[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

edel|tuul <edel|tuule, edel|tuuld> edelatuul ▪ Kui siin olid edeltuuled, siis oli rohkemb siit ige lahe puold vuod Tammistu; Edeltuul ja lounatedela (tuul) Pärispea Edelatuul ja edela ning lõunakaare vahepealsest suunast puhuv tuul

ehkuma <ehkuda, (ta) ehkub> hõõguma ▪ Saunass oli vinga, süöd taisid ehkuda Viinistu; Süsid ehkuvad ahjuss tükk aiga Pärispea Vrd ehkama

haisema <haiseda, haisen>, aisema <aiseda, aisen>
1. lõhnama ▪ Sie haiseb ilusasti Tapurla
2. haisema ▪ Aises viinast nindagu praaga tünn Tammistu

heitsemä <heitsedä, (ta) heitseb> õitsema ▪ Tuomigas juo heitseb, eks nüüd jääb suojaks Pärispea; Kanerm heitseb sügüsül ilusast viel hilja pääle Pärispea || piltl (küüntest, kuhu on tekkinud valged täpid) ▪ Nimetä sorme (neljanda sõrme) heitsemine tähendäb kiitä saamist Pärispea; Kodineula (nimetissõrme) heitsemine tähendäb ahastust omanigule Pärispea; Pisukase sorme heitsemine tähendäb kingi saamist keldägild Pärispea || meri heitseb meres vohavad vetikad ▪ Kalakudu on siis läbi ka, kui meri heitsemä hakkab Viinistu Vrd lillimä

ida <ia, ida>, idä <iä, idä> ilmakaar – ida; idatuul ▪ Ia puole maad pandi (laev) kalda ala siis sinne ankurisse Tammistu; Soidimme vähä aiga iäle Viinistu Sõitsime veidi aega ida suunas; Iäld oli neile vasta tuld üks häürik Viinistu Ida poolt oli neile vastu tulnud üks aurik; Iast tuleb sue ja iast tuleb külm ja iast tuleb ilma ots Tammistu (kõnekäänd)

ilusasti ~ ilusaste ~ ilusast korralikult, hästi; sündsalt ▪ Istu ilusasti Tapurla; Täüdüs (munad) laduda ilusast, et katki ei menned Pärispea; Sai ikke ilusaste kala Salmistu

isegi ~ iseki niigi, ilma selletagi; koguni ▪ Nied (võrgud) sai ostetud linnast puest ja nied olid isegi kallid ka Salmistu; Saan iseki akkama Tammistu; Piimä suppi tehti ja, isegi hüä supp oli Viinistu

jagu <jau, jagu>
1. osa tervikust, tükk ▪ Saimme oma jau käde Viinistu; Suuremb jagu heini on juo korjuss, ei enämb ole muretigi || jauks tegemä (~ mietama) omavahel jagama ▪ Tänä tiemme raha jauks, mes (paatkonna) konuss on Viinistu Täna jaotame raha, mis (paatkonna) ühises kassas on; Ku kala ostaja ei old, miedeti kalad omavahel jauks Tammistu || ajavahemik ▪ Neh täüdüb talve jauss tubased tüöd kaik ärä tehä Pärispea
2. (kellegi) oma ▪ Kenes jagu se raamat on? Pärispea
3. õige koht || jauss ettenähtud kohas || jaust väljä ~ jaust väljäss õigest kohast või seisundist väljaspool ▪ Küll on üä niitä kui vigasti on oieti jauss Tammistu Küll on hea niita, kui vikat on õigesti löe otsas; Verk lähteb jaust väljä kui solmed järele andavad Leesi; Sie mies o henes oigest jaust väljäss Pärispea (öeldi, kui keegi oli hoolimatu)
4. || jagu saama võitu saama ▪ Undid ja karud panna tantsima, saadik siis sinust (üleannetust lapsest) jagu ei saa Tammistu

kaisel <kaisla, kaisla> kõrkjas (Schoenoplectus tabernaemontani) ▪ Kaislast sai jälle kuppu tehtud, kuivad kaislad ja siis kruusi (kruusa) siest üks teräv kive kild, et siis toisesse otsa turkada, siis sie jäi ilusast vede püstü Viinistu; Korvisi voib tehä juurdest, paju vitsujest ja kaislajest ka Pärispea

karv <karva, karva>
1. karv; karvkate ▪ Küll oli vade tänä saunass löülü, oda kohe vai karva Pärispea; Kus hobune püherdäb sinne karv katkeb Viinistu (vanasõna) (igast teost jäävad jäljed) || (hrl mitmuses) juuksed ▪ Kuhus sa sidäviisi sis nüüd lähäd, karvad laialla Pärispea hlv; Kuolmeister tuli sagis karvust Pärispea
2. värvus ▪ Mes karva heided neil ruosiel on? Pärispea Mis värvi õied neil roosidel on?; Ruoste karva abe Viinistu

kast <kasti, kasti> ▪ Suuress pikkess riviss tassiti nied viiekilused, viiemietused kala kastid Viinistu || kakuam, kastmõrd ▪ Kastid püüsid palju paremine kui endised räimi rüsäd Tammistu || kakuamipaat ▪ Kasti nime sai sen puolest, et perä asemel oli suur lai kast, miŋŋel oli linast tehtud pohi all Tammistu

kirjav <kirjava, kirjava> kirju ▪ Kirjava kinnast mina olen ka tehnd Tapurla; Kirjav rähn Tapurla; Nindagu kirjavi kueri kuoss Tammistu piltl (palju inimesi); Kiigadi kaagadi kirjava lindu, mina nägin metsäst mustava lindu Tammistu (rahvalaulust)

krousima <krousida, krousin>
1. krookima ▪ Pluuse oli krousitud Pärispea; Krousi ilusast keskpaigast kuub ärä, siis on seljäss oite kena Pärispea
2. lokkima ▪ Nüüd mendi juuksi krousima Virve Vrd krussima

lie <lie, lied> lee, tulease ahjusuu ees ▪ Lie (rehetoas) oli ka niisugune, kus keideti Tapurla; Ahju lie Salmistu; Sel ajal keidimme saunass liess, ku tehti parajast tuba (elumaja) Pärispea; Peräst pandud (kartulid) tulise tuha sise liede, liess sütte siess olled hüäd Suurpea

lillitämä <lillitädä, lillidän> uhkeldades näitama ▪ Lillitäväd kohe henes kaikie kohtiega, ihan alasti ku nägäd (näkid) meress Pärispea; Midäs sest pildist kaugald lillidäd, tule igä minu juure ilusast Pärispea

lina <lina, lina>
1. taim (Linum usitatissimum) ▪ Linad tuodi maald, ega siin rannass siis linu kasvadettud Suurpea; Emä kehräs laŋŋad linuest ja lapsed kudusid verku Tapurla
2. linane ese ▪ Tämä pandud magama permandulle valge lina pääle Viinistu; Korja se lina sis nüörild ärä, messe lepsub siel tuule kääss Pärispea
3. võrgulina ▪ Kui oli moni verk korgemb, siis pandi ka linast viel üles vähä et se verk igä pidi olema aeva piŋŋula (pingul) Viinistu; Eks korge vergu lina maksand jälle ka suolasemba inda Tammistu; Norssisin nuodalina kogu Virve (parandas kiiruga)

menemä <mennä, menen>
1. liikuma ühest kohast teise ▪ Minu isa ei mend just tormiga merele Juminda; Kas vierad on juo ärä menned teild? Pärispea || hlv (tõrjudes) ▪ Mene oma juduga kassi sava ala Tammistu; Käü menemä! Tapurla
2. (ajaliselt) mööduma ▪ Ajad on olled ja menned Pärispea
3. muutuma ▪ Oli kena kuueriie, vade ninda o mend pääld ärä (värv), ilgeks (inetuks) Pärispea; Heinäd menned lagass mädüksi Pärispea || katki menemä purunema ▪ Täüdüs laduda ilusast (mune), et katki ei menned Pärispea
4. ära ▪ Kalad viskasin menemä kogu kottiga Pärispea || hauda menemä surema ▪ Hauda menemä Tapurla Vrd lähteb

pää|oma <pää|oma, pää|oma> omahind ▪ Ei puhast (puhastulu) jäänd ühtä, pääoma sain käde Viinistu (kala müües); Linnast tulles arvaned alukse peräss reisukasu, veuprahid nindagu pääomad kaik alade pääst Pärispea (tulu ja kulu arvutati peast)

savi <save, save> ▪ Sie on ka save pääline (pinnas) siin, paks tümä savi Tapurla; Mullegi tuodi linnast savepill, savest, pardikujuline Tammistu; Mihed käüväd Loksal save vapriguss tüöl Pärispea

selg <seljä, selgä>
1. inimese või looma selg ▪ Lükkäd siis saunass minu seljä ka üle Viinistu; Soidin (sõitsin) sia seljäss Virve; selgä ~ seljäss kehakatteks ▪ Igäüks sai midägi selgä (kootud kangast) Pärispea
2. üks külg millestki, pealmine pool ▪ Kasehalu tügüle tauti ala vana vigastimme (vikati) selg, neh sie laiemb puol igä (uiskude tegemisel) Pärispea; Pakkasega ottab kääseljäd kohe tulitama Pärispea
3. || mere selg avameri ▪ Meress kaugal puolvahe Suomet, kus enämb maa ei paista, üöllä mere selg Pärispea; Läks tiel mürsküks aga mes varju sa mere seljäl saad, täüdüs vasta otta mes tuli Viinistu Läks teel tormiks, aga mis varju sa avamerel saad, tuli vastu võtta, mis tuli; Kui tuul avit viel vuole, siis vei mere seljäle ehk puolvahe Suomet Pärispea Vrd seljämeri

sild <silla, silda>
1. laeva või paadi randumise koht ▪ Loksa sillast pidi olema sada virsta Helsingi silda Viinistu; Laeva vei (viis) silda nindagu emä süle Tammistu (sildus osavalt)
2. sillutis ▪ Korjasimme kivi rannast ja veimme linna, miŋŋest tehti linna silda Tapurla; Eks täü (tuleb) silda igä ala tehä ega muidu siis koht (kõht) täüs seisu millaski Pärispea piltl (tuleb toekamat sööki süüa)
3. aidaesine made ▪ Ouekampri sild Tapurla

sompane <sompase, sompast> sombune ▪ Sompast ilma ma lapsinesa ei tahtund, egat (et ega) sidä kaugale nägemist sis saand Pärispea Sombust ilma ma lapsena ei tahtnud, ega siis kaugele ei näinud; Ilm on ninda sompane Tapurla

särvin <särvine ~ särvinne, särvind> eriti maitsev söögikõrvane ▪ Mes sest siast perele siis oige olis jatkund, ninda subi särvinneks Tammistu; Habakabustu tehti alade talvesärvineks Pärispea; Pühiks tehti igä midägi särvind Pärispea Pühadeks tehti ikka midagi eriti maitsvat Vrd särve

ta`bett <ta`betti, ta`betti>, ta`biet <ta`biedi, ta`bieti> tapeet ▪ Vai sis ennemb aigul oli sidä ta`bieti, et olis seinä pand Pärispea; Tuli linnast ta`bettijega Tapurla

tiht <tihi, tihti>
1. tihe (võrgulinast), väikesesilmaline ▪ Igä räimirüsä sie oli tihist linast Viinistu; Kammilavergud käüväd suurembie silmiegä, muidu ei oda hüästi, ku o liiga tihid Pärispea; Neil (räimerüsadel) täüdüb hüäst tiht lina igä olla, et räim läbi ei käü Viinistu Vrd tihke, tihne
2. || tihttuuless ~ tihiss tuuless poolpõiki vastu puhuva tuulega, piidevinti ▪ Tihiss tuuless, on sie nüüd kui (tuul) nii siit keula rinnald on, no sie on jo luovimise tuul Tammistu; Luovijess ehk tihttuuless Viinistu

trüöst <trüösti> trööst, lohutus ▪ Eks mul ole sust ige vähä trüösti Virve Eks mul ole sinust ikka natuke tröösti Vrd truost

tugi2 <tue, tuge> (räpna) tropp ▪ Saunass vihtumise ajaks torgati reppänelle riide tugi ede Pärispea; Oda reppänetugi ja pane reppäneauk kinni Tammistu Võta räpnatropp ja pane räpnaauk kinni; Sa oled alade must just ku va reppänetugi Pärispea Vrd tuge

tümä <tümä, tümä> pehme ▪ Sen tümä maa pääl on paha niitädä Juminda; Vahi, kas tuhlid on tümäd Viinistu; Ken tahid (tahtsid) kuppu lassa, täüdüsid kere enne hüäst saunass tümäks vihtuda Pärispea || nõrk (sulghäälikutest) ▪ Kes neie kova ja tümä t vahet saab Pärispea Kes nende kõva ja pehme t vahet aru saab

varras <varda, varrast> ritv; ora ▪ Nie olid nii korgel varda otsass nie terva vierandigud Tapurla (jaanitule ajal); Kui kalu suitsededa, täüdüb ühetasaseld ilusast kalad vardasse ajada Pärispea; Vergurivi lobuss oli sis pikke vardaga kupp ja varda otsass oli sis kadaja sudi (kadaka tutt) Pärispea

ving1 <viŋŋa, vinga> vingugaas ▪ Ku süsüd viel ehkuvad, ärä siis siipri kinni pane, tuleb vinga ne Pärispea; Saunass on vinga, ei saa mennä viel Tapurla

värski <värski, värski> värske ▪ Värski kala suppi pandi siis luorberi ja sibulast ja tilli Viinistu; Värskid räimid pandi pannile Pärispea Vrd värske