[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

arvama <arvada, arvan> mõtlema, arvamusel olema; oletama ▪ Midä näd siit arvavad saama? Pärispea Mida nad siit arvavad saavat?; Ei saa sidäisi arvada Pärispea; Kahe kuormaga arvas ärä saama Viinistu || järele mõtlema ▪ Küll ma olen raska päivi nähnd, kui ma hakkan sidä arvama Pärispea || kavatsema ▪ Ta arvas tänä linna mennä Viinistu

joude <joude, joudet> vaba; jõude ▪ Kui siitkandi jouded mihed laevuje pääl soidid, kerra olled mihed Käsmu mieste laevass Tammistu; Kolm süldä on joudet sedä nüöri siel Tammistu; Siin naapruss on suur tuba, sie oli joude, siel tantsiti Kolga-Aabla; Siis (varahommikul) on hüä verku lassa, meri joude Tapurla (kalureid vähe merel); Liesi küläss jäi üks koht joudeks, peremies läks linna elämä Tammistu; Joude polve pääl siin Tapurla Tööst vaba (tööta) Vrd joudenas

kokk <koga, kokka> toiduvalmistaja ▪ Läks linna kogaks oppima Pärispea; Kudas kokk, ninda rokk Tammistu (toit oleneb kokast)

korjuma <korjuda, (ta) korjub> vähehaaval kogunema ▪ Ega siis neid kammilu ole enne ise raatsitud süüä, korjus neid rohkemb, viedud linna turule Tammistu

linn <linna, linna> suur asula ▪ Esimäst kerda sa kävidki siel Lovisass Suome linnuess Viinistu; Ma olin linnass (Tallinnas) viimate ühel talvel Tapurla; Endisel aal vieti kalu linna Kaberneeme

longerdama loŋŋerdama <loŋŋerdada, loŋŋerdan> hulkuma, ringi lonkima ▪ Ei sie tüöd teht, loŋŋerd muidu linna pääl Virve Vrd lentsutama, lotrustama, löngerdämä

muotur <muoturi, muoturi>
1. (liitsõna osana) mootor- ▪ Kaige kohasemb muoturpaat olgu ige savaga (sabaga) paat Tammistu
2. mootorpaat ▪ Esialgus ei old muoturisi, pärast sai muoturittega viidud (kalad linna) Kaberneeme Vrd modur, mottur

paistuma <paistuda, (ta) paistub> paistma ▪ Valge jää pääld paistuvad hülged kohe kaugale Pärispea; Sügüse aig paistuvad (linna) tuled Kiiu-Aabla; Päiv paistub läbi pilvije jüskü punane kerä Viinistu || näima, tunduma ▪ Kätküve täüdü ärä värvidä, siis paistub jusku uus kohe Pärispea

puold
1. poolt, suunast ▪ Linna puold akkasid tulema Tammistu; Tuul oli kustagi louna puold Viinistu
2. poolest, tõttu ▪ Sie (õngega) püüd sen puold oli hüä, et püünüksed olid odavammad Viinistu

rahagas <rahaka, rahagast> jõukas ▪ Sie o rahagas mies, ost linna maja Viinistu

riivama <riivada, (ta) riivab> takistama, segama ▪ Minu linna soidu riivas ärä, ema jäi haigeks Viinistu

saama <saada, saan> ▪ Jalgasi saisite läbi küll Pärispea Jalgsi saaksite läbi küll; Puss soitab kohe küläjest läbi, et kaik sais arvada Virve Buss sõidab kohe küladest läbi, et kõik saaksid arvamust avaldada (valla ja linna ühinemise kohta); Mes saadu, sie süödü Tammistu (öeldi, kui midagi on otsa lõppenud)

sigur <siguri, siguri> siguritaim (Cichorium intybus) ▪ Sigurid olid kodu maass, neid kuivadetti ige ja praeti (kohvi jaoks) Tapurla; Vanal ajal viedi siguri linna, saksad panid sen kohvi sise Juminda

sild <silla, silda>
1. laeva või paadi randumise koht ▪ Loksa sillast pidi olema sada virsta Helsingi silda Viinistu; Laeva vei (viis) silda nindagu emä süle Tammistu (sildus osavalt)
2. sillutis ▪ Korjasimme kivi rannast ja veimme linna, miŋŋest tehti linna silda Tapurla; Eks täü (tuleb) silda igä ala tehä ega muidu siis koht (kõht) täüs seisu millaski Pärispea piltl (tuleb toekamat sööki süüa)
3. aidaesine made ▪ Ouekampri sild Tapurla

sugu1 natuke, pisut ▪ Sugu oli tänä kalu, ei neist suurd saa Pärispea; Kas lainaksid mulle sugu raha? Tammistu; Linna puid tehti, sugu sai siis igä omale, vaide suuremb jagu läks moisale Suurpea; Kitsed tulid kolmegeste, mitte üks sugu ei kartaned Pärispea

suomus|kala <suomus|kala, suomus|kala> soomkala ▪ Suuri kalu, neid suomuskalu, nie viedi linna kaik Pärispea; Suomuskalal o suomuksed seljäss Tapurla

tiil <tiili, tiili> tellis ▪ Puol Elsingi (Helsingi) linna pidi olema Loksa tiilijega tehtüd Tammistu Vrd tiiliskivi

toist|muotine <toist|muotise, toist|muotist> teistsugune ▪ Maarahvas on toistmuotine (kui rannarahvas) Virve; Porova linna puol siel oli jälle vähä toistmuotine asi kui siel Loviisa puol Viinistu

ummel umbes, kinni ▪ Olin ummel, join saarnetied, kohe avit Viinistu Kõht oli kinni, jõin saarelehe teed, kohe aitas; Kui lähäd linna, täüd olla (pead olema) ummel, ega siel ole sis kuhugi mennä (end kergendama) Pärispea Vrd ummess

uobis hoopis ▪ Ma metlin et poiss lähteb muidu külä pääle, sie on mend uobis linna Juminda

värskenasa, värskenesä värskelt ▪ Värske kala, sie viidi siis kaubale värskenasa juo, teda ei suolatud Kaberneeme; Kui kohe värskenesä taheti kilud maale viiä, siis enne kilu kohe ei suolatud Tammistu; Värskenasa viidi ta (kala) linna Kaberneeme Vrd värskild, värskinesä