![]() Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 178 artiklit, väljastan 100
aja|olu <aja|olu, aja|olu> aeglane inimene ▪ Oled igä va ajaolu, neh miŋŋegi tüögä eit (sina ei) joua edesi Pärispea; Sie o üks ajaolu, üks vedelüs ken vietäb aiga, ei ole kiiret kuhugi Pärispea Vrd ajaoi, ajaoludus
ames`sierimä <ames`sieridä, ames`sierin> kurameerima, amüseerima ▪ Sie poiss pidi sen tütriguga ames`sierima, kas sa oled kuuld Tapurla; Küll siel laatul saadi jälle pruutisi ja peigmihi, aeva ames`sieriti Pärispea
arga|nahka, arga|nahkane <arga|nahkase, arga|nahkast> arg ▪ Üks naaburmies old ninda vähä arganahka Viinistu Üks naabrimees olnud pisut arg; Poiss uo arganahkane, ei tahu pimejäss oue mennä Pärispea; Küll sa oled arganahkane poisikane Leesi Vrd arg
arm|pant <arm|pandi, arm|panti> käevõru ▪ Sa oled ostand heneläs niisuguse toreja (toreda) armpandi Pärispea; Armpant tegeb kohe kää ilusaks Pärispea
ase <aseme, aset>
1. magamisase ▪ Emä oli haige asemel Viinistu Ema oli voodis haige; Kas sa oled juo uniasemel? Pärispea Kas oled juba magama läinud?; Mul olid oma asemeriided ja kaik, mes ma ise omale kudund Tapurla
2. koht, jälg ▪ Paisemme ase Tapurla; Kive endine ase Viinistu
ehev <ehevä, ehevä> ilus; särav; jumekas ▪ Nuorik oli ehevä näügä Viinistu (roosa jumega); Sen pere tüttäred on kaik eheväd Tammistu; Sormus on ninda ehev, ei sie kassi kullast küll ole Tammistu; Küll sa oled ehev tänä, kuhus menemä arvad hakkada? Pärispea Vrd ehe2
enämb
1. enam; rohkem, kauem ▪ Ma enämb ei jaksa Pärispea; Egä sie enämb seisu kui sen aesta Tapurla Ega see kauem ei seisa kui selle aasta; Enämb käüb ehtul Turbuneeme Sagedamini käib õhtuti || (hrl koos eitussõnaga) üldse mitte ▪ Ei üsige lähä enämb niisuguse sumuga rannast väljä Viinistu Mitte kunagi ei lähe enam niisuguse uduga rannast välja; Ei enämb aŋŋerju saa, vesi lähteb külmäks ja ne jääväd talve unesse Pärispea
2. parem, etem || enämäks (pidämä) paremaks (pidama) ▪ Ise pidid nämäd ige toistest enämäks, toised olled neie silmiss (mitte) midägi Tammistu; Sa metled hendäs enämäks, et eit sovi toistega ilmaski ühte juttu Pärispea Sa mõtled, et oled teistest parem, et ei sobi teistega ilmaski ühes vestlema
enämiste enamasti, harilikult ▪ Nämäd olid siel nii enämiste jaanipäiväni Kiiu-Aabla; Aluskottiss olid igä enämiste oled Pärispea Madratsis olid ikka enamasti õled
ernas <erna, ernast>, hernas <herna, hernast>
1. õrn, kergesti vigastatav või purunev ▪ Kulumise vai nühkimise vasta oli kapruon ernas Tammistu; Hoia hüäst sidä pakki, sest on hernad asjad Viinistu; Silm on hernas koht, ega voi midägi vasta lüüä ega torkada Pärispea
2. hell, südamlik ▪ Küll sa oled igä oma laste vasta hernas Pärispea
haarduk <haardugi, haarduki> nuustik, nõudepesulapp ▪ Mes perenaine sa oled, kui haardugid aeva kadund Viinistu
hadaskane <hadaskase, hadaskast>, adaskane <adaskase, adaskast> haraline, laiade haraliste okstega ▪ Ei neie hadaskaste haguega saa ahju küttä Viinistu; Kaik puud mes lagejal kasvavad on adaskased Tammistu || piltl tige ▪ Miŋŋeperäst oled hadaskane? Pärispea Vrd adakune, hadaskune, hagune
hadasküüt <hadasküüdi, hadasküüti> sõnakuulmatu, ulakas laps ▪ Ne poissid o kohe peris hadasküüdid moned Pärispea; Sa oled justku va hadasküüt toiste inimiste korvass Virve Vrd hagasküüt
hakkadus <hakkaduse, hakkadust>
1. algus ▪ Heina tegemise hakkadus tuleb Tapurla
2. nakkus; nahahaigus ▪ Kus sa sen hakkaduse oled omale saand? Pärispea; Migäs hakkadus se sul silmiss on, nää kuida kedutavad Pärispea Mis nahahaigus see sul näos on, näe kuidas ketendab Vrd hakkandus
hakkaja <hakkaja, hakkaja>, akkaja <akkaja, akkaja>
1. tragi ▪ Ku oled hakkaja, saad kaigi tüögä valmis Pärispea || ulakas ▪ Oli kerra nii akkaja poiss, keski ei saand tämägä akkama Tammistu
2. nakkav ▪ Niisugune hakkaja tobi, külgi hakkaja tobi Tapurla
hale <haleja, haleja>, ale2 <aleja, aleja>
1. liigutatud; kaastundlik ▪ Hale miel Tapurla; Haleja süämegä Tapurla
2. kurb ▪ Hale lugu Tapurla; Midäs sul viga on tänä et ninda haleja nägü oled? Pärispea; Ütles nii aleja äälegä Juminda
3. (värvuselt) hele, kahvatu ▪ Hale värv: halepunane, halesinine Tapurla; Halekollane Pärispea
hamba|mies <hamba|mihe, hamba|miest> nlj naljahammas ▪ Küll sa oled vade hüä hambamies, ega sinuga igäv tule Pärispea
hassa|kuer <hassa|kuera, hassa|kuera> hlv teenija, käsutatav abiline ▪ Ah sa oled nüüd toiste hassakuer, neh ammet o kaik migä leibä tuob Pärispea; Nüüd olen saand igä läbi, mul jo nüüd hassakuer majass Viinistu nlj (lapselaps abiliseks) Vrd assikuer
heiduksi ~ heiduksisse, heiduksiss kohkunud, hirmunud olekus(se) ▪ Oh minu päiväd! (öeldakse) ku uudis pane heiduksi Pärispea; Ma ehmadin hendäs sis kohe ninda heiduksisse Pärispea; Mürist ninda, et olime kaik kohe heiduksiss Pärispea; Midäs sield metsäst ninda kuulid jälle, et oled heiduksiss? Virve
hiiajus <hiiajukse, hiiajust>, iiajus <iiajukse, iiajust> takistus ▪ Mes iiajuksi sa siie kesk permandulle oled ede ladund? Tammistu; Tuli minule hiiajukseks Tapurla
hiljane <hiljase, hiljast> aeglane ▪ Ei tiie, kuida sa oled nüüd igä tüögä nii hiljane, et kohe paha valatada oled Pärispea Ei tea, kuidas sa oled nüüd ikka tööga nii aeglane, et kohe paha vaadata oled
hing2 <hiŋŋe, hinge>, ing <iŋŋe, inge>
1. õhk ▪ Ku (kase) mahl pandi riistasse hinge ala, läks se hüäks habaks juomiseks kohe heinäajaks Pärispea
2. elu, eluvõime ▪ Hiŋŋevaara enämb nüüd ei old Viinistu Eluohtu enam nüüd ei olnud; Kas olete jo oma sia ottand iŋŋeld ärä (tapnud)? Tammistu; Kärbäsed tousevad hinge Tapurla || hiŋŋe ala ~ hiŋŋe sise piltl keresse ▪ Ei oda viina hiŋŋe sise Tapurla; Panid kogu süldü kerraga kohe hiŋŋe ala Pärispea || piltl töökord, tegutsemishoog ▪ Oled igä nühkämüs küll, eit (sa ei) saa, ega saa tüöle hinge sise Pärispea
3. inimene ▪ Üks väsümädü ing tämä oli Tammistu; Kolm hinge toita Tapurla
4. hingamine ▪ Hing puhuduksiss Tapurla; Ei joua enämb juossa ing on rinnuss kinni Tammistu
5. inimese vaimne pool, tunnetega seonduv ▪ Hing meni täüs Pärispea (vihastamisest); Sie ei mahu minu hiŋŋe sise Tapurla
hirvi|hammas <hirvi|hamba, hirvi|hammast> Kõnnu rand irvhammas ▪ Ei sie hirvihammas saa suud kinni üsige Viinistu; Küll sa oled igä üks hirvihammas, alade hambad aeva paljalla Pärispea
huntine <huntise, huntist>
1. ablas, saagiahne ▪ Küll oled huntine ku süömist nääd Pärispea; Oli oite huntine inimine Viinistu; Moned piirivalved läksid ka liiast huntiseks, lasid ühe hüä nuoremihe maha Pärispea
2. hundirohke ▪ Ennevanasti jälle kui sie huntine aig oli, no siis oli jälle üks käünd karjass Viinistu
hästitämä <hästitädä, hästidän> parastama ▪ Sa oled aeva kange toist hästitämä, ei sie ole ühtä ilus muod Pärispea; Toine itseki hädäss, mes sa viel hästidäd Virve; Poiss langend nenä neh puruks, ma hästidin viel, mes rönib puusse Pärispea
hödügällä kohevile ▪ Nää kuida oled sättind hiuksed hödügällä, kuhus samate ilged (julged) sis mennä? Pärispea; Lindujell on talvel igä suled hödügällä Pärispea || ripakile ▪ Mogad hödügällä jäämä Viinistu (pettumuse või imestuse korral)
hösäne <hösäse, hösäst> tobu ▪ Sa oled niisugune hösäne, hösä, ei tiie kuida pidäs olema Pärispea Vrd hösä
iemäl eemal, kaugemal ▪ Nüüd oled kaua aiga joba kodund iemäl old Viinistu
igätsemä <igätsedä, igätsen> igatsema ▪ Kui ostid küläst lehmä, siis vied oma lauta, siis pühi jäled lauta, siis lehm ei igätse Viinistu; Vast igätsimme, nüüd oled jo siin Tapurla
ise ases <enesä ~ henesä ~ henes, endäst ~ hendäst ~ henest ~ endäs ~ hendäs>
1. (isikut rõhutav) ▪ No mies old ise jälle niisugune aigetand (haigevõitu) Tammistu; Minu henesä tehä Pärispea; Seljätaaka ei olis suitand henes kaasass kaugale veljädä Kolga rand Seljakoormat ei oleks suutnud endaga kaasas kaugele tassida; Siis olin pisukane, poldin henest Pärispea Siis olin pisike, põletasin ennast; Katsu oma päivätüögä endäst ja oma peret toita Tapurla; Hendäst varustetti parembie riidigä ja kingijegä, mes igä Suomess halvemad olid kui siin Viinistu Ennast varustati paremate riietega ja kingadega, mis ikka Soomes odavamad olid kui siin; Ise vanemaks, haigus nuoremaks Viinistu (kõnekäänd) (Inimese vananedes halveneb tervis) || hendäs(t) täüs ülbe, isekas ▪ Ku aeva oled hendäst täüs, ei siis kennegi sinu salli Pärispea Kui aina oled ennast täis, siis ei salli sind keegi Vrd itse
2. oma ▪ Henes kuub o kaik must, kuidas sengä puodi lähäd Pärispea; Henes pojad olid pisukased Suurpea
jalul jalgadel, püstiasendis; magamast tõusnud ▪ Ah parandad verku kohe seisavil jalul Pärispea; Ah sa oled ka juo vara huomigul jalul Pärispea
kabugas <kabuka, kabugast> kapukas, paks villane sokk ▪ Kuhu sa mu kabukad oled pand? Virve; Kabukad käüväd talvel sukkie pääl miestel ku naistel Pärispea; Miestel olid kabukad, nie oli lühükäsed, naistel olid sugad (sukad) Tapurla
kadajas <kadaja, kadaja ~ kadajast> kadakas (Juniperus communis) ▪ Kadaije oksijegä pühidä ahju rüövisi Viinistu Kadakaokstega pühitakse ahjulõõre; Ei saa naljastigi arvu, oled jusku kadajas Pärispea (kergesti vihastuvast inimesest); Mustlaste pulm pidi olema, et kaks kerda juossa ümber kadaja piesa Tammistu
kahe|kerru kahekorra ▪ Rannass olles kiereti saapa sääred alapäidi polve kahekerru Tammistu; Oled siuti sidemegä kogu ja kiereti kovast kahekerru vasta (kalja) astja pohja Pärispea; Paremb käsi o täüest kahekerru kierdund Pärispea || piltl ▪ Kierän su kaula kahekerru, küll siis toise kerra muistad Tammistu
kahta|päidi ebakindlalt, kaksipidi ▪ Kueral vist korvad valutavad, käüb aeva kahtapäidi Pärispea; Mes sa kahtapäidi käüd, oled juobund jälle? Pärispea; Mes sa aeva räägid igä kahtapäidi, ega sinu ei saaki millaski uskuda Pärispea
kalavinski <kalavinski>, kalavintski <kalavintski> säärsaabas ▪ Ühiksäkümme kruoni maksas ige sie pikke säärega kalavintski Tammistu; Ega jalad siis külmidä ku on igä kalavinskid jalass, rannass ja merel ka Pärispea; Kalavintskijell pieti ka oled pohjass Tammistu Kalavinskitel hoiti ka õled põhjas
kanistus <kanistukse, kanistust> hlv rääbakas ▪ Mene maga hendäst selgeks, oled siin jüskü va kanistus Viinistu; Ei sie praavida ka oma riidi, käüb ku kanistus küläss Viinistu; Ei nie purga ka sidä lagund sauna ärä, sie jüskü kanistus ouess Viinistu
kerd2 <kerra, kerda> korraldus, viis; seisund ▪ Aluksi (laevu) hagati sis kiiremäss kerrass ärä müümä ja mendi kala püüle üle Pärispea; Joukamad pered, noh nie parandid oma vergud siis talgue kerrass Tammistu || kerda minema ~ kerda saama ▪ Kui igä joudus tüöle oled, siis saab oigel ajal kaik kerda Pärispea Kui ikka kärme tööd tegema oled, siis saab õigel ajal kõik korda; Laulupidu läks hüäst kerda Pärispea
kerge|kalts <kerge|kaltsu, kerge|kaltsu> hlv kergats, edev inimene ▪ Sa oled üks kergekalts, eit tiie mes omale selgä panisid ku kuhugille lähäd Pärispea; Oh sina vana kergekalts Tapurla
kerra|pääld korrapealt, äkki ▪ Eks sa said nüüd tantald tavara omale palju, oled rigas kohe kerrapääld Pärispea
kiildämä <kiildädä, (ta) kiildäb> särama, läikima ▪ Küll sa oled saand kohvikatla kiildämä Viinistu; Sormus kiildäs sormess Pärispea
kikkarased mitm <kikkaraste, kikkarasi> kissis, unerähmas ▪ Kus neie kikkaraste silmijegä lähäd, loisuda (loputa) uni ärä Viinistu; Silmäd kikkarased, oled vast maast (magamast) üles toust Tammistu
kikkarasse kortsu, krimpsu ▪ Küll oled sagi (sinagi) vanaks kikkarasse mend Viinistu
kimbuss kimpus, hädas, kimbatuses ▪ Eksusin metsäss ärä, olin kohe oite kimbuss tie löüdämisegä Pärispea; Olin toisega peris kimbuss, jalgu ala ei ottand Tammistu; Ku ei ole enämb sul verku, oled peris kimbuss sen elämisegä Pärispea
kimm ~ kimb <kimmi, kimmi> ~ <kimme, kimbe>
1. puunõu küljelaud ▪ Kimmid kuivavad lahti Tapurla; Umbpuised riistad on oite hüäd, ei ole karta, et kimmed laialla lähteväd Pärispea; Puuriista kimmed tehä igä kuusest Viinistu
2. katuselaud, kimm ▪ Oled henes uue tuale juo kimmekadu pääle lüönd Pärispea Oled oma uuele majale juba kimmikatuse peale löönud
klemmel ärevil ▪ Küll oled klemmel, ku kavalier kussagi ligidel on Pärispea
klienukane <klienukase, klienukast> kleenuke ▪ Ise klienukane küll, vade oite usin Viinistu; Küll sa süöd vähä, sendä (seepärast) sa oled ninda klienukane Pärispea
koligas <kolika, koligast> kaigas, puutükk ▪ Mes koliku sa siie kogu oled veljand? Tammistu Mis kaikaid sa siia kokku oled tassinud? Vrd kaligas
kolm <kolme, kolme> põhiarv 3, hulgalt või määralt 3 ▪ Kolm rupla ma tienisin Viinistu; Kolm klassi oli, rohkemb ei old siin Pärispääl Pärispea || 3 olukorda ▪ Kolmele ei saa vasta akkada: surm, sida ädä (sitahäda) ja kruonu käsk Tammistu (vanasõna) || kolme kolmekesi ▪ Kolme lapse olime Tapurla; Kolme pere käimme merel Tapurla || kolmess number kolme moodi ▪ Siis jääb siest valu ärä, ku oled hüäst kolmess koverass Pärispea
kouk <kougu, kouku>
1. konks, konksuga tööriist ▪ Kuhu sa kardulikougu oled pand? Virve; Pane tuhlikougule uus vars taha Pärispea; Oli niisugune koverik kouk, sengä sai jälle uitu tembada kesk augu puole Pärispea (talvisel kalapüügil)
2. kook ▪ Nied kougud mes jälle lie kohass olid, pada siel kouguss käis Juminda || nahakook ▪ Oli tehtud kahehaaralisest puust kouk, umbes süllä pikkune, sie raud migä siel kougu küliss oli, sie tembajes kraapis nahald kerrad pääld ärä Pärispea
koukima <koukida, kougin>
1. kookima ▪ Lähämme tänä tuhli koukima (kartuleid võtma), naaburid juo koukivad Pärispea; Midäs siel kougid, et oled otsite (kummargil) juo tükk aiga? Pärispea Vrd koukama
2. heegeldama ▪ Laŋŋad olled pehmed, sis kougiti näist titti˛ille (beebidele) mütsüsi Pärispea
3. nahka koogutama ▪ Nahal pandi toine ots paulaga lage (lakke) lüödüd naula külgi, toine ots hoieti pihuss ja siis hagati koukima Pärispea
krabula <krabula, krabula> pohmelus ▪ Ei sinust tänä töümiest ole, oled kovass krabulass Viinistu; Küll on pää krabulass Tammistu
krihv <krihvi, krihvi> joove ▪ Oled saand omale kova krihvi pääle Tammistu (purjus inimesest)
kruu|pendel <kruu|pendeli, kruu|pendeli>, kruu|pentel <kruu|penteli, kruu|penteli> kruvikeeraja ▪ Kus sa kruupendeli oled pand? Virve; Kaks kruupenteli ja nie muud tüötarbed Viinistu Vrd kruupender
kruuvima <kruuvida, kruuvin> keerama ▪ Oled kruuvind kohe varrukad peris üles, kas o ninda palav Pärispea; Ma kruuvisin kellu (kella) peris üles, eks käüb siis vähäkäse kauemb Pärispea
kräme <krämejä, krämejä> räme, kärisev ▪ Kus sa oma ääne krämejäks oled karjund? Tammistu
kuida, kuda
1. kuidas ▪ Kuida sa nüd oled niisugune nadi, et eit (sa ei) saa miŋŋegägi hakkama Pärispea; Pidi niikaua aurutama, et voiks teda (lauda) kierada kuda muodi tahad Kaberneeme; Vahtis, et kuida päidi sis se tanu tuleb oieti pähä panna Tapurla Vrd kudas
2. kui ▪ Sorme nügäd on kaik marraskedul, kuida langesin kivie pääle Pärispea Sõrmenukid on kõik marraskil, kui kukkusin kivide peale; Kuda ma neid muni (mune) söin, ninda akkand tämäl nii irmus valu Tapurla; Kuida ong pohja sai, panid (kilgid) süöte sield nahka Viinistu
kuis (küsilauses) kui ▪ Kuis vana sa oled juo? Pärispea; Kuis suur se sis oli? Pärispea; Kuis palju sie kell on juo? Pärispea
kula <kula, kula>
1. puukulp ▪ Kus sen subi kula oled jällegi toppind? Tammistu
2. puulusikas ▪ Küll o kena kirju kula Pärispea; Eks ennevanast neh süödi puukulajega Virve
kuli <kuli, kuli>, kulik <kuligu, kuliku> kiilas; kiilaspea ▪ Nää, messugune kuli nüd oled Pärispea; Oh messuguseks kuliguks oled last henes pää nüd tehä Pärispea; Kulipää Tapurla
kurtama <kurtada, kurdan> kurtma ▪ Lavassaare mihed kurdid aeva, et neil on siin kaugal käüä sidä (viina) tuomas Viinistu; Küll sa oled igä tüdümättä inimine, eit (sa ei) kurda millaski Pärispea
kärsämä <kärsädä, (ta) kärsäb> kärssama, kõrbema ▪ Sa oled last liha vist kärsämä, kaik kohad o kärsä haisu täüs Pärispea
käsi|posegall ~ käsi|posegalla käsipõsakil ▪ Istun käsiposegall, pää kallalla (viltu) Pärispea; Mes sa metled ninda, oled jo käsiposegalla? Pärispea
käsitämä <käsitädä, käsidän> kasutama ▪ Kas sa oled käsitänd minu kirvest? Tammistu; Eks kinniste silmijegä verku old palju paremb käsitädä, ei mend tampssilmäd ninda segamine Tammistu
kügütämä <kügütädä, kügüdän> kükitama ▪ Kas oled arjavarre ala nieldänd, et tohi kügütädä Juminda (öeldi, kui laps ei tõstnud maha kukkunud asja üles); Kügüdin tuulevarjuss, suure kive taga Pärispea Vrd kügistämä, kükkümä
kühnüdi <kühnütimme, kühnüdind> kohmerdis, aeglane inimene ▪ Oled igä üks kühnüdi küll, ei joua miŋŋegägi millaski valmis kohe Pärispea Vrd kühnämüs, kühnäüs, kühnüdüs
kühnüdüs <kühnüdükse, kühnüdüst> kohmerdis, aeglane inimene ▪ Küll sa oled üks kühnüdüs, milla sa samate saad heinä valmis Pärispea Vrd kühnämüs, kühnäüs, kühnüdi
küll1
1. (kinnitavalt) tõepoolest, jah ▪ Enne oli old küll vergu parandamise talgud Viinistu; Tänä ole kohe ouess jusku ääsi suuss, on oite palav küll Pärispea; Kas sinä oled palju nuorenesa pidujel käünd? – Küll Tapurla
2. küllap ▪ Küll obune nuore rohu pääl jälle koisuma akkab Tammistu
3. (siduvalt-vastandavalt) nii ... kui ▪ Vuo kävi igate kanti, küll ulguvuo, küll lahevuo, küll kävi maa puold üles, küll kävi jälle üleväld alapäidi Tammistu
4. (rõhutavalt hüüatustes) ▪ Küll ne (hambad) siis valudid Pärispea; Küll on paisteleib üä süüä Tammistu
külmitämä <külmitädä, külmidän>
1. külmetama, külmetuma ▪ Küll sai talvel nuodal külmitädä Viinistu; Hura (hõika) laps ouest tuba, ennegu sie külmitä Pärispea; Oled külmitänd, nenä nattane pääss Viinistu; Mes siel külmidäd nenä punane pääss Pärispea
2. külmuma ▪ Trepi iest nii liugane, kui külmitäb ega siit saa üles kuidagi Viinistu Trepi eest nii libe, kui külmetab ega siit saa üles kuidagi Vrd külmämä
lain <lainu, lainu> laen ▪ Ma toin nüüd lainu silgud ärä, nüüd olemme tasa siis vähäks ajaks Pärispea; Lainu leib ja laastu tuli, ei sie piisa pikkele Viinistu (vanasõna) (võlgu ei saa kaua elada); Eks se tahu igä ärä oiendada (õiendada) ku oled toiseld lainuks ottand Pärispea
laiska|nahka laisk inimene ▪ Oled ige laiskanahka, kaik tüöd puolilla Juminda
leigu|rauad mitm <leigu|rauduje, leigu|raudu> käärid ▪ Kus sa leigurauad oled pand? Virve
lihuma <lihuda, lihun> kaalus juurde võtma, kosuma ▪ Porsad on joutsast lihund Pärispea; Küll oled sa lihund ja müdejäks (priskeks) mend Viinistu
loppema <loppeda, (ta) loppeb>
1. lõppema, lõpule jõudma ▪ Tä tüöaig oli paar tundi varemb loppend Viinistu; Kaik on üä mes loppeb üästi Tammistu Vrd loppuma
2. kõhnuma ▪ Küll sa oled viimisel ajal ärä loppend Viinistu Vrd loppuma
3. surema ▪ Lehm loppes Tammistu
loppuma <loppuda, lobun>
1. lõppema, otsa saama ▪ Kompvegid loppusid otsa Viinistu; Neid kalu püüedä küll, vade ärä ei lobu millaski Pärispea Vrd loppema
2. piltl kõhnuma ▪ Sa oled ninda ärä loppund Pärispea Vrd loppema
luhtitama <luhtitada, luhtidan> õhutama ▪ Täüdüb tuba luhtitada ehtul, siis o hüä magada Pärispea || piltl (end) tuulutama ▪ Oled tuld ka luhtitama ouesse (õue) Pärispea
luiskune <luiskuse, luiskust> pikk ja kõhn ▪ Molemad on luiskused jüskü kaks rehävart Viinistu; Millas sust tüömies tuleb, praigu oled küll luiskune Tammistu
lükkämä <lükkädä, lükkän>
1. lükkama, tõukama ▪ Lükkäsimme paadi juomist väljä Viinistu; Uks lügäti lahti, siis kui agati ahju küttämä Tapurla; Oled nindagu jala tallugas, lüüä ja lükkädä Tammistu hlv
2. ära jooksma ▪ Kus se varas nüüd lükkämä sai, et ei kennegi käde saand Pärispea
mappe <mappe, mappet> (seina)vaip ▪ Küll oled tehnd omale toreja (toreda) seinä mappe Pärispea; Nüüd aeva taheda neid villasi seinä mappei Pärispea
mauk <maugu, mauku> tanguvorst ▪ Küll oled aga jämejäd maugud valmis tehnd Tammistu; Vanast olid pulmamaugud ja lastemaugud Pärispea || piltl, nlj ▪ Enne vanast hüüetüd neid (lõhesid) viel juodumauguks, neh juodulauale igä muretsetud lohe kala Pärispea; Ja mauk tähendä maiuspala Pärispea
meri <mere, merd> suur veekogu ▪ Inimesed langenned mere Tammistu Inimesed kukkunud merre; Vie tünner mere liguma Pärispea Vii tünder merre ligunema; Meri oli kohe tilktüve Viinistu Meri oli kohe väga vaikne || piltl ▪ Sel mehel on meri aeva polvini Tammistu (kõnekäänd) (hooplejast); Merel silmäd ja metsäl korvad Viinistu (vanasõna) (merel oled nähtav, metsas kuuldav)
metlemä <medellä ~ medeldä, metlen> mõtlema ▪ Nüüd oli aiga medellä, mes eluss johtund Viinistu; Ei ma nii järskü ei oska medeldä Tapurla; Oled niisugune, neh ühepäiväne (raiskaja) inimine, ega metle huomise iest Pärispea
mistama <mistada, mistan> hävida laskma, kaotama, (millestki) ilma jääma ▪ Eks se lumesadu teht sen, et paadi ja lasti mistasimme Viinistu Eks see lumesadu tegi seda, et paadist ja lastist ilma jäime; Nüüd mistasid meie hüä naara (tragi) Viinistu; Ärämme lähä, mistamme vergud Viinistu; Kuhu sen raamadu oled mistand? Viinistu
muhingess, muhingesse riides; riidesse ▪ Sa oled kohe suoja ilmaga ninda muhingess (paksult riides), kas sul ei ole palav? Pärispea; Oite muhingess (üles mukitud) naine Pärispea; Kui saate muhingesse, eks siis täüdü hakkada menemä, ega pulm uoda Viinistu; Oled jo pidule menuks endast muhingesse pand Tammistu
muidu
1. muul juhul ▪ Sa täüdüs rohkemb lihuda, oled muidu nii luiskune Viinistu Sa peaksid rohkem kosuma, oled muidu nii kondine; Ühtelugu täüdüb vanu verku parandada, ega nie muidu sis kalu oda (ei võta) Pärispea
2. niisama, ilma vajaduseta ▪ Olimme mere pääl muidu lusti Viinistu; Mes sa muidu metsä lähäd, sieni ei ole Pärispea
munima <munida, (ta) munib> munema ▪ Eks kana voi igäle puole munida Juminda; Kana munis suured munad Pärispea; Kukk munib sulle kohe kuldased munad ku üä laps oled Tammistu nlj
möklämä <möklädä, möklän>
1. sodima, mäkerdama ▪ Oled kaik ärä mökländ Pärispea
2. (hambutult) mäluma ▪ Ansin vanainimisele porgandi, küll möklas, ei saand sest lasi (jagu) Virve Vrd mögeldämä
mörüskäne <mörüskäse, mörüskäst> pahur ▪ Miks sa tänä ninda mörüskäne oled? Tammistu Vrd möriskäs, pörüne, toriss, tuustakune, töriss
nattane <nattase, nattast> tatine ▪ Nenä lähte järskü nattaseks Pärispea; Oled külmitänd, nenä nattane Viinistu
nelgudi <nelgutimme, nelgudind> pikk kõhn inimene ▪ Sa oled jusku nelgudi, ei ole muual liha ku kieless Pärispea; Tädä tundeb joba kaugald, kesse muu nii nelgudi on Viinistu; Moni inimine on jusku nelgudi, küll sille vade lähteb palju riiet Pärispea
nissi|jupp <nissi|jubi, nissi|juppi> ihnuskoi ▪ Oled igä (ikka) nissijupp Pärispea; Küll ta oli ka nissijupp Virve
nogulane <nogulase, nogulast> kõrvenõges (Urtica dioica) ▪ Nogulane polt Pärispea Nõges kõrvetas; Kus sinä oled langend (kukkunud), oled langend nogulaste sise Kiiu-Aabla
nuuga <nuuga> kokkuhoidlik, kitsi ▪ Küll sa oled vade nuuga, et ei raatsi kohe süüägi säälistviisi Pärispea; Nuugamad pered, nie olid juo tehnd piimä suppigi sest (kooritud piimast) Tammistu; Hüvil päivil ei ole nuuga old ka toistele andamisega Viinistu || nuugald ~ nuugasti kokkuhoidlikult, napilt ▪ Nuugald mietama Tammistu Napilt mõõtma; Annad vähämb (loomale süüa), nuugasti, eks siis eläb ka, egä ta sendä ärä sure Tammistu Vrd ihnus, sitke, tiuga, tüür1
närp <närbi, närpi> närb, viletsa söögiisuga ▪ Küll sa oled närp, ei käü kaula üks ega toine süömine Pärispea; No mes sa tied ärä, ku luom o närp Pärispea
nükrästünd <nükrästünne, nükrästünd> tusane ▪ Oled tänä ninda nükrästünd Juminda
oga <oga, oga> okas ▪ Kaik kogu permandu oled ogai täüs varistand Tammistu Vrd ogajas
ohmamadu <ohmamadu, ohmamadu> taipamatu ▪ Kuda sa ninda ohmamadu oled Juminda; Oh sind ohmamadu inimist Virve
olg2 <ole, olge> õlg ▪ Ärä lase tuld olgije ligi egä pappi naiste ligi Tammistu (vanasõna); Aluskodi (madratsi) oled tuodi ige maald Tammistu
otsa|pääline <otsa|pääline, otsa|päälist> otsmik, laup ▪ Kus sa otsapäälise katki oled saand? Pärispea Vrd otsaedine
otsite
1. upakil(e); kummargil ▪ Midäs siel kougid, et oled otsite juo tükk aiga Pärispea; Äkkitseld tegi paat ühe müksä˛ükse, minä otsite maha kohe sinne kalahunniku, langesin sinne jah otsite Viinistu; Otsite maass Tapurla Vrd otsitaja
2. otsapidi ▪ Paadi viend einamaasse, no üks sada mietri iemäle, sie jäänd otsite siis kohe maa sise Tammistu; Kui otsite läks pind sise samate vahest, pandi ülge rasva pääle ja siis kiskus väljä kohe Juminda
panuksil ~ panuksille Kõnnu rand ära pandud ▪ Sie kampri vodi on alade old minu panuksil, ega ma sinne kaiki tahu lassa Pärispea See aida võti on alati olnud minu ära pandud, ega ma sinna kõiki taha lasta; Oled pand sen jälle panuksille, enämb ei löüä üles Pärispea Vrd panuksiss