[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

harjas <harjakse, harjast>
1. seaharjas, turjakarv ▪ Kel oli suuremb siga seld saadi turja pääld neh harjaksi Pärispea; Nie hiuksed o kohe jusku harjaksed, neh hoidavad püstü pääss kohe Pärispea || piltl vihastuma ▪ Mes sa aeva alade ajad harjaksed püstü Pärispea piltl Miks sa aina alati vihastud?
2. (mitmuses) piltl vistrikud (imiku)ihul ▪ Kui lapsed olid kuu ehk kahe vanused, sidä aiga siis ueti neild harjaksi Viinistu (kaotati sünnijärgseid vistrikke)

heitsemä <heitsedä, (ta) heitseb> õitsema ▪ Tuomigas juo heitseb, eks nüüd jääb suojaks Pärispea; Kanerm heitseb sügüsül ilusast viel hilja pääle Pärispea || piltl (küüntest, kuhu on tekkinud valged täpid) ▪ Nimetä sorme (neljanda sõrme) heitsemine tähendäb kiitä saamist Pärispea; Kodineula (nimetissõrme) heitsemine tähendäb ahastust omanigule Pärispea; Pisukase sorme heitsemine tähendäb kingi saamist keldägild Pärispea || meri heitseb meres vohavad vetikad ▪ Kalakudu on siis läbi ka, kui meri heitsemä hakkab Viinistu Vrd lillimä

helejäste ~ helejäst, elejästi
1. kirkalt, heledalt ▪ Päiv akkas elejästi paistama Tammistu
2. kõlavalt ▪ Hüüs viel paari kerra helejäst ku hörülivilegä Pärispea Hüüdis veel paar korda heledasti nagu orelivilega

kari2 <karja, karja>
1. loomakari ▪ Kari kävi siin lahe rannal Viinistu; Karjass käümä Tapurla (loomi karjatamas)
2. hulk, rühm ▪ Inimiste karjad kondisid müöde randa ja igäl ühel olid silmäd vesised Viinistu

karv <karva, karva>
1. karv; karvkate ▪ Küll oli vade tänä saunass löülü, oda kohe vai karva Pärispea; Kus hobune püherdäb sinne karv katkeb Viinistu (vanasõna) (igast teost jäävad jäljed) || (hrl mitmuses) juuksed ▪ Kuhus sa sidäviisi sis nüüd lähäd, karvad laialla Pärispea hlv; Kuolmeister tuli sagis karvust Pärispea
2. värvus ▪ Mes karva heided neil ruosiel on? Pärispea Mis värvi õied neil roosidel on?; Ruoste karva abe Viinistu

kiri <kirja, kirja>
1. kirjutatud tekst ▪ Mend kirja panema nime Turbuneeme || kirjass piltl teatud rühmas ▪ Sie on jo viel peris roheline, ega sie poiss viel mieste kirjass oleki Pärispea
2. muster ▪ Tanukiri Tapurla; Kindakiri Tapurla; Käüste kirjad Tapurla

klemama <klemada, kleman> lööma ▪ Logiseb, klema viel kerra Viinistu; Klemasin hobuselle, küll siis tuli soitu Viinistu

korjama <korjada, korjan>
1. noppima, (saaki) korjama ▪ Sammalu korjati sügüsül hilja pääle, ku viel lund ei old Pärispea; Mene korja sestri Viinistu
2. kokku koguma, koondama ▪ Üöseks korjati (sead) lauta ja uomigu lasti siis jälle väljä toised Tammistu; Lähme heini kohe korjama, nää vihma tivad tulevad Pärispea
3. tagavaraks koguma ▪ Piad akkama kogu oidama ja korjama Tapurla
4. koristama, korda tegema ▪ Korja laud ärä Tapurla
5. kogunema ▪ Ühüksä päivä enne mardipäivä siis on käüdüd naaburiss, mihed on korjaned sinne kaik ühte kogu ja siis käüned siel vanavisi juttu rääkimäs, muistatamas Viinistu

korva|kuuluksiss kõrvad kuuldel, (poolärkvel) kuulatamas ▪ Sa metlid, et ma magan, vade ma olin juo korvakuuluksiss Viinistu; Ma olin korva kuuluksiss kogu aja, et kuulin neh mes kell löi Pärispea; Eks siis täüdüb olla üöseligi korvakuuluksiss, ku vergud tormiga on meress Virve

kranama <kranada, kranan> tööd rabama, rahmeldama ▪ Mes sa nüd kranad üöd ilma päiväd, milla sa magad Pärispea; suure haamriga lööma ▪ Krana viel paar kerda vaiale pääle, siis avitab Tammistu

kuhi <kuhja, kuhja> heinakuhi ▪ Üks saad old viel kuhja pääle panematta, siis olis kuhi valmis saand Viinistu; Kuhja tehti siis kohe, kui einad said valmis, siis akkati kuhja juure vedama Kaberneeme

lina <lina, lina>
1. taim (Linum usitatissimum) ▪ Linad tuodi maald, ega siin rannass siis linu kasvadettud Suurpea; Emä kehräs laŋŋad linuest ja lapsed kudusid verku Tapurla
2. linane ese ▪ Tämä pandud magama permandulle valge lina pääle Viinistu; Korja se lina sis nüörild ärä, messe lepsub siel tuule kääss Pärispea
3. võrgulina ▪ Kui oli moni verk korgemb, siis pandi ka linast viel üles vähä et se verk igä pidi olema aeva piŋŋula (pingul) Viinistu; Eks korge vergu lina maksand jälle ka suolasemba inda Tammistu; Norssisin nuodalina kogu Virve (parandas kiiruga)

lina|västrik <lina|västrigu, lina|västriku> (Motacilla alba) ▪ Siin kandis üüeti linavästriku puosta potkijaks Tammistu Siin kandis hüüti linavästrikku jää põtkijaks (saabub jää lagunemise ajaks); Kui esimäst kerda keväjäl nääd linavästrikü, siis kasvavad pikked linad sel suvel Pärispea

linn <linna, linna> suur asula ▪ Esimäst kerda sa kävidki siel Lovisass Suome linnuess Viinistu; Ma olin linnass (Tallinnas) viimate ühel talvel Tapurla; Endisel aal vieti kalu linna Kaberneeme

lullima <lullida, (ta) lullib> hulpima, veepinnal hõljuma ▪ Üks suur pudel lullib siel meress, lähän korjan sen ärä Tammistu; Üksikü jäätelisi (jääpanku) oli viel siin viess lullimas Viinistu Vrd lilluma, lulluma, lupputama

metkutama <metkutada, metkudan> viivitama, mökutama ▪ Mes siel metkudad nii kaua, et eit tule juo ühe kerra ärä Pärispea; Mes sen merele menuga siin metkutada, muutku lükkämme paadi mere ja lähämme kohe Pärispea

nölämä <nölädä, nölän> kehvasti tegutsema, saamatult pusima ▪ Meil on pisukane riik, siin ei kannada nölädä Virve; Tihtipääle sai vilets köüe laskija pääle kauba viel albu sanugi kuulla, kui nölämine palju aiga ott ja rivi oigest sihist palju korva kans Tammistu Tihtipeale sai vilets köielaskja pealekauba veel halbu sõnugi kuulda, kui pusimine palju aega võttis ja võrgujada õigest suunast palju kõrvale kandis

otsi|kohe
1. otsesuunas ▪ Nie kävid ühü reisu piiridüksegä Naissaarest otsikohe Suome, vähä olid tehned koverust Kokskeri puole Viinistu; Otsikohe lehm, määnd (mädanu), pani läbi (aiast) Pärispea; Heinämaist läbi sield kävi (käis) otsikohe tie Pärispea
2. püstasendis, püstasendisse ▪ Ega vant ei tuld otsikohe parda külgi Viinistu; Tänä olimme paadiga merel kerra kohe puolkaut (pooleldi) külillä, vade saimme viel igä otsikohe Pärispea Vrd otsi

piim <piimä, piimä> lehmapiim ▪ Lehm tuli piimä Juminda; Igä habandetti piimä viel putru korva Pärispea

porama <porada, poran> taguma, lööma, põrutama ▪ Tä oli saand juure ja siis oli igä porand sen (hülgeraua) sinne hülge sise Viinistu; Kivele, mes oli tarvis lohki porada, täüdüs kaikse pääld augu sise raiuda Pärispea; Küll saab poratud kivist hüäd aiad Pärispea; Pora viel paar kerda vaiale pääle Tammistu

püksüd mitm <püksüje, püksü> püksid ▪ Enne oli juo naistel äbü asi mieste püksü kanda Tammistu; Ega neil (lastel) old püksü jalass Pärispea; Rohkemb püksüss kui kohuss (kõhus) Viinistu (kõnekäänd) (öeldakse ara inimese kohta) || piltl merihärja kõhuosa; merihärja mari ▪ Merihärgi on kaht seltsi, toised on kirju püksüjegä, kohualune on valge, vade siel pääl on mustad ja punased labid (laigud) viel Pärispea; Merihärjäl olid püksüd Viinistu Vrd housud, püksüousud

püristämä <püristädä, püristän> puristama ▪ Kui viel auruga triikraudasi ei old, siis ueti kruuk korva ja püristätti suuga vett riide pääle Pärispea; Hobune siis hakkab püristämä, ku palav on vedäjes Pärispea

riitlemä <riiellä, riitlen> riidlema, taplema ▪ Hakkasid omavahel riitlemä Pärispea; Tie kerda, et ei sais riiellä Juminda Tee korda, et riielda ei saaks

saarine <saarise, saarist> saarepuust ▪ Meil oli tuass saarine kirst Virve

siib <siive, siibe>
1. linnu või sitika tiib ▪ Kana siived olid lädägällä Viinistu; Siibiegä elugas (koiliblikas), ku tappad ärä, siis o kaik tuhkane Pärispea || piltl ▪ Nüüd siived kandavad, mengü nüüd kuhu tahtub Pärispea (nooruk on täisealiseks saanud)
2. eseme osa ▪ Tuuleveskil o siived Pärispea; Nuoda siived hakkasid üless (veest välja) tulema Pärispea Vrd tiib
3. || sirgell siivell ~ sirgele siivele piltl korras, korda ▪ Mes sa poigeldad, elä sirgell siivell Pärispea; Ei voi panna igänä hajuks, kaik pidä vedädä meil sirgele siivele Pärispea Kunagi ei või halvustada, kõik tuleb meil korda teha

sillul, sillule teetööl; teetööle ▪ Eks sie sillul käümine oli kaks kerda aestass, keväjäll ja sügüsüll, igäl perel oli miedatud oma tietegemise jagu väljä Pärispea; Vallast tuli käsüleht, et neh sillule Pärispea

säklämä <säklädä, (ta) säkläb>
1. kratsima ▪ Laps säkläb pääd aeva, ei tiie, kas o kohe sigind täid vai mes viga Pärispea; Küll se poiss nüd säkläb vuodess, kas on teil kirpu nii palju va? Pärispea Vrd künsimä, sagima
2. tuuseldama, tuhnima ▪ Sie on kaik säkländ segamiste, riided ja Pärispea

takk <tagu, takku> kiudaine töötlemisel eraldatud lühikeste kiudude ja puitunud osakeste segu ▪ Emä kehräs siel ahju nurga ääress takku Tapurla; Pienist takkust neist sai jälle parema laŋŋa Pärispea; Tagud tugiti seinäpalkije vahele Pärispea Takud topiti seinapalkide vahele || tuli taguss väga kiire ▪ Kenel tagavara ei old, sel oli tuli taguss, et sais jälle ruttu vergud kerda ja meresse püüdü Tammistu

tiedäjä <tiedäjä, tiedäjä> teadja, sõnadega ravitseja ▪ Tühjäd taiad tiedäjälle, ei tiedämättümäl midägi Pärispea (vanasõna) (kes ei oska taigadest lugu pidada, see ei oska ka midagi karta)

togama <togada, togan> tormama ▪ Kuhus siel ninda togad, et ei ole aiga korva valatada (kõrvale vaadata)? Pärispea; Mes sa togad üle tie Pärispea

tuiskama <tuiskada, (ta) tuiskab>
1. tugeva tuulega sadama ▪ Tuiskama hakkas ja lund sadi Viinistu; Vihm tuiskab Tapurla (peenest uduvihmast); Nüüd lähteb sulaks, kadukseld juo tuiskab lund maha Pärispea
2. piltl vihaselt õiendama, pahutsema ▪ No mes sa tuiskad viel, ega kennegi ole sulle kurja tehnd Pärispea Vrd tuiskima, tuskama

venuma <venuda, (ta) venub> venima ▪ Piim hakkas venuma ja jäi kaik kohe ühte tükkü Pärispea (kurja silmaga vaatamise järel); Villane andab venuma Tammistu; Rinduje ald o paistess, neh eks se ole suure tüögä ärä venund Pärispea; Siest venund Tapurla || piltl aeglaselt liigutama ▪ Venub jüskü haui (haugi) suolvesi Viinistu nlj || aega kuluma ▪ Aig venus pikkele Pärispea

viis2 <viisi, viisi>
1. teguviis, komme ▪ Igäss peress oli nüüd oma viis, kuidas keski hakkas (süüa) tegemä Pärispea; Sendä siis pidid jo kaik kraami oma viisi ja kombe järel kerda tegemä ja paika panema Suurpea; Ku kerra saab hakkaduse tehtüd, no küll se tüö itse siis ka viisile vedäb Pärispea (töö saab tehes selgeks)
2. meloodia, lauluviis ▪ Küll oli minul ilus ään, laulin kaik laulu viisid Tapurla; Sel (rahvalaulul) oli igä migägi viis ka Viinistu Sel (rahvalaulul) oli ikka mingi viis ka

ümbärill, ümbärille
1. tagas (kellegi või millegi) läheduses; ümber ▪ Kodu ümbärill siin konnin Tapurla; Lehm treib kohe kedi vaia ümbärille Pärispea
2. määrs ümber; ümbruses ▪ Eit käünd siel ümbärill mittu kerda, kuhu huss mend Pärispea; Pidäb igä suurerädi ümbärille ottama külmägä Pärispea

üö <üö, üöd> öö ▪ Ei tahtund enämb üöks jäädä Viinistu; Enne puold üöd Tapurla Enne keskööd; Sügüsene üö soitab (sõidab) üheksmä hobusega Tammistu (vanasõna) (sügisöö ilm on väga muutlik); Ei siel ole mittugi kerda üörahu ei kodustel ega neil ken täüdüväd mere seljäss olla Pärispea