[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

aiguna aeg-ajalt ▪ Sügüsül sai aiguna merel ka käüdüd Viinistu; Minu emäemä oli ka aiguna meie juuress Turbuneeme Vrd aigunesa

ainuvasti peaaegu alati ▪ Ainuvasti jääb tämä kabeli iljaks Tammistu; Minu arvamine lähteb ainuvasti täüde Pärispea

andama <andada ~ anda, annan> andma ▪ Kas leibägi anneda? Leesi (viletsast toidust); Tä ans ruuli minu huoleks Viinistu Ta andis rooli minu kätte; Meri andab, meri ottab, meri tappab ja mattab Tammistu (kõnekäänd) (öeldi, kui keegi uppus); Ans kere pääle Tapurla Andis kere peale (peksa) || piltl ▪ Meri andab, meri ottab, meri tappab ja mattab Tammistu (kõnekäänd) || järel andama vaibuma ▪ Tuul ans järel Kiiu-Aabla || tagasi andama taanduma ▪ Omitegi hakkas haigus neh tagasi andama Pärispea

asemel, asemelle tagas asendades, välja vahetades ▪ Tegi sidä minu asemel Tapurla; Sen asemel, et lapsi valmis tegid, tehnd parem kubu agu Tammistu hlv (pahade laste vanemate kohta); Olisin ma saand kedagi oma asemelle Tapurla

avitama <avitada, avidan>
1. aitama, kasulik olema ▪ Mendüd avidettud suol paadist kuo kanda Tammistu Mindud aidatud sool paadist koju kanda; Mes sie enämb avit Tammistu Mis see enam aitas (polnud enam kasu); Ma igä ka suuremaks ku sain, avidin villu juo kraasida Pärispea; Avida minu vähäkäse Viinistu
2. piisama, jätkuma ▪ Sen pääle jäänd laste tulemine toppama, avit joba Tammistu Pärast seda jäänud laste sündimine pidama, aitas juba
3. kõlbama, sobima ▪ Rugi jahud avidid ka kohvi tehä, ega jahud ilma siguritta avitanned hüäst Pärispea
4. saama, võimalik olema ▪ Meil ei avitand huomiguni uotada Viinistu Me ei saanud hommikuni oodata

edesi
1. edasi, (liikumisel) ettepoole, kaugemale ▪ Tierada päidi läksimme aeva edesi Tammistu Teerada pidi läksime aina edasi; Siis olid seilipaadid kaik, ninda et täüdüs ise oma voimaga (jõuga) neid igäl puol siis edesi soudada Pärispea
2. jätkuvalt, üha, endist viisi ▪ Turskapüüd kävi edesi Tammistu; Siis läks soit jälle edesi Viinistu
3. ühelt teisele ▪ Minu isa oli rääkind kui viel eläs ja emä rääkis sidä minule edesi Tammistu

eksutama <eksutada, eksudan>
1. eksitama ▪ Naaburinaine eksut minu metsä ärä Viinistu
2. segama, häirima ▪ Ärä sa nüd aeva eksuda toist, ku eksudad, lähteb jo segamiste kogu lugemine Pärispea

eri
1. isiklik ▪ Monel oli eri verk paadiss ka, sie ei puutund seura asjasse Viinistu; Sie raamat o igä minu eri Pärispea
2. eriline; eriotstarbeline ▪ Sie oli kohe üks eri selts langa, vergu niit Viinistu

haisu|eli <haisu|eli, haisu|eli> lõhnaõli ▪ Kennegi on minu haisueli ümbär kummund Viinistu

hammustama <hammustada, hammustan>, ammustama <ammustada, ammustan> hammastega haarama ja eraldama ▪ Hammustab suured suutäüed Tammistu || purema ▪ Prusklane (punane sipelgas) hammust minu Viinistu

harm ~ harmi <harmi, harmi>, arm2 <armi, armi> omds, nimis meelehärm, kurb meel; kurb, nukker ▪ Eluilmass enämb sie arm mielest ei kau Tammistu; Mul on harmi miel, tegi minu miele armiks Tapurla

haud <haua, hauda>, aud <aua, auda>
1. kalm, surnuhaud ▪ Aual on suur korge marmor rist pääl Tammistu || piltl ▪ Minu suu on nindagu aud Tammistu (vaikib); Toine jalg hauass, toine haua pardal Tapurla (Vana või haige inimese kohta); On omale meress aua löüdänd Tammistu (uppunud)
2. sügav koht (25–50 sülda) meres, hauakoht ▪ Vergud sai lastud tänä kohe hauda, ei tiie kas saab huomigul ka kalu vai ei Viinistu; Sügüsül vahest saab hauast hüäst palju kalu Pärispea; Vergurivi ots ulatus kohe hauda Pärispea

haugutama <haugutada, haugudan>, augutama <augutada, augudan> näägutama, hurjutama, narrima ▪ Haugut minu kallal Pärispea; Igäüks haugutab, kel suu poigite nenä all Viinistu; Mes sie rahvas augutab Virve Vrd haugutelemä

heiduksi ~ heiduksisse, heiduksiss kohkunud, hirmunud olekus(se) ▪ Oh minu päiväd! (öeldakse) ku uudis pane heiduksi Pärispea; Ma ehmadin hendäs sis kohe ninda heiduksisse Pärispea; Mürist ninda, et olime kaik kohe heiduksiss Pärispea; Midäs sield metsäst ninda kuulid jälle, et oled heiduksiss? Virve

heidutama <heidutada, heidudan> ehmatama, hirmutama ▪ Mes sinu ninda nüd heidut, et haigeks jäid? Pärispea; Ärä tule minu heidutama oma juttujega Viinistu

heituma <heituda, heidun>, eituma <eituda, eidun> ehmuma ▪ Kui laps heitus, siis oli esimäne asi, suhkuri vett tehti Viinistu; Peris eitusin ära kui kuulin ukse tagand kobina Tammistu; Külä kuer juoks hoduga (suure hooga) minu puole, ma heitusin ninda ärä et Pärispea; Kust sa nii heitund näügä tuled? Viinistu

hieruma <hieruda, hierun>, ieruma <ieruda, ierun>
1. masseerima ▪ Liesil (Leesi külas) oli üks vanamies, kes oskas üästi ieruda Tammistu; Minulgi oli vahest siest aige, siis tämä ierus Tapurla; Hieru vähäkäse minu kaulasuoni, ninda se pää valutab et Pärispea
2. hõõruma ▪ King hakkab hieruma, hierus jala katki Pärispea

hing2 <hiŋŋe, hinge>, ing <iŋŋe, inge>
1. õhk ▪ Ku (kase) mahl pandi riistasse hinge ala, läks se hüäks habaks juomiseks kohe heinäajaks Pärispea
2. elu, eluvõime ▪ Hiŋŋevaara enämb nüüd ei old Viinistu Eluohtu enam nüüd ei olnud; Kas olete jo oma sia ottand iŋŋeld ärä (tapnud)? Tammistu; Kärbäsed tousevad hinge Tapurla || hiŋŋe ala ~ hiŋŋe sise piltl keresse ▪ Ei oda viina hiŋŋe sise Tapurla; Panid kogu süldü kerraga kohe hiŋŋe ala Pärispea || piltl töökord, tegutsemishoog ▪ Oled igä nühkämüs küll, eit (sa ei) saa, ega saa tüöle hinge sise Pärispea
3. inimene ▪ Üks väsümädü ing tämä oli Tammistu; Kolm hinge toita Tapurla
4. hingamine ▪ Hing puhuduksiss Tapurla; Ei joua enämb juossa ing on rinnuss kinni Tammistu
5. inimese vaimne pool, tunnetega seonduv ▪ Hing meni täüs Pärispea (vihastamisest); Sie ei mahu minu hiŋŋe sise Tapurla

hoidama <hoida, hoidan>, oidama <oidada ~ oida, oidan> hoidma ▪ Hüle hoidab poiga Viinistu Hüljes hoiab poega; Katsu kinni oidada Juminda; Hois oma riidi kabiss Pärispea; Siis ott (koolmeister) minu oma last hoidama Pärispea

huol <huole, huold>, uol <uole, uold>
1. hoolitsus, hoid ▪ Sie (imik) ta˛ab uold saada, piad puhta pidama Kaberneeme See (imik) tahab hoolitsust saada, pead hoidma puhta; Tä ans ruuli minu huoleks Viinistu || ▪ Ega tä pääse kuhugi, neh on just vuode huoleks Pärispea || uolega hoolsalt ▪ Tiemme ko`luosi tüöd suure uolega Leesi
2. mure, vaev ▪ Kohe hüä huoleta asi, ku on hein tehtud, las siis sadada Pärispea

häklämä <häklädä, häklän> linu sugema ▪ Minu selg jääb haigeks häkläes Tapurla; Häklämise tolm käüb rindue pääle Tapurla || piltl tuuseldama ▪ Sie sai oite häklädä, sidä on oite häklätüd Viinistu

hämmendümä <hämmendüdä, hämmendün>
1. kaduma, peituma ▪ Kaik kumudiss kugerpallu, tiie kus ne minu rädid hämmendünd Viinistu; Käbü (võrgunõel) vois hämmendüdä vergu sise Viinistu
2. vääratama; äparduma, nurjuma ▪ Kui juduga vähä hämmendüd, kohe paha lahti Viinistu; Vähäkäse vaide jalg hämmendüs ja kohe kävin kiveld külillä meresse Pärispea; Ega neil poistel lugu ole, ku üks tütrik hämmendüb, kohe huomispäiv odab toise jälle Pärispea Vrd ämmeldümä

härgitämä <härgitädä, härgidän> õhutama ▪ Härgit minu mennä johvigalle Viinistu Vrd ehutama

hävestämä ~ hävästämä <hävestädä ~ hävästädä, hävestän ~ hävästän>, ävestämä ~ ävästämä <ävestädä ~ ävästädä, ävestän ~ ävästän> häbistama ▪ Ma hävestin kohe neid poisikasi, keda (oma) pientrujest käde sain Pärispea; Ninda kohe ävest minu kaikije iess Virve; Minä hävästän sinu Tapurla

högüdüs <högüdükse, högüdüst>, ögüdüs <ögüdükse, ögüdüst> vilets ehitis; koorem, kraam ▪ Tuul vieb mere pääl üht högüdüst, ei tiie mes sie on Viinistu; Kogu högüdüs langes kaula Viinistu; Ei sie högüdüs kelba kenelegi Pärispea; Nüüd sie ögüdüs on kaik minu seljäss Juminda Kogu see kupatus on nüüd minu kanda

ilda <ilda, ilda> õhtu ▪ Tuleb ilda, saab puhkama Tammistu; Tule minu ilda istumaie, videlikku vietämäie Tapurla (rahvalaulust)

ise ases <enesä ~ henesä ~ henes, endäst ~ hendäst ~ henest ~ endäs ~ hendäs>
1. (isikut rõhutav) ▪ No mies old ise jälle niisugune aigetand (haigevõitu) Tammistu; Minu henesä tehä Pärispea; Seljätaaka ei olis suitand henes kaasass kaugale veljädä Kolga rand Seljakoormat ei oleks suutnud endaga kaasas kaugele tassida; Siis olin pisukane, poldin henest Pärispea Siis olin pisike, põletasin ennast; Katsu oma päivätüögä endäst ja oma peret toita Tapurla; Hendäst varustetti parembie riidigä ja kingijegä, mes igä Suomess halvemad olid kui siin Viinistu Ennast varustati paremate riietega ja kingadega, mis ikka Soomes odavamad olid kui siin; Ise vanemaks, haigus nuoremaks Viinistu (kõnekäänd) (Inimese vananedes halveneb tervis) || hendäs(t) täüs ülbe, isekas ▪ Ku aeva oled hendäst täüs, ei siis kennegi sinu salli Pärispea Kui aina oled ennast täis, siis ei salli sind keegi Vrd itse
2. oma ▪ Henes kuub o kaik must, kuidas sengä puodi lähäd Pärispea; Henes pojad olid pisukased Suurpea

jaks <jaksu, jaksu> jõud ▪ Paljuks sul sidä jaksu joudu piisa Pärispea; Ei minu jaks sest küll üle käü Tammistu; Mies on paraaigu täüess jaksuss Viinistu

järg1 <järje, järge>
1. järjekord, kord ▪ Sie oli kohe nädäl paar järjega kohe siin Tammistu; Minu järg on mennä Tapurla
2. (millegi) järgne aeg ▪ Suure tormi järg ja ilm aude Tammistu
3. periood ▪ Eks siis samate silku läks rohkemb, kui tüö järge oli, sügüse vilja koristamise ja siis karduli ottamise ajal Tammistu

kaagastama <kaagastada, kaagastan> läkastama ▪ Suits ai minu kaagastama Pärispea Vrd kagistama

kaamutama <kaamutada, kaamudan> segi ajama ▪ Sa nüüd kaamudid kaik minu asjad kohvriss segamiste Pärispea

kandama <kandada, kannan>
1. kandma, tassima ▪ Kans verku Pärispea (Ta) kandis võrku; Naine pidi polless rohkemb väljä kandama ku mies seljäss kuo Tammistu piltl (naine kulutab rohkem, kui mees teenida jõuab) || rasedus ▪ Kandamise aig Tapurla || kasutama (riietest, jalanõudest, ehetest jms) ▪ Päiväprillisi ei ne muidu kanna Pärispea (ainult ereda päikesega)
2. ülal hoidma, vastu pidama ▪ Sie sügüsüne nääding viel oli nork neh ja pehme, ei kandand viel hüästi pääl Viinistu; Paat enam, kui ta vett on täis, tämä ei kanna enam midagi Salmistu; Minu joud ei kanna Tapurla; (Pealmine äärepael) kus pullud jälle olite, mis teda (võrku) kandis jälle ülesse Kaberneeme || kaula kandama ▪ Sie titt kandab kaula juo ninda nuoreld kohe Pärispea
3. alles hoidma, omama ▪ Viha kandama Tapurla; Mies kans sidä nime siin surmani Tammistu

kannatama <kannatada, kannadan> taluma, välja kannatama; vastu pidama; kandma ▪ Old jo mai kuu käsil, aga jää kannatand viel pääl käüä Tammistu; Minul oli vilets pää, minu pää ei kannatand vihtuda (saunas) Pärispea; Ostajad tak`sierisid, kui palju neiss kotti˛iss voib kalu olla ja palju kannatab siis maksada Viinistu; Ei kannada enämb sinu varjugi nähä Tammistu

kargudi <kargutimme, kargudind> tööriista käepide, vänt ▪ Uiduhangu kargudi Tammistu; Härbüdi, sie tähend kargudind, olgu vogi, olgu savekehrä Pärispea || vokikeps ▪ Vogi kargudi Virve; Sis minu oitegi obedetti kargutimmel kehrämä Pärispea (rahvalaulust) Vrd härbüdi

kass <kassi, kassi> ▪ Sa perändüs tabid minu ilusa kassi maha Tammistu; Küll sie kass käüb saba törügällä Pärispea

kauksi, kauksiss kaotsi; kaotsis, kadunud ▪ Hoia paremine, et ei lähä kauksi Viinistu; Jälle minu vedukad on kauksiss Viinistu; Ei tiie kus perguss sie teräv pussnuga on, mittu hüäd päivä toine juo kauksiss Viinistu

kaul <kaula, kaula> kael ▪ Kaul must kui rattarumm Viinistu; Suur näplik (vistrik) kaula pääl Viinistu; Kaul läks kangeks Pärispea || kaula endale kaela, õnnetuseks ▪ Siis läks onneks, aga muidu olis saand prottugolli kaula kohe ja trahvi Tammistu || kaulass ~ kaula pääl vaevaks, kohuseks ▪ Eks sie (töö) ole minu kaula pääl, minu kaulass Tapurla || piltl ▪ Kiidedä kaulasa katki Tammistu (kiidetakse palju)

kolama <kolada, kolan>
1. hulkuma, luusima ▪ Kolasin metsäss tükk aiga Viinistu; Mes sa siin kolad? Pärispea; Ärä sa neiegä kola ehtul, voibolla lähteväd vargaligi Pärispea
2. otsima; nuuskima ▪ Kolasin kaik kohad läbi, aga pussi üles ei löüdänd Tammistu; Minu vend kolas kaik üles ja siis vei kuolipoistele Pärispea

korvendama <korvendada, korvendan> kõrvetama; küpsetama ▪ Päiv korvend Virve Päike kõrvetas; Vade ega sendä voi kalu ärä korvendada Pärispea || piltl ▪ Ega nääd oma nahka korvendama mend Viinistu; Korvendad minu nindagu silku vardass Tammistu (kellelegi liiga tegemisest)

korvetama <korvetada, korvedan> kõrvetama (nõgesest) ▪ Nogulane korvet minu Viinistu; Piimänogulane ei korveda Viinistu Piimanõges ei kõrveta

kriunuma <kriunuda, (ta) kriunub>
1. kriuksuma, kriiksuma ▪ Uks kriunub Tapurla; Määritud vanker ei kriunu Tammistu; Ninda sutsukase lainas sidä vankrimääret, et assid ja pöüäd jäid kriunuma Pärispea
2. kräunuma ▪ Kass kriunub Juminda || piltl, hlv näägutama, õiendama ▪ Ärä kriunu minu kallal Virve

kuidagi, kudagi mingit moodi ▪ Siis tuli igä kuidagi raha tehä, et elädä sais Viinistu; Ei sest patrigust tahu kohe kuidagi läbi päässä Pärispea Sellest padrikust ei pääse kohe kuidagi läbi; Üks asi minu rehub (rõhub) ja mina kudagi muoti ei saa Tapurla

kähmimä <kähmidä, kähmin> krahmama ▪ Kähmis kaik marjad minu iest ärä, ma ei saand midägi Pärispea; Kähmisin süle (sülle) Tapurla Vrd kähmeldämä

kärjätämä <kärjätädä, kärjädän> kärkima ▪ Ärä hakka kärjätämä minu pääle Pärispea

kärvendämä <kärvendädä, kärvendän> tagant sundima ▪ Kärvend minu kogu aja tüöd tegemä Pärispea

käsitämä <käsitädä, käsidän> kasutama ▪ Kas sa oled käsitänd minu kirvest? Tammistu; Eks kinniste silmijegä verku old palju paremb käsitädä, ei mend tampssilmäd ninda segamine Tammistu

külist küljest ▪ Tuldi ja tiriti minu sield heistugi külist jälle paati Viinistu; Nää läks halu külist suur torigas (puupind) kohe künne ala Pärispea; Lehmäld täüdüb metstäid neh kaik ärä külist korjada Pärispea

laapima <laapida, laabin>
1. (kergelt) üle tõmbama ▪ Ei tuost laapimisest ole millist midägi kasu, ku sa säälisesti (korralikult) ei pese permandu puhtaks Pärispea || paitama, silitama ▪ Mes sa laabid minu, ega ma migägi kass ole Pärispea
2. pikkade sammudega kõndima ▪ Laapis mennä Juminda

lihatsi || lihatsi kieli tungivalt, kogu hingest ▪ Palus minu lihatsi kieli, metlin kas nüüd laseb polvilla ka viel Juminda

lillitämä <lillitädä, lillidän> uhkeldades näitama ▪ Lillitäväd kohe henes kaikie kohtiega, ihan alasti ku nägäd (näkid) meress Pärispea; Midäs sest pildist kaugald lillidäd, tule igä minu juure ilusast Pärispea

luimustama <luimustada, luimustan> põrnitsema ▪ Mes sa luimustad minu Pärispea Vrd püürüstämä

löüdämä <löüdä ~ löüdädä, löüän> leidma ▪ Toine mies löüeti keväjäl Palganieme rannast ja toist ei saadudki käde Viinistu; Kas keski on minu suurrätti löüdänd? Tammistu; Ärä etsi, ei sa sidä löüä Pärispea

lüngüstämä lüŋŋüstämä <lüŋŋüstädä, lüŋŋüstän> halvustavalt vahtima, viltu vaatama ▪ Lüŋŋüst minu terve uomigu Pärispea; Nüüd on nuonutamist kovast ja volikoguss lüŋŋüstämist Virve Nüüd on nina alla hõõrumist kõvasti ja volikogus altkulmu vahtimist

madus <madukse, madust> matus ▪ Minul on viel sie isaaigane madukse pilt olemass, kus terve laeva mieskond pääle mattamist aua juuress seisuvad Tammistu; Minu isa ja emä läksid maduksisse (matustele) Viinistu

mehkama <mehkada, mehkan> meelitama; lipitsema ▪ Mehkasid minu metsä pähknesse Pärispea; Küll sie eit oskab hüästi mehkada Tammistu

menemä <mennä, menen>
1. liikuma ühest kohast teise ▪ Minu isa ei mend just tormiga merele Juminda; Kas vierad on juo ärä menned teild? Pärispea || hlv (tõrjudes) ▪ Mene oma juduga kassi sava ala Tammistu; Käü menemä! Tapurla
2. (ajaliselt) mööduma ▪ Ajad on olled ja menned Pärispea
3. muutuma ▪ Oli kena kuueriie, vade ninda o mend pääld ärä (värv), ilgeks (inetuks) Pärispea; Heinäd menned lagass mädüksi Pärispea || katki menemä purunema ▪ Täüdüs laduda ilusast (mune), et katki ei menned Pärispea
4. ära ▪ Kalad viskasin menemä kogu kottiga Pärispea || hauda menemä surema ▪ Hauda menemä Tapurla Vrd lähteb

mina ~ ma <minu, minut ~ minu> ▪ Minut ei luatud enämb üsige ruuli Viinistu Mind ei lubatud enam sugugi rooli; Tule päästä minu Kiiu-Aabla; Ma menin siis ka kuo (koju) Tammistu; Sie (aul) vähä jüskü minut kart ja lens uuest jääle Viinistu; Nämäd kutsusid minu oma kaasa Turbuneeme

mudistama <mudistada, mudistan> mudima, pigistama, muljuma ▪ Hakkas minu mudistama Tapurla; Muna kuor o jo nii hernas (õrn), ega sidä voi sis kovast mudistada Pärispea; Kovemb leib mudistetti jälle leiväsubi (leivasupi) jauks Viinistu; Mudista sie kalakott ka viest läbi Pärispea

naagutama <naagutada, naagudan> näägutama ▪ Mes sa naagudad minu kallal Pärispea

neutama <neuta ~ neutada, neudan> nõustama, soovitama ▪ Tule minu neutama Pärispea; Küll ma neudin, et tä hakkass (hakkaks) juo kerra naisemiheks Pärispea

nie ~ ne2 <neie, neid> need ▪ Nie olid oite kuerad (koerad) poissid Virve; Kivi lehmiegä mängisime, teimme ne karjakoplid, kivist aiad ja Viinistu; Siel oli igä neid mere karpisi, migä nuodaga olid üles tulled Viinistu; Minu isä kävi neie pulmass Kiiu-Aabla; Ne poissid o mend vargale Pärispea

nuutima <nuutida, nuudin> tagant sundima ▪ Vanamies nuutis minu uomigust saadik tagand Virve; Ma pian sinu alade kohe nii palju nuutima, enne ku siis viimaks üles toused Pärispea Vrd nuhjama

näbimä <näbidä, näbin> mudima, näppima ▪ Näbi minu pihtu Virve Mudi minu pihasooni

näiveldämä <näiveldädä, (ta) näiveldäb> iiveldama ▪ Ai minu näiveldämä Pärispea Vrd iivendämä

ode <ue, ode> õde ▪ Minu uele saatand (saatnud) kirjä, minu ode on Virvel Leesi; Uega kahegeste näd eläsid Turbuneeme

ongitsema oŋŋitsema <oŋŋitseda, oŋŋitsen> õngitsema; koukima ▪ Minu vennad ku nuored olid, kävid ka kala oŋŋitsemas, ega nad midägi saand, ainult träksid tulid oŋŋe otsa Kolga-Aabla Vrd ongima

panuksil ~ panuksille Kõnnu rand ära pandud ▪ Sie kampri vodi on alade old minu panuksil, ega ma sinne kaiki tahu lassa Pärispea See aida võti on alati olnud minu ära pandud, ega ma sinna kõiki taha lasta; Oled pand sen jälle panuksille, enämb ei löüä üles Pärispea Vrd panuksiss

peig|mies <peig|mihe, peig|miest>, peik|mes <peik|mihe, peik|mest> peigmees ▪ Minu peikmes liivaannus ja mullamadis Juminda (ütles vana naine); Peigmies ja pruut oli siel (pulmas) kesk laua taga Pärispea; Peikmihe kodust tuli saaja Kiiu-Aabla

pettämä <pettädä ~ pettä, pedän> petma, valetama ▪ Ega sa igäkerd ka ige pettä ei saand Tammistu; Pett minu ärä Virve; Mes sa‿s pedäd Pärispea; Pedimme poissid rannalle Viinistu

piraldama <piraldada, piraldan> (heli tekitades) lõhkuma ▪ Midäs sa nüd siel tuass jälle piraldid? Pärispea; Nüüd sa piraldid minu ilusa suhkurituosi Viinistu

pisemb <pisemba ~ pisemma, pisemba> väiksem ▪ Kaikse pisemba lapse ott kaasa, toised jätt kuo Virve Kõige pisema lapse võttis kaasa, teised jättis koju; Minu muistamisest (mäletamisest) saadik on sie laht käünüd palju pisemmaks Viinistu

pisukane <pisukase, pisukast> pisike ▪ Pisukane laps, esimäst talve käüb kuoliss Juminda; Ilus pisukane valge kuer oli Viinistu; Pisukasi lastu poldeda Pärispea Väikseid laaste põletatakse; Pisukased (kartulid) ninda ku sia silmämunad Tammistu || vastsündinu ▪ Minu eidel oli jälle pisukasi, nüüd on jälle titt, tulga aga jälle putruega Kolga-Aabla

pisukaseld väiksena ▪ Eks siis minu ka pisukaseld uetud (võetud) kaasa Viinistu; Lapsel o pisukaseld neh legeme pääline (lõgemepealne) lahti, ega voi sinne vajutada Pärispea

pohjus <pohjukse, pohjust>
1. põhjus ▪ Ai pohjukseta kiusu Virve; Nüüd ma siis ka tiien (tean), mis sen minu hädä ja haiguse pohjus oli Pärispea
2. tündri kaas ▪ Silgu tüntri pohjus Tapurla; Igal mihel oli siis tünner sidä rugi kaasass pohjukse all, no muidu kodiss ei saa juo paadiss viiä Tammistu

potkima <potkida, potkin> põtkima, jalaga tõukama, sõtkuma ▪ Laps potki jalguega tegi (teki) magaess pääld ja siis itse külmitä Pärispea; Potkuga soideda (sõidetakse) potkijes Virve; Tule potki polvijega minu piha suoni Tammistu

prusklane <prusklase, prusklast> rautsik (Myrmica) ▪ Prusklane ammust minu Viinistu Rautsik hammustas mind Vrd krusklane, rusklane

puheldama <puheldada, puheldan> kõnetama ▪ Tuli kohe minu puheldama, ei pidändigi uhkeks Pärispea

pusu <pusu, pusu> pussnuga ▪ Oled jälle minu pusu ärä nürind Tammistu; Pusu pää Tapurla Vrd puss

pöüräkillä (silmad) pärani, jõllis ▪ Vahtis minu, silmäd pöüräkillä Kolga-Aabla

pühä <pühä, pühä>
1. nimis pühapäev ▪ Vahest oisin (hoidsin) nädälä siess külänaiste lehmi ja siis nie jädid minu‿s pühä uomigu magama, ansid mulle vaba päivä Tapurla; Kes kaik pühäd pidä, sie kaik näljäd näge Viinistu (vanasõna) (vabandati enda pühapäeval töötamist)
2. nimis püha, mingi tähtpäev ▪ Ennemäld ükski pühä ilma küpsigüttä (küpsetatud räimedeta) ei old Tammistu; Kes pühiks vela täüdüb ärä maksada, selle tulevad pühäd oite ruttu Pärispea Kes pühadeks võla peab ära maksma, sellele tulevad pühad eriti ruttu
3. omds püha, pühalik ▪ Pühäks pidämä Tapurla

püss <püssü, püssü> tulirelv ▪ Üks püss oli neljä mihe pääle kaasass (hülgejahil) Viinistu; Tahi minu kohe püssügä lassa Virve

püürüstämä <püürüstädä, püürüstän> silmi pööritama; põrnitsema ▪ Püürüst sen pääle silmi Pärispea; Püürüstäb (põrnitseb) ald kulmuje nindagu tige pull Tammistu; Mes sa püürüstäd minu pääle Kolga-Aabla Vrd luimustama

rasitama <rasitada, rasidan> väsitama, vaevama ▪ Sie tüö rasit minu Turbuneeme

rattus <rattusa, rattusa> (enamasti keskvõrdes) meeldiv, mõnus ▪ Tule saada minu siit metsäst läbi, kahegeste rattusamb mennä Viinistu; Eks lapsed ole toiste omasugustega seltsiss, samate on neil ka rattusamb olla Pärispea Vrd radus

riemustama <riemustada, riemustan> rõõmustama ▪ Sie riemust minu Virve

riivama <riivada, (ta) riivab> takistama, segama ▪ Minu linna soidu riivas ärä, ema jäi haigeks Viinistu

rikkuma <rikkuda, rigun>
1. rikkuma ▪ Sie viina juomine rikkub ärä mihed Pärispea; Kogu sie mägi ja külä on kaik nüüd ära rigutud sen vie panemisega (veetorustiku paigaldamisega) Tapurla
2. lõhkuma, katki tegema ▪ Rikkusin sorme naulass lohki, küll kirvendäb ku kalu suolan Pärispea; Miks se poiss minu risti katki rikkus? Viinistu

rouged mitm <rougije, rougi> rõuged; rõugetevastane vaktsiin ▪ Rougije vasta tehti minu lapsepolvess puokimist, sie oli ige vanal ajal ull aigus Virve Rõugete vastu minu lapsepõlves vaktsineeriti, see oli ikka vanal ajal hirmus haigus; Rouge panema Tapurla

rutjuma <rutjuda, rutjun> masseerima, mudima ▪ Rutju minu pihtu Virve Masseeri mu pihasooni

ruul <ruuli, ruuli> rool ▪ Ruulimies ist (istus) oma koha pääl Pärispea; Minu vend oli ruuliss Viinistu

röügütämä <röügütädä, röügüdän> kiusama; raputama ▪ Ärä tule minu röügütämä Juminda; Röügüt küll (ehitusveaga paat), vade surma ei saand kedägi sen paadiga Virve

rüst <rüsta, rüsta> ~ <rüstä, rüstä> sõrmenukk ▪ Kää sorme rüstad olid vähäkene maraskile Salmistu; Tänä läksid tüöl kohe rüstäpäälised nahata Pärispea; Hieru minu pihasuoni vähä rüstiegä Viinistu

saadik1 tagas ▪ Sidävisi on siis olled minu elupäiväd nüüd siie saadik Juminda; Vanematest saadik lahke perekond Suurpea; Sinne saadik (selleks ajaks) tuleb laps ka kuo Tapurla; Juut läks merest saadik Pärispea Juut läks mereni

saagel ~ saagelis <saageli, saageli> sõimus saadan ▪ Ei tiie, kuhu sie saagelis kadus Virve; Tei, saageli hiŋŋed ei kuula minu enämb ültsegi Viinistu; Ai saagelis, ei lastud oma tuba üömajalegi jäädä Tammistu Vrd saadan

saagutama <saagutada, saagudan> sajatama ▪ Saagut minu kohe ninda et Virve; Kohe oli tülü ja riid platsiss, vannuti ja saagudetti ükstoist kus sidä ja toist menemä Tammistu

saatama <saatada ~ saata, saadan> saatma ▪ Tuli minu kuo (koju) saatama Virve; Saat sulase ja hobuse moisa Pärispea; Saadin tämä uele kirjä Leesi Saatsin tema õele kirja

sade <sade- (liitsõna esiosisena)> vihma- ▪ Merel käües täüdüb alade sadekuub kaasass olla, ega tiie milla iil tuleb Pärispea; Tänä saab merel vett, tembame saderiided selgä Viinistu; Tuo minu sadetakki (vihmakuub) siie Tammistu

sagima <sagida, sagin>
1. sakutama ▪ Obetaja sagis poissi kovast Virve; Ott minu karvust kinni ja sagis niipalju kui jous Pärispea Võttis mul juustest kinni ja sakutas niipalju kui jõudis
2. kratsima ▪ Kass sagis korva tagust Virve Vrd säklämä

segama <segada, segan>
1. häirima ▪ Ärä tule minu segama Tapurla
2. kokku segama ▪ Ehtul segati leivätaigina Pärispea Vrd seutama

selg <seljä, selgä>
1. inimese või looma selg ▪ Lükkäd siis saunass minu seljä ka üle Viinistu; Soidin (sõitsin) sia seljäss Virve; selgä ~ seljäss kehakatteks ▪ Igäüks sai midägi selgä (kootud kangast) Pärispea
2. üks külg millestki, pealmine pool ▪ Kasehalu tügüle tauti ala vana vigastimme (vikati) selg, neh sie laiemb puol igä (uiskude tegemisel) Pärispea; Pakkasega ottab kääseljäd kohe tulitama Pärispea
3. || mere selg avameri ▪ Meress kaugal puolvahe Suomet, kus enämb maa ei paista, üöllä mere selg Pärispea; Läks tiel mürsküks aga mes varju sa mere seljäl saad, täüdüs vasta otta mes tuli Viinistu Läks teel tormiks, aga mis varju sa avamerel saad, tuli vastu võtta, mis tuli; Kui tuul avit viel vuole, siis vei mere seljäle ehk puolvahe Suomet Pärispea Vrd seljämeri