[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

ahju|pohja|leib <ahju|pohja|leivä, ahju|pohja|leibä> põrandaleib ▪ Andaga mulle ahjupohjaleibä Viinistu

aitima ~ ai`tima aitüma ▪ Suur ai`tima sulle sen üäteu (heateo) iest Tammistu; Ai`tima sulle, et tulid mulle aviks tuhli üless ottama Pärispea Aitüma sulle, et tulid mulle abiks kartuleid võtma || ▪ Suoja leivä aitima on toisess ilmass iess Viinistu (tasuks saab peale surma taevasse) Vrd aiteh

huntsu untsu ▪ Läks sie vergu tegemine kääst peris huntsu Pärispea; Sie tüö kippu kääst huntsu Pärispea || (kiuslikust tembust) ▪ Sie püüs mulle huntsu tehä Pärispea Vrd vuntsu

häriläsä innal (lehmast) ▪ Lehm on häriläsä, täüdü härjä juure mennä Pärispea; Lehm oli taa häriläsä, tavit mulle selgä kohe tulla Pärispea

härinäl lõrinal ▪ Kuer tuli mulle härinäl kintusse (kintsu) Pärispea

igäte|päidi
1. igati, igal kombel ▪ Arvasimme (arutasime) sidä asja igätepäidi ja saimme otsuselle Viinistu; Sel mihel on igätepäidi üks taidav naine, mies kohe on üks onnehants Pärispea Sel mehel on igati üks korralik naine, mees on kohe üks õnneseen
2. igalt poolt ▪ Ei sie suvijakk ole mulle kuidagi passilik, lai on toine ja löhäküne igätepäidi Pärispea Ei see suvejakk ole mulle kuidagi sobilik, lai on teine ja lohvakas igalt poolt

jupp <jubi, juppi> tükike ▪ On mieless üks jupp sest laulust Viinistu; Anna mulle jupp paula Pärispea

jämejüne <jämejüse, jämejüst>, jämeüne <jämeüse, jämeüst> jämedune ▪ Etsi, laps, mulle harvergu kivi, niisugusi paari sorme jämejüsi Pärispea Otsi, laps, mulle lestavõrgu kive, niisuguseid paari sõrme jämedusi

kalanesa värske kalana ▪ Kävi Mustve mihi ja siis siit koha pääld mihi ka, kes igä siis veid ne kalanesa kohe igä maale (rannast kaugemale) ja möid siel ärä Viinistu; Tuo mulle räimid kalanesa, ärä ennemi suola Pärispea

kasa <kasa, kasa> hunnik; hulk ▪ Ei old peris kuorm, oli vaide kasa Viinistu; Oli toisel neid kuoki kohe igävene kasa, vade ei mulle andand einikästki (väikest tükikestki) Pärispea; Küll on aga suur kasa poisse kuoss Tammistu

kerduma <kerduda, kerdun> kordama ▪ Tämä sidä kaik mulle taa (jälle) seliteli, nindagu kerdus üle Pärispea

keski <kellegi, kedägi> keegi ▪ Keski mulle kirjut Juminda; Mitte keski ei tiie Pärispea; On keski näht midägi laeval? Viinistu; Nüüd olen üksi ja ei ole mul toisi kedägi Juminda; Ei mina nähnd ega kuuld kedägi mihi Tammistu; Ei tänä old kalu kellägi Viinistu; Kas kellägi olis kellu kaasass? Pärispea Kas kellelgi oleks kella kaasas? || kedägi kellist mitte kedagi ▪ Ega old kedägi kellist, ken olis ka vahestigi avitand Pärispea Vrd kengi

kilk <kilgi, kilki>
1. merikilk (Mesidothea) ▪ Kui tormiga vahest olid vergud meress, siis neid kilki tuli nii palju sinne verku Viinistu; Kilki o ka kovast neh siin meress Pärispea
2. toakilk (Gryllus domesticus) ▪ Ega ranna küläjess kilkisi küll old palju kuulla kussagil Pärispea; Kilk, säh sie sidaammas (sitahammas), anna mulle uus raudammas Tammistu (öeldi äratulnud piimahammast kerisele visates)
3. piltl kerge joove ▪ Ku juo kilk pääss on ega siis enämb tiiedä midä tehä Pärispea

kinni|neul <kinni|neula, kinni|neula> haaknõel ▪ Andaga mulle suganeula vai kinnineula Juminda Andke mulle sukanõela või haaknõela

kodiline <kodilise, kodilist> kotitäis ▪ Kodiline jahu Tapurla; Suure kodilise toi äi mulle ouni Tammistu; Lau pohja jäi moni kodiline heini Viinistu

kuri <kurja, kurja> kurjustamine, karistus; pahategu ▪ Ärgä mulle kurja tehkä ega ma ole midägi paha tehend Kiiu-Aabla; Ku ne poisikased igä hüäst vehnast (peksa) saavad ega ne siis kurja tie Pärispea; Kes üägä ei obi, eks sie obi (õpi) kurjaga Tammistu

käärügäs <käärükä, käärügäst> leivakäär ▪ Käärükä void sa küll leiväld leikada Pärispea; Leika mulle üks käärügäs Virve

külgi
1. eess külgsuunast ▪ Maaletulemisel oli soit külgi lainet Tammistu (lained käisid paadi külje peale)
2. tagas millegi külge ▪ Obune on siutud puu külgi kinni Tammistu
3. määrs millessegi kinni ▪ Akkavad külgi nindagu kärbäsed magusalle Tammistu; Ega sinna peresse voi sis mennä, kus külgi hakkav haigus on Pärispea || kallale ▪ Naaburi kuer kargas mulle kohe külgi, nüüd o jalg kaik puru Pärispea

küns <künne, künt> küüs ▪ Künne ala läks pind Viinistu || piltl ▪ Kes väsünd, sie magab ka, kui küns küli all ja peugal pää all Tammistu Kes väsinud, see magab ka siis, kui küüs külje all ja pöial pea all; Künned kihelevad Viinistu (tüliotsijast) || oigel künnel väga palju ▪ Oh, kus nüüd igä tuiskab kohe oigel künnel Pärispea; Tänä oli igä kalu oigel künnel Pärispea || ümber künne natuke ▪ Ei anna mulle siit ümber künne midägi Tammistu

lahmagas <lahmaka, lahmagast>, lahmak <lahmaga, lahmaka> lahmakas, suur tükk, suur kogus ▪ Kala rabas endäst kääst lahti ja mulle viel savaga lahmagas vett vasta vahtimist Tammistu; Suur lahmak o tuhlimaad, ei sidä nälgä karta ole Pärispea

lappu <lappu, lapput> sedel, paberileheke ▪ Esteks olid niisugused suured lappud Kiiu-Aabla (Eesti krooni rahatähed); Kävi siin, oli jättänd mulle lappu lauale Viinistu

liiustama <liiustada, liiustan> andma, lubama ▪ Sield liiustetti igäle ühele, kes aga sinne läks Viinistu; Kuule liiusta oige mulle ka oma jaust pannikalu Pärispea

megitämä <megitädä, megidän> maitsma, vähehaaval sööma või jooma ▪ Midäs sest megidäd, ega sel süömisell (toidul) ole mitte midägi viga Pärispea || maitsta andma, natuke süüa pakkuma ▪ Keit (keetis) hüä süömist, vade ei mulle megitänd Pärispea

miel <miele, mield> meel ▪ Eks siin oleks rohkemigi rääkidä, aga ei tule ju miele Pärispea; Ta juo paha mielegä sidä kohe üttel Tapurla; Kust tuul, sield miel Viinistu (kõnekäänd) (muutliku meelega inimesest); On peris nure (kurb) miel sinu üle Tammistu || miele järel soovikohane, meeldiv ▪ Kas on miniä ka sul miele järel? Pärispea || miele pääl olema ~ miele pääle jäämä hinge vaevama, muret tekitama ▪ Mul jäi kohe sie reis miele pääle, ei saand enne rahu kui tagasi oldi Viinistu || miele pääle hakkama ~ jäämä iiveldust tekitama ▪ Tiie kas olid vanad kalad, vade mulle jäid miele pääle, ei saand enne abi kui oksendin Viinistu; Sie toit hakkas kohe miele pääle Pärispea

mieldima <mieldida, mieldin> meeldima ▪ Mulle mieldis Uhtjuss olla Viinistu; Sie pruut ei mieldind tämäle Tapurla

mildine <mildise, mildist> milline ▪ Näüdä mulle siis ka oma pruuti, mildine sie on Pärispea; Vaata mildine saatus oli Kiiu-Aabla

minge|peräst miŋŋeperäst millepärast, mispärast ▪ Miŋŋeperäst sa ei tahu kohe kuoliss käüä? Pärispea; Miŋŋeperäst sa sidä tied? Pärispea; Üttel mulle huonusti, ei tiie miŋŋeperäst Pärispea Vrd miks

miniä <miniä, miniä> ▪ Ämm oli laitand oma miniä Tammistu; Mulle o miniä küll peris miele järel Pärispea

mälestüs <mälestükse, mälestüst> mälestus ▪ Vana mälestüs viel Kiiu-Aabla || mälestusese ▪ Viel oli tädi mälestüs, sie siidi rätt mes mulle pähä pandi, kallis mälestüs toisel Viinistu

mölder <möltri, möltri> mölder ▪ Siis mend möltri tänämä: olid sina üä mölder, tegid mulle üäd jahud Tammistu

neu <neu, neu> nõuanne ▪ Tule mulle neu andama Pärispea || kokkulepe, nõusolek ▪ Kes ei akkaned neije moisnikuje neusse, siis anneti viiskümmend uopi sugeda Juminda; Olin neuss Pärispea; Täüdüväd sen (töö) itseki ärä tehä ühtisel neul Pärispea || neuks jättämä ~ neuks jäämä kavandatust loobuma ▪ Jädä neuks kohe se merele menu sen iilise ilmaga Pärispea; Jäi neuks Tapurla

nimidüs <nimidükse, nimidüst> nimetus ▪ Ans mulle igesugu nimidüksi Virve

pale <palge, palet> põsk, põsenukk ▪ Torkab mulle siie palgesse ja ai paistesse (ajas paiste) kaik palge Pärispea || piltl ▪ Püss palgess (laskevalmis) Tapurla Vrd posk

pidämä1 <pidädä, piän>
1. hoidma; hooldama ▪ Ei mina oma luomi üle talve joua pidädä Tammistu; Pieti vilja maass ja kabustu ja tuhli (kapsaid ja kartuleid) Pärispea (kasvatati); Ku kiluvergud piäd kau(v)a meress, siis kilud puljavad (rabelevad) väljä Pärispea || kinni hoidma ▪ Avida mulle riiet kinni pidädä Pärispea; Ankur pidäb Tammistu || vastu pidama ▪ On mittu päivä kuiva pidänd Pärispea (pikalt kuivad ilmad olnud)
2. arvama ▪ Ta oli pidänd sidä asja küll veitraks Viinistu
3. koos istuma; omavahel rääkima ▪ Pieti igä üks tund ehk paar videlikku Turbuneeme; Pi˛id kurja neu Tapurla Pidasid kurja nõu

pihuline <pihulise, pihulist> peotäis ▪ Anna mulle pihuline jahu Virve; Korjasin pihulise kohe kiviaia äärest vaermu (vaarikaid), toin lapsele Pärispea

piigistämä <piigistädä, piigistän>
1. suruma, pigistama ▪ Siis härg oli piigiständ hundi vasta puud surreks (surnuks) Viinistu; Saapad piigistäväd Juminda || piltl lunima ▪ Laps o kange ponksi piigistämä Pärispea Vrd pitsitämä
2. piltl vähesest natuke ära andma ▪ Eks sa piigistä mulle ka vähäkäne kuogijahu Pärispea

pire <pire, piret> väike tükk, raasuke ▪ Anna mulle pire kuoki Pärispea; Pole enämb pire raasugi leibä järel Tammistu

potku|kelk <potku|kelga, potku|kelka> tõukekelk ▪ Poiss viel tuli jääle mulle juua tuoma potkukelgaga Tapurla; Jääl vois käüä mitma muoti, jalgasi ja siis potkukelkuega Viinistu Vrd potkakelk, potku

pühä <pühä, pühä>
1. nimis pühapäev ▪ Vahest oisin (hoidsin) nädälä siess külänaiste lehmi ja siis nie jädid minu‿s pühä uomigu magama, ansid mulle vaba päivä Tapurla; Kes kaik pühäd pidä, sie kaik näljäd näge Viinistu (vanasõna) (vabandati enda pühapäeval töötamist)
2. nimis püha, mingi tähtpäev ▪ Ennemäld ükski pühä ilma küpsigüttä (küpsetatud räimedeta) ei old Tammistu; Kes pühiks vela täüdüb ärä maksada, selle tulevad pühäd oite ruttu Pärispea Kes pühadeks võla peab ära maksma, sellele tulevad pühad eriti ruttu
3. omds püha, pühalik ▪ Pühäks pidämä Tapurla

radu <radu ~ rattu, radu> meelelahutus, seltsis viibimine ▪ Hüä radu Tapurla; Ole mulle raduks Pärispea; Üösel siel ninda vaige (raske), tule mulle moneks üöks raduks Viinistu; Kuer oli viel raduks Virve

radus <radusa, radusa> meeldiv, mõnus ▪ Judusta mulle raduks, on radus kuuldada Tapurla; Ega sie maast korjamine ninda radus old ku paadist Tammistu; Vein (viisin) lapse toise peresse, et olis toiste lastega radusamb Virve Vrd rattus

saba <sava, saba>
1. händ ▪ Kala rabeles küll pää ja savaga, aga voit jäi mulle Tammistu; Pikke savaga lind Pärispea
2. järjekord ▪ Seisusin terve tunni savass Pärispea
3. toolileen ▪ Pane jakku ja püksüd ilusast tuoli sava pääle Pärispea

servitasa ääreni täis ▪ Sie perenaine paneb igä kannu servitasa piimä täüs alade mulle Pärispea; Saimme ämpri kohe servitasa metsäst tänä pohlu täüs Pärispea

sestres <sestre, sestre> sõstar (Ribes) ▪ Sestred uo hüäd sahvti tegemiseks Pärispea; Ne toid mulle sestre marju Juminda Vrd sester

sirk <sirga, sirka>
1. rohutirts (Omocestus viridulus) ▪ Sirgad laulavad sügüsüpuol kohe puiss, ega nie siis maass laula Pärispea; Sirgale sidahammas, mulle uus raudane Viinistu (kõnekäänd) (öeldi, kui lapsel piimahammas ära tuli)
2. koerustükk ▪ Küll sul on rumalal neid sirku siess, igä aeva üks temp hullemb ku toine Pärispea

sugu1 natuke, pisut ▪ Sugu oli tänä kalu, ei neist suurd saa Pärispea; Kas lainaksid mulle sugu raha? Tammistu; Linna puid tehti, sugu sai siis igä omale, vaide suuremb jagu läks moisale Suurpea; Kitsed tulid kolmegeste, mitte üks sugu ei kartaned Pärispea

sutsuka ~ sutsukane <sutsukase, sutsukast> natuke(ne) ▪ Anna mulle ka sutsuka sidä kuoki kas vai sutsukase servä näksädä Pärispea; Sutsukase käsi väärästüs, kohe viskas tinti, ninda et rienas kogu kirja Pärispea Natukene käsi vääratas, kohe viskas tinti, nõnda et määris kogu kirja ära

tarbeks nii palju kui vaja, piisavalt ▪ Viina, sidä oli, ja olut küll, sidä oli tarbeks Tapurla; Ega mei neid kuogi jahugi tarbeks saa Viinistu; Mulle o talve marju juo tarbeks, ei ma huoli enämb metsä mennägi Pärispea Vrd tarbeni, tarbesa

tolkama <tolkada, tolkan> taipama, millegi peale tulema ▪ Mulle peräst vast tolkas, et kui vade pedid (petsid) meid Viinistu

toppar <toppari, toppari> pidur ▪ Soidin rattaga, ta tuli mulle ede, ma panin kohe toppari pääle Viinistu

tunduma <tunduda, eitus ei tunnu> paistma, näima ▪ Tule oige avida mulle se kalakott selgä tostada, sie tundu oite raskas olema Pärispea; Ma kui poisikane olin, siis sie kive endine ase viel tundus Viinistu; Lehti ei tunnugi (õitsval kirsipuul) Pärispea

tuoma <tuua, tuon> tooma ▪ Toin metsäst eile uue korenda (kõrendi) Pärispea; Tuo mulle vett Pärispea || juure tuoma liitma (arvutades) ▪ Nämäd olled ninda kivill ku pulgill oite kanged küll juure tuoma, ku ärä ottama Pärispea Nemad olid nii kivide kui pulkade abil üsna osavad nii liitma kui lahutama

vaalagas <vaalaka, vaalagast> valkjas, hele ▪ Mulle mieldib vaalagas obune Leesi; Vaalagas punane, vaalagas sinine Tapurla

valtser <valtseri, valtseri> valss ▪ Temba ka üks valtser Virve Mängi üks valss; Mulle mieldis valtseri tantsida Pärispea

vedu <veu, vedu> vedamine ▪ Ole hüä, viska henes hobuselle räŋŋed kaula ja tule mulle vedu Pärispea; Nuoda veul eriti just olid nahkkindad Tammistu; Pärtli tormi kardeti, siis olid pimejäd üöd, ei näht (näinud) vergu veule mennä Viinistu || vedu ottama piltl ▪ Sie poiss lihvendänd (lipitsenud) küll sen ümbär, aga tütrik ei oda vedu (võta vedu) Viinistu

vene <vene, venet> paat ▪ Vene oli mes seilas, jullast igä suuremb Viinistu; Vene tahtu tervada Pärispea; Tule mulle avitama venet lükkädä meresse Tapurla

verda˛elema <verda˛eleda, verda˛elen> ette heitma, etteheiteid tegema ▪ Tämä verda˛eleb mulle vanu asju Tapurla; Ärä nüüd akka siin verda˛elema Tapurla

vesi <vie, vett>
1. vesi ▪ Anna mulle selget kaevu vett, mes janu kustutab Tammistu; Sield paistus vähä sulavett (jäävaba veepinda) Viinistu; Veri o paksumb ku vesi Pärispea piltl (vanasõna) || vesimage veetaoliselt maitsetu ▪ Vesimageja suppi mina ei tahu Leesi Vesimagedat suppi mina ei taha
2. vedelik; elusolendi eritis ▪ Ei nie (loomad) saa muud ku vett (lahjat jahurokka) Pärispea; Sie tie ajab higistämä ja palavasse ninda et vesi (higi) juokseb Pärispea; Idä tuul ja naiste viha, molembil on vesi taga Viinistu (vanasõna)
3. (mitmuses) veekogu, mingi ala veekogus ▪ Kapteini judu järel ei old näd Vene vesil Viinistu Kapteni jutu järgi ei olnud nad Venemaa vetes; Oli paat tervast (tõrvast) kuivand, vois siis mennä ka vesile pruovima, kudas paat pidäb Tammistu; Penkra vesild (rannalähedasest madalast merest) saadi turski ka vahest kovast Pärispea

vieras|leib <vieras|leivä, vieras|leibä> külalisele pakutav leib (või muu toit) ▪ Eks vierasleibä anneti igä ka vanemast leiväst, kui ei old peris värski Pärispea; Vieläks anneti ka vieräsleibä toisest perest, tuhlileib o jo hüä Pärispea || külakost ▪ Viend värski kalu vierasleiväks pulmalistele Tammistu; Sa tulid meile ja toid mulle vierasleibä ka Pärispea || piltl (parasiitide hammustustest) ▪ Ega tule tänä üöse vieräsleibä ottama (lutikad) Pärispea

villane <villase, villast> villakiust tehtud ▪ Venuda vähäkäse sidä villast jakku (jakki) Pärispea; Ei viitsi villast langagi sirgeks tembada Tammistu (laisast inimesest) || villast viskama naljatama; valetama ▪ Moni tahtub alade sidä va villast viskada Pärispea; Ärä tule mulle villast viskama Pärispea

vähäkäse natuke ▪ Avida minu vähäkäse Viinistu; Laina mulle, kuule, vähäkäse subi suola Pärispea Kuule, laena mulle natuke supi soola

äigämä <äigädä, äigän>, häigämä <häigädä, häigän>
1. äkki haarama, kahmama ▪ Tull langes vede (kukkus vette), sain viel häigädä käde Viinistu; Oli (hunt) äigänd kohe ukse iest lapse ja (jooksnud) rannaveräväst väljä Juminda; Ärä häigä, oda (võta) ilusast Pärispea || varastama ▪ Äigäs minuld terve leivä Tammistu Vrd häikimä
2. lööma, äigama ▪ Äigäs toisele vasta vahtimist rusikaga Tammistu; Sain aga pürgemä, jous sendägi mulle paar kerda häigädä Viinistu Sain aga minema, jõudis siiski mulle paar korda äiata || maha häigämä piltl tapma ▪ Vaap se va suur katk ole taidand nie mihed maha häigädä Pärispea Eks see va suur katk ole võinud need mehed maha tappa Vrd äsämä

äsämä <äsädä, äsän>, häsämä <häsädä, häsän>
1. kiirelt lööma, äigama ▪ Sie taht mulle häsädä Viinistu; Äsän sulle, ku vaid ei jää Virve Äigan sulle, kui vait ei jää; Üle (hüljes) vajus kohe vie ala tagasi, kui enne just oŋŋega said äsädä Tammistu Vrd äigämä
2. äkki viskama ▪ Äsä vett tule pääle Pärispea; Äsä kupp (võrgumärk) mere Pärispea