[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

ase <aseme, aset>
1. magamisase ▪ Emä oli haige asemel Viinistu Ema oli voodis haige; Kas sa oled juo uniasemel? Pärispea Kas oled juba magama läinud?; Mul olid oma asemeriided ja kaik, mes ma ise omale kudund Tapurla
2. koht, jälg ▪ Paisemme ase Tapurla; Kive endine ase Viinistu

asja|mies <asja|mihe, asja|miest>
1. tähtsust täis isik ▪ Esimies oli oite asjamies Virve
2. ametimees ▪ Isa oli kangur ja emä oli pliekaiass (pleekaias), nie olid niisugused asjamihed ka molemad mul Pärispea

elugas <eluka, elugast>
1. loom, putukas ▪ Hussil oli miski elugas suuss, kas oli hiir vai Viinistu; Küll keväjäll on neid eluku kohe maass rüömämäs mitmasugusi Pärispea
2. hlv tähtis inimene ▪ Nää mul elugast väljäss Tammistu; Mes elukad tei olete ja kus te tahute tulla Kiiu-Aabla

harm ~ harmi <harmi, harmi>, arm2 <armi, armi> omds, nimis meelehärm, kurb meel; kurb, nukker ▪ Eluilmass enämb sie arm mielest ei kau Tammistu; Mul on harmi miel, tegi minu miele armiks Tapurla

hassa|kuer <hassa|kuera, hassa|kuera> hlv teenija, käsutatav abiline ▪ Ah sa oled nüüd toiste hassakuer, neh ammet o kaik migä leibä tuob Pärispea; Nüüd olen saand igä läbi, mul jo nüüd hassakuer majass Viinistu nlj (lapselaps abiliseks) Vrd assikuer

help <helbu, helpu>, elp <elbu, elpu>
1. nimis hõlp, kerge põli ▪ Ega kalamihel ole elpu millagi Tapurla; Ei mul siin helpu ole, suur pere ja alade tegemist Pärispea; Nuorest pääst on elbul old ja toiste kelkujell määst ala last Tammistu (noorena hellitatud ja teiste kulul elanud); Helpu hevosel, kui säkki mihe seljäss on Viinistu piltl Hobusel kerge põli, kui kott on mehe seljas (öeldakse, kui keegi teise eest töö ära teeb) || lust ▪ Las nie karglevad, kel ihu elpu täüs ja kere kerge Tammistu
2. omds hõlpus, kerge ▪ Helbu polve pääl ega palju pietud Pärispea; Elp tüö, elp leib Tammistu (vanasõna) Vrd helpus

igäv <igävä, igävä>
1. igav, üksluine, tüütu ▪ Ega siel aig igäväks mend Viinistu; Igäv on aig uotajal Tammistu
2. visa, aeglane ▪ Nie puud on igäväd polema Tapurla
3. nukker ▪ Nüüd ongi mul last igäv Pärispea (igatsen taga)

ihkanane <ihkanase, ihkanast>, ihkanaine <ihkanaise, ihkanaist> täiesti uus ▪ Mul oli ihkanaine uus vigasti ja löin kohe vasta kive toise lohki Pärispea; Sul o tänä kohe aeva ihkanaine palidu seljäss, kuhus pi˛id (pidid) menemä pistämä? Pärispea; Sa odid kohe ihkanase kuue kabist igäpäiv pidädä Pärispea

jäämä <jäädä, jään>
1. alles olema ▪ Neli last tal jäi järele Viinistu; Jäänd tilkagi sise Pärispea Ei jäänud tilkagi sisse
2. hilinema, viibima ▪ Tule aiksast kuo, ärä jää hilja pääle Pärispea
3. säilima, püsima ▪ Harvergu ainad jääned jaksu Pärispea Lestavõrgu äärepaelad olid puntrasse jäänud; Sureb hobune, jääväd riistad, sureb inimine, jääb nimi Pärispea || talletuma ▪ Mul jäi miele Tapurla || kinni jäämä ▪ Jäägü sie tükk sulle kurku kinni Tammistu (hurjutatakse ahnitsejat või kitsit inimest)

kaasass
1. määrs kaasas, ühes ▪ Vanemad poissid nie ka hakkasid puutüöd igä tegemä, kävid isägä kaasass juba Viinistu; Eks mul oli igä lounatleib kaasass Pärispea Eks mul oli ikka lõunaleib kaasas; Pimejäl ehtul olgu igä sähkü (taskulamp) kaasass Viinistu
2. tagas koos, seltsis ▪ Oppis isa kaasass laevamiheks Pärispea; Eks nuored mihed akkand vanuje kaasass ülgejääl käümä Tammistu

kahi <kahju, kahju>
1. kahju, aineline kaotus ▪ Sie on juo suur kahi, kui sa taltrigud ärä lohud Tammistu; Tormid ja tuuled toid alade kalu ja kahi suur, kui verku mere ei saand Tammistu
2. kurbus, kahjutunne ▪ Suur kahi oli kohe kui merele kaasa ei uetud Tammistu; Mul on ninda kahi Tapurla
3. häda, õnnetus ▪ Ne korbid on kahju linnud, ku mere puol kruoksuvad, kohe uppub sügüsül keski ärä Pärispea

kammima <kammida, kammin>
1. juukseid kammima ▪ Kammi kenast hiuksed silejäks Pärispea
2. piltl jooksma, kappama ▪ Sie oli juo tore soita, hobused kammivad iess Tapurla (pulmasõidust); Mes sa kammid mul siin jaluss Kolga rand

kau ennäe, ena ▪ Kau asja, vana kauss oligi, las läks lohki Pärispea Ena mul asja, vana kauss oligi, las läks lõhki

kergastama <kergastada, kergastan> edvistama, eputama ▪ Eluaja kergastand ringi, vois ka juo targemaks saada Viinistu; Sai omale uued riided selgä, nüüd kergastab toiste iess Tammistu; Ei ole mul old aiga küll kergastada, ega pidujell käüä Pärispea Vrd korgistama

keski <kellegi, kedägi> keegi ▪ Keski mulle kirjut Juminda; Mitte keski ei tiie Pärispea; On keski näht midägi laeval? Viinistu; Nüüd olen üksi ja ei ole mul toisi kedägi Juminda; Ei mina nähnd ega kuuld kedägi mihi Tammistu; Ei tänä old kalu kellägi Viinistu; Kas kellägi olis kellu kaasass? Pärispea Kas kellelgi oleks kella kaasas? || kedägi kellist mitte kedagi ▪ Ega old kedägi kellist, ken olis ka vahestigi avitand Pärispea Vrd kengi

kihvatama <kihvatada, (ta) kihvatab>
1. pähe hakkama, purju tegema ▪ Ku pulmass olut igä joid, kohe tunsid et kihvat Pärispea
2. järsku meenuma, meelde sähvatama ▪ Mul vahest kihvatab midägi peris tarvilikku kohe Virve
3. pahandama, vihastama ▪ Eks se mone jutt küll vahest kihvatab Pärispea

klaar <klaari, klaari>
1. läbipaistev, puhas; pilvitu, selge ▪ Tänä on ehtul viel taevas nii klaar Pärispea; Klaari näügä Viinistu || selge, arusaadav ▪ Nüüd oli klaar, kus olimme Viinistu || klaariks tegema (~ ajama) korda ajama ▪ Tiemme sottid klaariks Tammistu (arved õigeks); Ajamme nie asjad omavahel ühekerra klaariks Pärispea
2. paljas, tühi ▪ Nä (metssead) süöväd karduli pellud puhtaks, mul puol peldu oli juo klaar Tapurla; Sai vergu ruttu kalujest klaariks Tammistu

klaas <klaasi, klaasi>
1. klaasnõu ▪ Pane äädikä klaasile alade kork kovast neh pääle, muidu lahtub ärä Pärispea
2. eseme osa ▪ Vai ne lattorni klaasid kaua puhtad seisusid, sendä et eks se klaasita lamp suitsend jo ühtepuhku ja suitset kohe ruttu jälle klaasid nogiseks Pärispea
3. (mitmuses) prillid ▪ Mul läksid klaasid katki Virve; Ei selidä kohe enämb ilma klaasita midägi raamadust lugeda Pärispea

kodund
1. kodunt, kodust ▪ Enne ueti kodund kohe kaasa omale ja leiväd Viinistu; Kodund ei saand ju mitte midägi Tapurla; Sie oli seitse virsta kodund Virve
2. pärit ▪ Mul oli kavalier ka siel, siit Iestimaald oli kodund, siit Pärispäld Pärispea

kohaline1 <kohalise, kohalist> kohane ▪ Ma olisin selle härjäle andand, olis mul old paras kääkohaline (malakas käepärast), mes sen tigejä luomaga sis tehä Pärispea

kori <kori, kori> kõri; kurk ▪ Laulajad olid küll hüvie koriega Viinistu; Tänä ei saa laulada, mul on kori haige Viinistu; Sai iibuski (puskari) pudeli käde ja kohe kulist korisse Tammistu

kuger|pallu kukerpalli ▪ Kaik (lapsed) läksid sinne kui korgele kivije otsa, sield langesid kugerpallu mere Pärispea || segamini ▪ Mul o tuba kugerpallu kaik tänä Pärispea; Kierdäb asjad kaik kugerpallu Viinistu piltl Pöörab kõik asjad tagurpidi (oma jutuga) || hooletult, ülepeakaela ▪ Ega sie tüö midägi ole, mes kugerpallu täüdü vahest igä tehä Pärispea

kuldane <kuldase, kuldast>
1. kullakarva ▪ Kuldased munad Tammistu
2. hea, meeldiv ▪ Kuldane polv Tapurla; Kühküläne (meigas) oli üeld: mul on kuusi kuldast poiga, vareksel aga viisi verist väntsü Tammistu

käütämä3 käivitama ▪ Mina käüdin moduri, toine mies hakkas perä pidämä Viinistu; Mul tuli modur käütädä ja sen iest huolitseda Viinistu

laguma <laguda, (ta) lagub> lagunema, katki minema ▪ Ei ole karta, et (umbpuine) riist ärä lagub Pärispea; Küll se palitu on mul kaua käünd, kohe ei hakkagi ärä laguma Pärispea; Muud ei old ku lagus jää ald, lagub muutku, lähteb ja lähteb Tapurla

laut <lauda, lauta> loomapidamisruum ▪ Uomigul lauta mennes olled kanad sirmagilla lauda permandul Tammistu Hommikul lauta minnes olnud kanad siruli lauda põrandal; Mina läksin lauda juure luomi süötämä Viinistu; Mul on viel laudass käüä Juminda

ligu <liu, ligu (hrl sisekohakäänetes)> likku; leos ▪ Mene ruttu pane pesu ligu palisse Pärispea; Mul kogu päivä pesu liuss old Virve; Linapihud siuda neh kubujesse ja viiä kubud siis vie auku ligu Pärispea

loitsema <loitseda, loitsen> sõimama, riidlema ▪ Loitses mul kere täüss ja ise läks edesi Virve; Sain vade sield tulema, kisa ja loitsemist oli küll Viinistu

ludistama <ludistada, ludistan> muljuma ▪ Ärä ludista kodi (koti) vasta, neh munad lähteväd puruks mul Pärispea; Ludistin vähä (pestes) pihuje vahel jakki, ega sidä villast tohi kovast nühkidä Pärispea

ludistuma <ludistuda, (ta) ludistub> varisema ▪ Kaik ludist mul sormije vaheld maha Viinistu

megunad <megunuje, megunu> isiklikud asjad, kodinad ▪ Esteks tuleb megunad, mes kaasass on, korvi laduda ja nie valgusteda kaik läbi Virve; Nie o mul vanad megunad (kantud riided), mes igapäiv kodu seljäss pian Pärispea; Mes täst jäi, vähä megunu nurkisse Viinistu

miel <miele, mield> meel ▪ Eks siin oleks rohkemigi rääkidä, aga ei tule ju miele Pärispea; Ta juo paha mielegä sidä kohe üttel Tapurla; Kust tuul, sield miel Viinistu (kõnekäänd) (muutliku meelega inimesest); On peris nure (kurb) miel sinu üle Tammistu || miele järel soovikohane, meeldiv ▪ Kas on miniä ka sul miele järel? Pärispea || miele pääl olema ~ miele pääle jäämä hinge vaevama, muret tekitama ▪ Mul jäi kohe sie reis miele pääle, ei saand enne rahu kui tagasi oldi Viinistu || miele pääle hakkama ~ jäämä iiveldust tekitama ▪ Tiie kas olid vanad kalad, vade mulle jäid miele pääle, ei saand enne abi kui oksendin Viinistu; Sie toit hakkas kohe miele pääle Pärispea

milla ases millal ▪ Mul on ükstäskaik (ükskõik) milla sa meile jälle tahud tulla Pärispea; Ei tiie neh milla jälle merele saab Pärispea; Milla lehm piimä tuleb? Pärispea Vrd millas

muuale mujale ▪ Sie sielik o tuld kaik mul rannass uusinaseks (kalarasvaseks), egä sengä kelba muuale enämb mennä Pärispea; Mullu juo pi˛id muuale kuhugi menemä Pärispea

niel1 <nielü, nielü> neel; isu (millegi järele) ▪ Mul nielüd käüväd Pärispea

ninda nõnda ▪ Hakkas itse ninda halejasti nuttama, et mul hakkas kohe lapsest hale miel Pärispea

noiduma <noiduda, noiun> nõiduma ▪ Kui monel mihel olid jälle viletsäd saagid, siis arvati jälle, et vergud on ärä noiutud Tammistu; Ei minul ole sidä viga küll old, et mul piimä on kennegi noidund Pärispea

näplik <näpligü, näplikü> vistrik; soolatüügas ▪ Sormed näplikü täüss Juminda; Nie näpligüd kaulass on mul luoduvasa (sünnipäraselt) Pärispea Vrd nüstrik

nüstrik <nüstrigü, nüstrikü> vistrik ▪ Vahi, kas mul on moni nüstrik seljä pääl, et ninda sühütämä (sügelema) ajab Juminda Vrd näplik

pala|sukkur <pala|sukkuri ~ pala|sukru, pala|sukkurd> tükksuhkur ▪ Mul siin kabiss (kapis) oli üks palasukru pakk, vade ei löüä egä löüägi üles Virve; Kompvegid loppusid otsa, juon tied palasukruga Viinistu

parkima <parkida, pargin>
1. parkainega töötlema; sisse imbuma ▪ Moned seilid olid kaunis punakad, olid lebäkuordega pargitud, et noh siis pehkamise vasta Viinistu; Vanaisa oli mul kova piibumies, eks sie tubaka suitsu ais siis parkind riiete külgi Tammistu
2. palju sööma ▪ Küll sie mies vade pargib, ei sidä joua täütädä kennegi Pärispea Küll see mees alles sööb, ei seda jõua täita keegi

permu põrmugi ▪ Pole mul enämb mitte permu raha iŋŋe (hinge) taga Tammistu

piig ~ piia <piia ~ piiga, piiga> tüdruk, neiu ▪ Üks piig oli, sie suri ärä titten (titena) kohe Tapurla; Maamihed etsisid siit igä piiasi karjatseks ennemb ku poissi Viinistu || vanapiiga vanatüdruk ▪ Mul oli kuus ode, kaks jäid vanakspiigaks Pärispea

puolilla ~ puolila pooleli ▪ Uoda (oota) vähä, mul tüö puolila Virve; Jätt (jättis) kaik puolilla ja juoks külässe Viinistu Vrd puolel, puolillasi

sagima <sagida, sagin>
1. sakutama ▪ Obetaja sagis poissi kovast Virve; Ott minu karvust kinni ja sagis niipalju kui jous Pärispea Võttis mul juustest kinni ja sakutas niipalju kui jõudis
2. kratsima ▪ Kass sagis korva tagust Virve Vrd säklämä

salmijaak <salmijaagu, salmijaaku> salmiaak, ammooniumkloriid ▪ Sie salmijaagu viin on ka rohi, salmijaaku panna viina sise Juminda; Mul oli sidä salmijaaku kodu Juminda

suigaus <suigaukse, suigaust> suigatus ▪ Egat se suigaus ole hüä, ku ei saa pikkellä käüä (pikali heita) Pärispea; Mul tuli louna aigu suigaus pääle Viinistu

suota asjata ▪ Tulid suota, ei mul ole sulle midägi anda Pärispea; Aluskuub on suota Tapurla

süömä|himu <süömä|himu, süömä|himu>, süömä|imu <süömä|imu, süömä|imu> söögiisu ▪ Tulin kuo (koju) ja mul oli oite suur süömähimu Viinistu

taud <tauvi ~ tau˛i, taudi> haigus, tõbi ▪ Ei tiie, mes taud se mul on, ei ole haige ega terve Pärispea; Ega kaik tau˛id taba, muist näütäväd muidu valu Pärispea Ega kõik haigused ei tapa, muist teevad niisama haiget || piltl ▪ Mes taud tühjäst talust ottab Tammistu (kus mitte midagi ei ole, sealt pole ka mitte midagi võtta)

tervisell terve, puutumata ▪ Kaik kogu voipütt o mul tervisell, ei ma ole raatsind ottada mitte terä Pärispea; Sie hein o viel kaik minu puold tervisell, ei ma ole käündigi heinämaal viel Pärispea; Sa ei ole süöndigi silku, pütt o tervisell Pärispea

tiedämä <tiedä, tiien>
1. teadma ▪ Mina oma elust muud ei tiie Viinistu; Mul on üä miel tiedä anda Virve; Külä tiedäb ige rohkemb kui sa ise Tammistu (kuulujutud erinevad tõest); Eks piä tiedämä igä sest rannatüöst, ku siin elämine on Pärispea
2. tähendama, ennustama ▪ Tiedäb just ku tuuld idä menemä Kiiu-Aabla Ennustab justkui tuul pöörduks itta; Ei sie unenägü tiedänd küll hüä ega huonu ka, kummatigi Pärispea; Sügüsene udu tiedäb suoja, kevädine tiedäb külmä Tapurla

tohlastama <tohlastada, tohlastan> tupest vabastama (marju, pähkleid) ▪ Eks täü muuramid (murakad) neh ärä tohlastada Pärispea; Eks ne pähkned täüdüb ärä ka tohlastada Pärispea; Mul on talveks merssitäüs (märsitäis) tohlastettud pähkni Viinistu

tomu2 <tomu, tomu> tume; tõmmu ▪ Tide hiuksed olid valged, aga peräst läksid karvald palju tomumaks Viinistu; Mul oli tänäuon (tänavu) tomu vasik lehmäl, jädämme kasvama kohe Pärispea

torigas <torika, torigast> teivas, kaigas ▪ Mes torikad sa siie maa sise oled tagund? Tammistu || piltl suur pind ▪ Mul läks halu külist suur torigas künne ala Pärispea || piltl jäme nõel ▪ Ei sen torikaga ilge ku sukka neuluda Pärispea Ei selle jämeda nõelaga söanda muud kui sukka nõeluda; Küll selle torikalle on hüä langa neh taha panna, suur silm ninda et Pärispea Vrd toragas

torkama <torkada, torkan>
1. pistma; (sisse) panema ▪ Ei tiie migä torkas jalga, paistusse ajab ja valutab kohe Pärispea; Nie hempalad püksüd on viel vahest paati tervaess jalga torkada Viinistu || piltl ette kandma, välja andma ▪ Ega me muidu olis tiedäned, moni jälle torkas Pärispea piltl (kandis ette, andis välja)
2. äkki meenuma ▪ Mul torkas kaik miele Viinistu Vrd turkama

trehvama <trehvada, trehvan> sattuma ▪ Ei trehvand piirivalveid olema nähä Kiiu-Aabla; Sie oli onne kaupa, kui sa pääle trehvasid Tammistu; Vahest trehvab rannald hüvi asju löüdämä Pärispea Vahest juhtub rannalt häid asju leidma || tabama, pihta saama ▪ Mul oli tänä metsäss hüä onn (hea õnn), trehvasin kohe tetrele külgi, saab hüä praadi Pärispea || kohtama ▪ Meie poiss läks tänä ehtul pruudiga trehvama Pärispea

trüöst <trüösti> trööst, lohutus ▪ Eks mul ole sust ige vähä trüösti Virve Eks mul ole sinust ikka natuke tröösti Vrd truost

turv <turva, turva> abi, kaitse, toetus ▪ Toise turval on üä elädä Tammistu; Mul on tämäst kohe turva Viinistu; Mes turva mul sest miniäst on, muutku vade viel tule leugama igäst asjast Pärispea

tusk ~ tuska <tuska, tuska>
1. kuum hoog ▪ Ehtul o kohe niisugune tusk, ei tiie kas o palavik siess ka va Pärispea; Migägi haigus on kallal küll, vahest on külm, vahest jälle tusk Pärispea; Mul kävi kohe tuska pääl Pärispea
2. valu ▪ Käsi tege tuska suonie pedägä, ku sa ielimäsel päiväl oled monda raskemba tostand vai teht Pärispea Käsi teeb valu soonte hädaga, kui sa eelmisel päeval oled midagi raskemat tõstnud või teinud

tuule|rouged mitm <tuule|rougije ~ tuule|rouge, tuule|rougi> lastehaigus, tuulerõuged ▪ Mul olid sojavääss tuulerouged Virve; Mul on tuulerougest arm Pärispea

täüest ~ täüesti täiesti ▪ Tuli täüest kumbasime järel mennä Viinistu Tuli täiesti kompassi järgi minna; Mul on sie mieless täüesti Viinistu Vrd ihan, ihkan, peris, suutumaks

uusinane <uusinase, uusinast> värske kala- või liharasvaga määrdunud ▪ Ärä sidä uusinast vett kaevu juure kalla Viinistu; Sie sielik o tuld kaik mul rannass uusinaseks, ega sengä kelba muuale enämb mennä Pärispea; Sest korvist käüb uusinaste haisu Viinistu

vaagima <vaagida, (ta) vaagib> kaaluma, raskusega kalduma ▪ Mul olid suured kiŋŋed jalass, nied vaagisid ja kogu aea kiskus minu jalgu sinne paadi ala Viinistu; Kas palju vaagib? Tapurla

vaan vaid || vaika vaan ükskõik ▪ Ei mina enämb merele küll pääse, vaika vaan, et ilusad ilmadigi on Pärispea; Mul o vaika vaan, mes süüä on Pärispea

vaika olgugi, ehkki; kasvõi ▪ Vaika mei enne ei sobined, aga peräst teimme igä lebidüst Viinistu Kuigi me enne ei saanud läbi, aga pärast leppisime ikka ära; Sest tunnist saadik enämb siga ei süö, vaika lüö maha Tapurla; Kobika täüdü püüdä vaika kaks menis Viinistu (ihnsast inimesest) || vaika vaan ükskõik ▪ Mul o vaika vaan, mes tä siel tege Pärispea

vaim <vaimu, vaimu>
1. kummitus, tont ▪ Odakive kaut ei lähä, sield nähä vaimu Viinistu; Vahtib nindagu kukk kurja vaimu Tammistu (vaatab üksisilmi); Neli silmä kerraga pole viel millaski nähnd vaimu Tammistu
2. iseloom ▪ Mul oli nuoress polvess niisugune vaim, et ma pidin sinne saama, kuhu ma tahin kerra ja mes mul plaaniss oli Viinistu

velguma <velguda, velgun> võlga tagasi nõudma; võlga meenutama ▪ Eks ma tiie itseki sidä, et mul maksada on sulle, vade sa aeva velgud, ühtepuhku kohe Pärispea; Sinu velg velgub kogu aja mieless Tammistu; Minä velgun tämä pääle Tapurla Mina küsin temalt võlga tagasi

ventu <ventu, ventu> vigurivänt; kelm ▪ Nää mul ventu väljäss Tammistu; Oled mul üks ventu küll Tammistu

veru <veru, veru> võru ▪ Kiereti (õlgedest) niisugused verud ja siis lauti (räimed) olgije pääle Pärispea (jutt küpsike tegemisest); Lapsena oli mul ilus rohelistest elmetest kääveru Kolga-Aabla; Verud kiereti (luuale) pääle pienest kasevitsast ka Pärispea || pliidirõngas ▪ Pane pliidiaugule verud pääle, muidu tuleb kaik suits tuba jo Pärispea; Rengakouguga uo jo hüä pliidiverusi tostada (tõsta) Pärispea

vie|kalkesse vesiseks ▪ Nii kummadu onnedus, mul ott silmäd kohe viekalkesse Juminda Nii suur õnnetus, mul võttis silmad kohe vesiseks

viskama <viskada, viskab>
1. heitma, loopima ▪ Üks istub perä pääl ja viskab jälle pullusi ja lietesi Juminda; Ärgä mere viskaga Viinistu Ärge merre visake; Oli akkand niipalju tuulema, ninda et viskand paadi ümber Juminda || piltl ▪ Viskas viis pihku Tammistu (teretas); Viskab sinne kuhu ei ole tarvis Viinistu (pillajast); Viskab villast (valetab) Tammistu
2. (kiiresti) kõndima ▪ Sie oli igä viskada sie kakskümmend viis virsta palja jalu Turbuneeme
3. lahti riietuma ▪ Riidest lahti viskama Tapurla; Ma viskasin alasti, mul oli nii palav Pärispea

vuoderdama <vuoderdada, vuoderdan> vooderdama ▪ Mul on (maja) vuoderdettud Tammistu

üksi
1. üksinda ▪ Üksi o hüä elädä, kahegeste o sue magada Viinistu
2. üksnes, ainult ▪ Mul o särk üksi seljäss Pärispea; Ega palja püksüegä üksi kalu püüä Tammistu (ilma võrguta kala ei püüa)

üks|toise ~ ühe|toise om <os üks|toist ~ üht|toist> üksteise; üksteist ▪ Lapsed ubidid ükstoist kive otsa Pärispea Lapsed upitasid üksteist kivi otsa; Maal on juo talud eraldi kaik ühesttoisest Kolga-Aabla; Mul siin viel ühttoist tehä Virve