  B2
● Allikajärv, asub Ainja järvest kagus Ainja ja Äriküla lähedal. Sinejärvest algab Saviaru jõgi, mis voolab läbi Ainja järve Õisu järve. Nimi on värvusenimetuse järgi, vrd sini(ne). – MK
kalapeedia.ee

Soldati ‹-le› Krk – paik (küla) Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Tuhalaane mõis), u 1900 Солдат. дома (Pintsatu lõunaosas).  B1
● Pärast 1877.–1878. a Vene-Türgi sõda eraldati Tuhalaane mõisast sõjast osavõtnutele 16 popsikohta. Tekkinud popsiküla hakati nimetama Soldatikülaks. Hilisemal ajal kandsid seda nime eeskätt talud Tuhalaane mõisast läänes, kuid osa soldatikohti asus ka Tuhalaanest kagus, Pintsatu lõunaosas. Küla on 1977 liidetud Tuhalaanega. – MK
KNAB; Liitoja 1981: 51

Sudiste2 ‹-sse› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Karksi mõis), 1601 Suddias (küla), 1624 Zudista, 1797 Suddist.  B1
● L. Kettunen on Äksi Sudiste puhul esitanud vasteks sugunime Sutinen (‹ susi), sama on korranud V. Pall, sel juhul jäävad selgusetuks Suddia-algulised kirjapanekud, millele häälikuliselt vastaks sõna sudi : sudja ’pintsel, tuust’. Sudistega on 1977 liidetud Karuküla (1724 Karro Thoosi Marcus, Karro Kolder Pawel, külana 1930. a-tel). Sudiste läänepoolseid talusid vastu Karksit on kutsutud Mudakuruks. Vrd Sudiste1. – MK
EO: 216; KNAB; Mellin; PTK I: 227; Rev 1601: 134; Rev 1624 PL: 52; RGADA.274.1.181/3:64, L 257p; VMS

Tuhalaane [tuha‿laane] ‹-`laande› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas, mõis, sks Tuhhalane, 1724 Tuhhalan oder Hoffs Rödungs Landt (mõisa raadatud maa).  B1
● Tuhalaane alad kuulusid XVI saj ordule. Mõis asutati Ü. Tarkiaineni järgi 1719–1720 üheksa talupoja (Paio Saxa Jaan, Liplap Thomas, Polli Simm, Semper Laur, Semper Tönnis, Pexi Jurry, Williste Jaan, Sootz Hans ja Lappakallo Widrik) maadest. Algselt kuulus mõis Karksi alla, al 1731 iseseisev mõis. 1731 on mainitud ka küla (Tuhalahn), kuid talupojad olid ümber asustatud. XX saj kuni 1977 alevik, seejärel küla. Nimi pärineb tõenäoliselt loodusnimest. Tuhalaanega on 1977 liidetud Paluküla (vrd 1578 да деревнею Палакулью, mainitud koos mitme Paistu khk külaga, 1839 Palloküll), Pintsatu (1970), ↑Soldati, Pali (1930. a-d), Sooviku (1935) ja Volmre (1970) küla. Omaette paik on Vardja (1839 Wardi talu ja Wardia veski). Peale Tuhalaane südamiku, Pintsatu ja Soldati kuuluvad ülejäänud Paistu kihelkonda. ¤ Suur paks mets läind põlema, sellest Tuhalaane nimi (1962). – MK
DLV 1998: 179; KM: RKM II 145, 76 (13) – 1962; KNAB; Liitoja 1981: 16; RGADA.274.1.181/3:53, L 246p; Rücker

Tõrussoo [tõrus‿`soo], kirjakeeles ka Rubine soo Hel, Krk – soo Valga ja Viljandi maakonnas.  C2
● Soo asub Veisjärvest lõunas. Kutsutud talunime järgi ka Rubine või Rubina sooks (lisaks on olemas Rubina mäed) ja Lagesooks. Tõrussoo nime päritolu on teadmata. Kui oletada nimetavalist liitumist ja seda, et algne oli soonimi, siis võis algusosa aluseks olla tõru ’tõrv’. Vrd Tõru. – MK
KN; KNAB

Tündre järv [`tündre järv], kohalikus pruugis `Tõndre järv Hel, Krk – järv Valga ja Viljandi maakonnas Mulgi ja Tõrva vallas, 1638 Tunder See (järv), 1797 Tendele S. (järv), 1839 Tondre S. (järv).  B3
● Tündre tundub olevat rahvaetümoloogia. Võib-olla on tegemist liitnimega, mille algusosa lähtekohaks oli tõna ’püüs’ mitmuslik vorm. XVIII saj esines Tündre ka talupoja lisanimena. – MK
Mellin; Rev 1638 II: 129; Rücker; VMS

Univere ‹-`verre ~ -sse ~ -le› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Pöögle mõis), 1638 Hunniverhuss (hajatalu), 1839 Un̄iwer.  A1
● 1601 oli Võhmaste vakuses talupoeg Uny Andreas, 1638 esines juba vere-lõpuline hajatalu Pöögle mõisa all. XVIII saj-ks tekkis Univere hajatalu ümber ↑Vagiste küla. Iseseisva külana on Univere märgitud 1970. Nime algusosa on tõenäoliselt vana isikunimi. Univerega on 1977 liidetud Riuküla (1970). – MK
EAN; KNAB; Liitoja 1981: 19; Rev 1601: 137; Rev 1638 II: 63

Vagiste ‹-le›, kirjakeeles ka Vakiste Krk – paik (küla) Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Karksi mõis), 1624 Wagkistkil (küla), 1795, 1839 Wackiste.  B1
● Ehkki mainitud 1624, kujunes Vagiste (Vakiste) küla Univere hajatalu ümbrusse XVIII saj-ks. Hilisema küla talud olid jaotatud XVIII saj Karksi ja Pöögle mõisa vahel, hiljem ka Pöögle mõisa küla. XIX saj ja XX saj I poolel mõisteti Vagiste all praegusi Kõvaküla talusid ja Ainja edelaosa. 1970. a nimekirjas oli Vakiste, mis oli nihkunud Ainjast kagusse Aniste küla kohale; see liideti 1977 Ainjaga. Vagiste nime päritolu jääb ebaselgeks, kui seda mitte seostada murdelise sõnaga vagi : vagja : vakja ’varn, puulõhkumiskiil’, lähtekoht ilmselt sama, mis sõnal vai. Siiski, varasemate kirjapanekute põhjal jääb mulje, et Vakiste nimekuju oli vanem, vrd vakk : vaka. Vrd Vadi, Vagivere, Vaki. – MK
EAA.1865.3.196/1:5, L 4p; Ennemuistsel 2008: 321; Liitoja 1981: 19; Rev 1624 PL: 50

Veisjärv [`veis‿`järv] Hel, Krk – järv Viljandi maakonnas Viljandi vallas, ? 1509 Veyszegerve, 1638 Weissjewer (järv), 1797 Weisjerw, 1839 Weis Jerw.  C1
● Järv asub Sakala kõrgustiku keskosas madalas nõos. Sissevool kraavidest ja allikatest, väljavool magistraalkraavi, mida on samastatud ka Õhne jõega. Veisjärve nime aluseks võib olla loomanimetus veis. ¤ Üitskõrd pidänü üits mõisa saks just kodust ärä mineme. Hobese ollu joba ette pant ja saks istun tõlla sissi, agu tullu mieli, et kinda oma maha jäänü, ja lännü kinnaste perrä. Aga nännu, et üits suur pilv tullu mudu ja ollu suur vii kohin – vaevalt, suure hädäge saanu saks kinda viel ärä võtta ja tõlla istu, sis ollu mudu vesi jären, ku tagasi vaaten, ja mõisa ollu kik’ vii all. Saks pääsnu küll äräde, sest neli hääd hobest ollu ehen, aga pallu veisit (kariloomi) uppunu ärä ja selleperäst olevet järvel Veisjärv nimi pant. (1892) – MK
ENE: VIII, 348; KM: H II 42, 767/70 (1) – 1892; LUB: (2) III, 701; Mellin; Rev 1638 II: 132; Rücker

Õhne jõgi Hel, Krk, Trv – jõgi Valga ja Viljandi maakonnas, osalt Lätis, läti Omuļupe, 1478 Omelsche becke, ? 1638 Oehu (oja Patküla mõisa juures); sks Ömel.  B3
● Jõgi algab Sakala kõrgustiku lõunaosast, läbib Veisjärve, sealt edasi voolab läbi Ala, Taagepera, Holdre ja Hoomuli (Omuļi), kus pöördub kirdesse, laskub Tõrvast alamal Võrtsjärve madalikule ja suubub Suislepast kirdes Võrtsjärve. Suurimad lisajõed on Helme ja Jõku. Nime päritolu on ebaselge, K. Pajusalu pakub seost õõs-tüvega (vrd Karuse õhne ’õõnes’ jms), kui oletada hilist h-d, mida Lõuna- ja Lääne-Eesti murretes ette tuleb. Jõe läti nimi viitab Hoomuli (läti Omuļi) mõisale, millest jõgi Läti osas läbi voolab. ¤ Vana Ruut, kes minu õpetaja oli, see kõneles, et enne oli Ahne jõgi. Sääl palju allikaid ja külm vesi, palju inimesi uppunud. Sellepärast Ahne jõgi, et inimeste elude peale ahne. (1962) – MKu
BHO: 407; ENE-EE: X, 588; KM: EKRK I 42, 143 (2) – 1962; Rev 1638 II: 133

Õmbleja [`õmbleja] ‹-le› Trv – paik (küla) Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Uue-Suislepa mõis), 1693 Omblia Tönnis.  A1
● Liideti 1977 Marjamäe külaga. Külanimi on kujunenud talunimest, vrd ombleja ’õmbleja’ (Vil, Krk, Hel). 1693. a Tarvastu kaart näitab Suislepa küla all kahte sellenimelist talu, 1798. a Uue-Suislepa kaart Ülejõe küla all juba neljaliikmelist Õmbleja (Omblia) talude rühma. – MKu
 EAA.567.3.121, L 18;  EAA.2072.3.9b, L 1; KNAB; VMS

Äriküla [äri‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Polli mõis), 1601 Errekulle (küla), 1638 Herjekylle (hajatalu).  A2
● Varemalt Karksi mõisa Võhmaste vakusesse kuulunud Äriküla oli hiljemalt 1758 Polli mõisa koosseisus. Paistab, et Äriküla nimi kadus vahepeal kasutuselt, külanimena esines ka Ülpre (1601 Hulper Pepe, u 1900 Юльпре) samanimelise talu järgi. On arvatud, et ülper oli XVI–XVII saj mingi mõisa ametimees. Äriküla esineb taas 1930. a-te kaardil, 1945–1954 ka Äri külanõukogu. Nimi võib olla lähtunud sõnast härg : härja, mis on andnud häri-, äri-algulisi tuletisi. Tuleb mainida, et vähemalt hilisemal ajal oli Karksi khk-s palju iseseisvaid hajatalusid, mille kuuluvus küladesse oli tinglik. XIX saj rajati Ärikülast põhja Tauga karjamõis (sks Hohenlinde). Äriküla tuumikust lõunas on omaette piirkonnad Võhmaste (1733 WehmastaKülla, 1797 Wechmast) ja Altsi (1733 Murrasse Alsi Hinrich). 1977 liideti Ärikülaga ↑Karksi küla (rahvapäraselt Kiisa) ning Toosiküla, viimane on nime saanud talu järgi. – MK
EAA.567.3.139:38, 40, L 37p, 39p; EAN; ENE: VIII, 542; KNAB; Liitoja 1981: 20, 52; Mellin; Rev 1601: 137; Rev 1638 II: 62

Ülensi ‹-sse› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), 1583 Ulendisth, 1599 Wlendestekiulla, 1624 Uellendes, 1638 Illustest, Illostekull, 1797 Üllendest.  A3
● Põlisküla, mis asub kõrgemal piklikul voorel Mustlast Viljandi poole üle Viljandi–Pikassilla maantee. Mulgi murdes tähendab sõna ül(l)en ’ülal, üleval’ (Pst, Krk). Nimi on vanadele kohanimedele iseloomulikult lühenenud. Kas küla või piirkonna nime algne tähendus on olnud ’ületee’ või ’üleniidu’, ei saa praegu kindlalt väita. Ülensiga on 1977 liidetud Rulli küla (1970) põhiosa. Vrd Ülendi. – MKu
KNAB; Mellin; PA IV: 145; P XVI: 23; Rev 1624 PL: 78; Rev 1638 II: 113; VMS

Üriküla [üri‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Krk – paik (küla) Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Polli mõis), 1601 Jurgenkulla (küla), 1624 Hyrekil, 1638 Hyrekylle, 1797 Juri, u 1900 Юрикюля.  A1
● Küla on 1977 liidetud Pärsiga. Nimi lähtub isikunimest Jüri (Jürgen). Võib-olla on nimega samastatav 1578. a kirjapanek да деревнею Ювру[гиль]ю. Vrd Ürjaste. – MK
DLV 1998: 179; Rev 1601: 140; Rev 1624 PL: 51; Rev 1638 II: 61