[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

aig <aja, aiga> aeg ▪ Nädäl aiga eläsid kohe siel Tammistu; Se juhtund juo palju aiga tagasi Tammistu; Huomigupuoline aig kulus niitämiseks Pärispea; Ei ole aiga sen jauks Pärispea || piltl (aja kasutusest) ▪ Paremb aiga müüä ku osta Viinistu (pigem saagu töö ettenähtust varem valmis, kui et aega puudu jääb)

aiganesa
1. aeg-ajalt, vahetevahel ▪ Eksne sidä pässi käüned aiganesa lainamas Pärispea Eks nad seda jäära käinud aeg-ajalt laenamas Vrd aigunesa
2. omal ajal, aja jooksul ▪ Aiganesa kaik kulu migä liiku Pärispea; Aiganesa haju lese leinävalu Pärispea

ainus|paul <ainus|paula, ainus|paula> äärepael kalavõrgu otstes ülemise ja alumise selise vahel ▪ Vergu otstesse pandi siis jälle ainuspaulad viel Tammistu

ega
1. sides (eitavas lauses) ja ei, ei ka ▪ Tämäl ei ole old midägi luoma, ei siga ega veist ega lehmä, lammast ega naist Viinistu
2. määrs (kinnitab eitust) ▪ Ega ühekerraga ige aesta leibä saa Tammistu (kõnekäänd) (kõike korraga ei saa); Ega üksigi puu ole viel taevani kasvand Pärispea (kõnekäänd) Vrd eiga

hammustama <hammustada, hammustan>, ammustama <ammustada, ammustan> hammastega haarama ja eraldama ▪ Hammustab suured suutäüed Tammistu || purema ▪ Prusklane (punane sipelgas) hammust minu Viinistu

hangal <hangalu, hangalu>, angal <angalu, angalu> pöidla ja esimese sõrme vahe; pöidlaliiges ▪ Soudajes jäi angalu vahe kibejäks, ott ragu (raku) üless Tammistu; Väänsin peukla hangalust ärä Viinistu

hauduma <haududa, haun>, auduma <aududa, aun>
1. (mune, poegi) hauduma ▪ Lösüksiss justku va haudund kana Pärispea
2. kuumutama; aeglaselt küpsema ▪ Pane kruubid ja sibul podiga üöseks ahju auduma Virve || (pesu, kangast) hautama ▪ Tuhaga pandi kiemä (lõngad), hauduma Pärispea || soojendama ▪ Nüüd haudusin laval tarbeni, ott hieaugud lahti Viinistu || (niiskuse ja soojuse toimel) põletikuliseks muutuma ▪ On laskend lapse hauduma mennä Tapurla; Varbavahed hauduvad Tapurla

hautama <hautada, haudan> (soojuses ja niiskuses) painduvaks muutma ▪ Pasuss haudeda alukse laudu Tapurla Vrd hauvutama

ida|kagu <ida|kagu, ida|kagu>, idä|kagu <idä|kagu, idä|kagu> ilmakaar ida ja kagu vahel (SEE); idakagutuul ▪ Meil kutsuda viel vahetuul, ida-kagutuul Kaberneeme; Katlastigi o viend kalad ärä sie idäkagu tuul Viinistu piltl (kalasaaki pole üldse)

kank|sarv <kank|sarve, kank|sarve>, kank|sarvik <kank|sarvigu, kank|sarviku> kangekaelne ja pahur inimene ▪ Mes sen kanksarvega tehä Juminda; Sidä kanksarviku ei tahu kennegi avitadagi Kolga-Aabla; Kuida voib laps ninda kanksarvik olla Tapurla Vrd kankkaul

kedar <kedara, kedara> rattakodar ▪ Toin pihlai kedarue puuks Viinistu Tõin pihlakaid kodarate puuks || jalase ja kausta vaheline ristpulk reel ▪ Rie kedarad Tapurla

kevätümä <kevätüdä, kevädün> kevadel kõhnuma (looma ja inimese kohta) ▪ Lehm igäl aestal kohe kevätüb Pärispea

kiel <kiele, kield>
1. keel, kõne- ja maitsmiselund ▪ Kas sinu kiel sie kaige ilusamb on, et sidä toistele näüdäd? Tammistu || piltl ▪ Ei sel ole liha muual kui kieless Viinistu (kõhnast inimesest); Kuera kieless on ühüksät sorti salvi, kassi kieless on kihvti Tapurla (vanasõna) || kieless pidämä saladust hoidma ▪ Kui saad kieless pietud, siis judustan sulle midägi Viinistu
2. keel, suhtlemisvahend ▪ Pärispä küläss räägidä kaikse rohkemb rannakield Pärispea; Enne olimme kahess kohass, siel ei oskatudki suome kield, muutku ruotsi kield Juminda || linnulaul ▪ Lindu laula kieleläsä, neh et lind laulab sedäsi kuda tämä kiel on Kiiu-Aabla; Linnud kaik, igäüks laul oma kieleläsä Pärispea
3. eseme osa ▪ Vottime kiel Tapurla Võtmekeel; Kiele (piiritsa keele) vahele pandi lang Pärispea

kogema <kogeda, kogen> merel püüniseid kontrollima ja tühjendama ▪ Kui rüsäd kogetud, viŋŋerd paadipohjass mittu aŋŋerjast Viinistu

kohe
1. lühikese aja jooksul, viivitamata ▪ Kohe sen pääle jäi paat lainemurdu ja oligi robaki rannass Viinistu; Tulen kohe Tapurla
2. lausa, päris ▪ Tänä panin kohe omale ihkanaise (uhiuue) sieligu selgä, lähän vieraks Pärispea; Ennevanast suured leiväd tehti kohe, üht leibä süö juo kohe üks nädäl Tapurla
3. otse, sirgelt ▪ Üks mies jäi paadi vinnamise ajaks paadi juure paati kohe oidama Tammistu

korbema <korbeda, (ta) korbeb> kõrbema, kuivuse ja kuumuse tõttu hävima ▪ Rohi on kuivaga ärä korbend Viinistu; Kardulid on mend korbema Virve

kruup <kruubi, kruupi> kooritud ja lihvitud viljatera ▪ Jahvat viel ohrad, tegi kruupijeks Pärispea; Kruubi taŋŋud Tapurla; Pane kruupije pääle lambaliha Virve

krämäskillä krimpsu; karedaks ja praguliseks ▪ Krämäskillä lähteväd kääd, ku näd liiaks kaua hoieda meriviess, nindagu lobudad meress toisina oite suurd pesu vai päästäd liiaks kaua harverku Pärispea

kulp <kulbi, kulpi> toidu segamise ja tõstmise vahend ▪ Puu kulp siess (pajas) ja sengä ageti sis sield jagama Tapurla || piltl ▪ Ku kulbist süöd, saad suure suuga lapsed Pärispea (öeldi noortele naistele); Kulbil alustab, lusigal lobetab Tammistu (vanasõna) (priiskaja vaesub)

kuluma <kuluda, (ta) kulub ~ kulu>
1. kasutades kuluma, väärtust kaotama ▪ Vanker kulub, sie on suur kahi Tammistu; Kaik kulu, migä liiku Pärispea
2. vajalik olema ▪ Kulub omalegi marjaks ärä Tammistu
3. (aja kohta) mööduma ▪ Ninda sie ehtupuoline üö kulus Viinistu

labi|kinged ~ labi|kingäd labikiŋŋed ~ labikiŋŋäd mitm <labi|kingie, labi|kingi> Soome sussid, naiste endisaegsed nahast sääreta ja kontsata jalanõud, Lapi kingad ▪ Labikingijel olid niisugused nahast tallad miŋŋegä voidi ouess ka käüä Tapurla; Labikiŋŋed olid madalad Tapurla; Isa tegi külässe labikingi Pärispea

lerkane <lerkase, lerkast> pikk ja peenike, rootsik ▪ Paksuss sabiss (võsas) kasvavad puud on lerkased Tammistu; Sie ounapuu kasvab ninda lerkaseks, ei tiie, miks se haaralisemaks ei lähä Pärispea; Nüüd on tütrik küll lerkane, aga küll luu liha kasvata Viinistu

louna ~ lounat <louna, lounat>
1. lõuna, ilmakaar (S) ▪ Täüme luovida, tuul on lounast jüst vasta Viinistu; Onneks old vähäne lounat tuul, lainemurdu ranna pääle ei käünd Tammistu
2. keskpäev, lõunane aeg ▪ Louna riŋŋiss kantis tuule pohja Tammistu
3. lõunavaheaeg töös, keskpäevane söömis- ja puhkeaeg; lõunane toit ▪ Lounale mennes ottand toidukorvi räüste ald, et akkada lounat pidämä Tammistu Lõunale minnes võtnud toidukorvi räästa alt, et hakata lõunat pidama; Ku eit joua süömä tulla kuo, eks siis oda lounatleib kaasa Pärispea Kui sa ei jõua sööma tulla koju, eks siis võta lõunaleib kaasa

lounat|kagu <lounat|kagu, lounat|kagu> lõuna ja kagu vaheline ilmakaar (SSE) ▪ Uksed olled pia igäl kojal enämäst lounale vai lounatkagule Pärispea

luet ~ luode <luode, luet> ilmakaar põhja ja loode vahel (NNW), loe (NW) ▪ Tapurla kari juokseb Tapurlast luodele, kumbasi järele kutsuda tämä nuort nuort vest Virve; Tuul kierdäb luodesse Tapurla; Luodeld kiilustab, jääb ehk sadu ärä Viinistu Loodest selgineb, jääb ehk sadu ära

luet|pohi <luet|pohja, luetpohja> ilmakaar loode ja põhja vahel, NNW ▪ Luetpohja tuul on tänä Pärispea; Luode torm oli sie old, vai luetpohjast Tammistu

luiskune <luiskuse, luiskust> pikk ja kõhn ▪ Molemad on luiskused jüskü kaks rehävart Viinistu; Millas sust tüömies tuleb, praigu oled küll luiskune Tammistu

oust <ousti, ousti> paadi käilas ja päras olev kitsas koht ▪ Laste uoleks oli keula ja perä oustist kalad korjada Tammistu

palterjaan <palterjaani, palterjaani> ~ <paltrijaani, paltrijaani> palderjan, taim ja ravim (Valeriana) ▪ Ku kassile anneda paltrijaani, siis kassi jalg sohkab Viinistu (muutub ebakindlaks); Palterjaani tilgad Tapurla

pohi|ranna <pohiranna, pohirannat> Kuusalu Kõnnu ja Kolga ranna vanapärane murrak; vana põline rannamurrak ▪ Vanemad inimised, kes ne olid oppind rääkimä sen pohiranna pääll, hoisid sidä kinni viel perästigi Pärispea Vanemad inimesed, kes need olid õppinud rääkima selles põlises rannamurrakus, hoidsid sellest kinni veel pärastki; Meie taat ja toised, nie rääkisid vieligi sügävämbä pohirannat Pärispea Meie taat ja teised, need rääkisid veelgi sügavamat (vanapärasemat) rannamurrakut; Peräst esimäst maailmasoda läks meie pohiranna suotu toisele siivele (muutus) Pärispea Vrd pohi1, rannakiel

pärm <pärme, pärmet> kääritus- ja kergitusaine ▪ Oluvelle täüdüs pärmet saada Pärispea Õllele tuli pärmi saada

pörüne <pörüse, pörüst>
1. pahur, tusane ▪ Sie (inimene) nii pörüne, ei sengä saa asju ajada Virve; Ei sen suust saand oiget sana, oli tänä ninda pörüne Viinistu Vrd mörüskäne, toriss, tuustakune, töriss
2. tuuline ja sajune ▪ Ilm väljäss jälle tänä pörüne, ei sengä ole midägi preht (õige) merele mennä Viinistu

raha <raha, raha> maksevahend müntide ja paberraha kujul ▪ Raha ei saand kuskild Pärispea; Vai sedä raha ennemäld oli Tammistu

rokk <roga, rokka> jahust ja veest loomatoit ▪ Anna obusele rokk ede Tapurla; Eks vasigalle täüdü jahurokka andada, neh siis kasvab hüäst Pärispea

rosmakune <rosmakuse, rosmakust> jämedakoeline ja raske, rohmakas ▪ Palidu on rosmakune Virve

rümpäne <rümpäse, rümpäst> lühike ja tüse ▪ Rümpäne tütrik Virve; Sie eit o oite rümpäne Viinistu Vrd rümpsägäs

sadam <sadame ~ sadama, sadand ~ sadama> veesõidukite siht- ja väljumiskoht ▪ Ka sadame juomad ajab (torm) kivi täüs, et moni kevät muidu paadiga väljä ei pääse, kui puhasta sadand kivijest Tammistu Ka sadama valgmad ajab (torm) kive täis, et mõni kevad muidu paadiga välja ei pääse, kui puhasta sadamat kividest; Laeva pääl olin jälle sadamass valvess Pärispea

sitt <sida, sitta>
1. elusolendi roe ▪ Sigulaudast täüdü sitta väljä ajada Pärispea Sealaudast tuleb sõnnikut välja ajada; Sitta sinu kiele pääle Tammistu piltl (kui öeldi midagi, mis ei meeldinud) || sidal ~ sidale roojama(s) ▪ Sidal käümä Tapurla; Sidale menemä Tapurla
2. praht, mustus, meremuda ja kasvud ▪ Verk tuli üästi mereviess sest sidast ja pasast puhtaks lobutada (loputada) Tammistu; Vahest pani meress tormiga vergud sitta täüs Pärispea Vrd sonnik

sonnik <sonnigu, sonniku ~ sonnigut> sõnnik; meremuda ja kasvud ▪ Eks sie mädänd atru old siis peris sonnigu iest (väetiseks) Tammistu; Vahest ajas kange torm sonnigut täüs vergud, mere prahti sise Kaberneeme Vrd sitt

supp2 <subu, suppu> jää- ja lumesegu meres ▪ Kui jo ranna pääl puostad (jääpangad) olid olemass, siis kogus sedä suppu Tammistu; Labi (labidas) sai pietud ka kaasass, siis sai augud (jääaugud) enne verkuje laskemist neh ärä puhastettud jääsubust Pärispea

sägämä <sägädä, sägän> edasi-tagasi ja üles-alla liikuma, sagima ▪ Ei tiie kas hakkab vihmale va, pääsükäsed sägäväd ne Pärispea; Kus oli kahe vuo piir, küll siel oli siis nähä, kudas vesi vastamisi kogu kävi, sägäs Tammistu

sötrüne <sötrüse, sötrüst> vedela ja tahke aine segune, pudrune ▪ Tie on ninda sötrüne (jääsegune), paha kohe kondida Pärispea; Sötrüne voi (piimasegune), niisugune kui juo puruks lähteb, putrune Pärispea Vrd sotrune

taakima <taakida, taagin> kõndima ja nokkima ▪ Vares taakib külmänd obuse pabulu Tammistu; Vares taakib oue pääl kondida Tammistu

tahe <taheja, taheja>
1. kuivaks tõmbunud ▪ Heinäd o oige tahejad (poolkuivad), eks nie täüdüb ehtul kökki panna Pärispea; Tahe tie Tapurla
2. maitsev ja toitev ▪ Hüä tahe supp tänä, neh seisub kauemb koht (kõht) täüs Pärispea
3. korras, lahendatud ▪ Tiemme tüö ärä ja asi tahe Pärispea

takk <tagu, takku> kiudaine töötlemisel eraldatud lühikeste kiudude ja puitunud osakeste segu ▪ Emä kehräs siel ahju nurga ääress takku Tapurla; Pienist takkust neist sai jälle parema laŋŋa Pärispea; Tagud tugiti seinäpalkije vahele Pärispea Takud topiti seinapalkide vahele || tuli taguss väga kiire ▪ Kenel tagavara ei old, sel oli tuli taguss, et sais jälle ruttu vergud kerda ja meresse püüdü Tammistu

tang2 <taŋŋu, tangu> kruup, kooritud ja purustatud viljatera ▪ Tehti suppi, pandi tangu ja tuhli (kartulit) ja porgandi ja kaaligast Pärispea; Keideti vahest taŋŋusegaputru, taŋŋud ja tuhlid pandi kiemä ja sotkiti ärä Pärispea; Taŋŋuputru ei tohtind leivägä süüä Tammistu

tela <tela, tela> ümar palk paadi vette ja kaldale vedamiseks; (mitm) telade rida ▪ Pane moni tela viel raami (telade) otsa Pärispea; Telapuuks sobis kaige paremine männüpuu, oli kaige libejämb Tammistu; Jää liigut telad ärä Viinistu; Teluje pääl sai juo tädä (paati) ala lügätüd Tammistu

tödä|käpp <tödä|käbä, tödä|käppä> saamatu ja pikatoimeline inimene, kobakäpp ▪ Sie oli üks igäväne tödäkäpp, akkas keväjäl karduli panema, vade sügüseks ei saand viel maha Virve

uiune <uiuse, uiust> pikk ja peenike ▪ Uiuse kaulaga Viinistu

vahetama <vahetada, vahedan> vastastikku midagi andma ja vastutasuks saama ▪ Sield toimme leivä, vahedid omale, panid kalakuorma pääle Kiiu-Aabla; Vahedamme oite asemed Viinistu

vall <valli, valli> nöör purje ülestõmbamiseks ja allalaskmiseks ▪ Siin piidalaua juuress siis vallist temmati ja siis seil täüdüs üless tulla Viinistu; Ega nüüdistel laivul ole valli tarvis enämb Pärispea

vares <varekse, varest> hallvares (Corvus corone) ▪ Kui vareksed huomigul kisavad, tuob sie päiväl sadu Viinistu; Vareksi ninda vähäseks jäänd Viinistu || nlj Virve küla meeste hüüdnimi ▪ Virve vareksed Pärispea; Virve mihi üüeti varesteks ja virvelased sidä varekse nime ei saldind Tammistu || vareksekarva hall ja udune ▪ Ei taa päiv paistu, vareksekarva ilm, ei heinäd kuivaki Pärispea

varpima <varpida, varbin> varpankru ja selle trossi abil laeva või püünise asukohta haldama ▪ Küll andand varpida, enne kui laev jälle vabass viess ujuma akkas Tammistu; Kui rüsä meresse lasti, siis varpankur pidi (hoidis paigal), üks mies vedi köüest, toised lasid rüsä, sie on varpimine Viinistu

vieretämä <vieretädä, vieredän> veeretama ▪ Poissid vieredid oite suured kived sinne seili nurkie pääle Pärispea || tainast sõtkuma ja vormima ▪ Akkasin leibi vieretämä Tammistu; Küll sidä taigina täüdüb vieretädä, siis saab oite hüä saia Pärispea

vosmu <vosmu, vosmut> külmarohi sulavõist ja viinast ▪ Saad külmä, oda (võta) vosmut Viinistu; Lapsille anda ka vosmut, vade siel viinä ei old, oli piim Viinistu

vuks|saag <vuks|sae, vuks|saage> puusepa- ja laudsepatöödel kasutatav käsisaag ▪ Vukssaega o hüä üksipäinest saagida Pärispea; Vukssaage pidä teritämä Pärispea; Vukssael tahtuvad ambad jagada Tammistu Vrd vuks

üsk ~ üskä <üskä, üskä> köha ja nohu, hingamisteede katarr; köha ▪ Sain üskä, olen moned päiväd tuass Viinistu; Üskä taud Tapurla; Aeva niisked ilmad, ei saa enämb kuidagi üskäst lahti, aeva ajab turtsuma Pärispea; Sie üsk o ka määnd huon tobi kohe (halb haigus), no aeva nenä juokseb kogu aja Pärispea