[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

aplaakriss tegevuseta ▪ Sie on siin aplaakriss Tapurla (elab jõude, vabadikuna talus); Ma olen old kohe kuu päiväd aplaakriss (haigena teovõimetu), ega tiieki, mes viga se voib olla Pärispea

arvama <arvada, arvan> mõtlema, arvamusel olema; oletama ▪ Midä näd siit arvavad saama? Pärispea Mida nad siit arvavad saavat?; Ei saa sidäisi arvada Pärispea; Kahe kuormaga arvas ärä saama Viinistu || järele mõtlema ▪ Küll ma olen raska päivi nähnd, kui ma hakkan sidä arvama Pärispea || kavatsema ▪ Ta arvas tänä linna mennä Viinistu

elätänd <elätänne, elätänd ~ elätändü> elatanud, eakas ▪ Oige elätänd juo, kaheksa ja üüksäkümmend aestat Viinistu; Elätänd mies suitset piipu Pärispea; Olen siel elätändüe inimiste juuress korteriss Viinistu

erkav <erkava, erkava> kergesti ärkav, erksa unega ▪ Mina olen erkava unega Tammistu; Ta on kole erkav Tammistu

haigus <haiguse, haigust>, aigus <aiguse, aigust> tõbi, terviserike ▪ Tänä olen ninda kohe haiguse jönniss (haiglane) Pärispea; Aigus ei küsü aiga, egä viletsus päivä Tammistu (haigus ja häda tulevad omal ajal)

hakkandus <hakkandukse, hakkandust>, akkandus <akkandukse, akkandust> maast tekkinud nahahaigus ▪ Maa pääl magajes voib akkandust saada Tammistu || nakkushaigus ▪ Olen kohe aige, ei tiie, mes akkandus on Virve Vrd hakkadus

hantal <hantala, hantala>, antal <antala, antala> kalts, räbaldunud ese ▪ Olen korjand kodi hantalu täüs, tulis kaltsukaupmies, kes ärä veis Viinistu; Kuer tegi sen riide hantalaks Pärispea; Viska kohe nie antalad tulesse, neiegä ei ole enämb muud tehä Tammistu

hassa|kuer <hassa|kuera, hassa|kuera> hlv teenija, käsutatav abiline ▪ Ah sa oled nüüd toiste hassakuer, neh ammet o kaik migä leibä tuob Pärispea; Nüüd olen saand igä läbi, mul jo nüüd hassakuer majass Viinistu nlj (lapselaps abiliseks) Vrd assikuer

higine <higise, higist>
1. higiga koos ▪ Olen üleni higine Tapurla
2. udune, aurune ▪ Vahest tuli keitämise ajal häürü tuba ja akkunad neh läksid higiseks Pärispea
3. piltl pilvevinas ▪ Higine taevas Pärispea

hollama <hollada, hollan> hooldama ▪ Ma olen käünd neie luomi hollamas Viinistu; Käün naaburi hollamas Pärispea

huusass, uusass (millegagi) seotud; tegevuses ▪ Sie on helevill sess huusass, et uota siie tänä peigu Pärispea; On jo mittu päivä old viinä uusass Tammistu; Aeva ko`luositüö huusass, sidä aiga ei ole, et mone sana kirjutas Viinistu; Ma pian olema verkuje huusass, ega ma muuale pääseki Pärispea; Olen lapse uusass pidänd koduss olema Tammistu

hüvütäsä heapärast ▪ Hüvütäsä ansin neu Viinistu; Ma olen käünd tädä igä hüvütäsä siel avitamas Viinistu

ihkan ~ ihkana päris, täiesti ▪ Tüö läks ihkan nuri Viinistu Töö läks täiesti nurja; Ma olen igä ihkana loll Viinistu Vrd ihan, peris, täüest

ilm2 <ilma, ilma> maailm, maakera ▪ Kakssada last küll on, mis ilmale olen tuond Pärispea (ütles ämmaemand); Küll ilm obetab Tapurla (vanasõna); Üle ilma ulatub, ümber pää ei uladu Tammistu (mõistatus) (= silmanägemine) || toine ilm manala, surnuteriik ▪ Tämäl toisess ilmass jo leiväkott valmis pandud Tammistu piltl (surm pole kaugel)

jumalik <jumaligu, jumalikku> usklik ▪ Minä olen jumalik inimine, ei minä sidä pattutüöd tie Virve (ei tegele nõidusega)

juo < (rõhutus asendis sageli lühenenud: ju ~ jo)>
1. (ajaliselt) juba ▪ Kui on suur vesi meress, siis (angerjapüük) akkab juo juuli kuust Kaberneeme; Nüüd olen vana, juo pääle kaheksakümme aesta Tapurla; Vanaeided saaned siis ühekerra igä Viinistülle, siis vanamihed olled juo ammu enne kodu Turbuneeme
2. (rõhutavalt) küllap, ju ▪ Juo sie siis sie ussi pää oli Juminda; Juo ma sis vist ninda ärä väsüsin Pärispea Vrd joba

juoksema <juokseda ~ juossa ~ juosta, juoksen>
1. jooksma; ruttama ▪ Mies püüdänd toistest ede juossa Viinistu; Kas sedasi saime müöda oue juosta ku praegald lapsed juoksevad Kaberneeme || piltl ▪ Katsu siaga voidu juossa Pärispea (arutust kemplemisest); Juokseb toise maha Viinistu (upsakast inimesest); Juokseb varbad villi Tammistu (palju käimist)
2. voolama; nõrguma; tilkuma ▪ Vuo (voog) juokseb ninda kui jogi kohe Tammistu; Pääd särgib ja nenä juokseb, ei tiie kus olen külmitänd Pärispea || lekkima ▪ Vihma sauga juokseb kadus kaik läbi Pärispea; Piimä riist juokseb pohjast Pärispea; Ämber juoks vie maha Tapurla || eritama ▪ Kala juokseb marja (kuduajal) Tammistu

juot <juodu, juotu> (enamasti mitmuses) joot, mingi sündmuse tähistamine joomaga ▪ Mina küll olen juotudes magusa suppi saand Kaberneeme; Kas olete ka juotu kutsutud? Tammistu; Hiivanuudil, pääle kolmekuninga, igä juodi enne (vanasti) hülge juotu, mihed odid viina Pärispea

jurmane <jurmase, jurmast> uimane ▪ Ma olen tänä kohe oite jurmane Virve

kaheksamageste kaheksakesi ▪ Kaheksamageste olime (lapsena), nüüd olen üksi järel Kolga-Aabla; Kaheksamageste olled näd enämäst sen (suure paadi) seur Pärispea Kaheksakesi olid nad enamasti selle (suure paadi) meeskond

kannaduksil kannatust kaotamas, kannatamatu ▪ Kaua su järel pidäs uotama, ma olen juo kannaduksil Juminda

kelbama <kelbada, kelban> kõlbama ▪ Olen nindagu vana vigane kuer, kes kuhugi ei kelba Tammistu; Ei selle vasigalle näü kelbama tänä juomine Pärispea; Liha süüä, nahk müüä, kondid ei kelba kuerdelegi Tammistu piltl (mõistatus) (= linaluud)

kerra ükskord ▪ Ma olen vist igä ka sidä mardaust kerra näht Viinistu; Kävin kerra mere ääress Pärispea Vrd kerd1

keski <kellegi, kedägi> keegi ▪ Keski mulle kirjut Juminda; Mitte keski ei tiie Pärispea; On keski näht midägi laeval? Viinistu; Nüüd olen üksi ja ei ole mul toisi kedägi Juminda; Ei mina nähnd ega kuuld kedägi mihi Tammistu; Ei tänä old kalu kellägi Viinistu; Kas kellägi olis kellu kaasass? Pärispea Kas kellelgi oleks kella kaasas? || kedägi kellist mitte kedagi ▪ Ega old kedägi kellist, ken olis ka vahestigi avitand Pärispea Vrd kengi

kirjav <kirjava, kirjava> kirju ▪ Kirjava kinnast mina olen ka tehnd Tapurla; Kirjav rähn Tapurla; Nindagu kirjavi kueri kuoss Tammistu piltl (palju inimesi); Kiigadi kaagadi kirjava lindu, mina nägin metsäst mustava lindu Tammistu (rahvalaulust)

korvass, korvast kõrval; kõrvalt ▪ Olin küläkarjass suure karjase korvass jälle kerraline ka Juminda; Olimme laeva korvass Viinistu; Olen nuodal käind, iga pääv kohe, pääv pääva korvass Kaberneeme; Loksa piirivalve paat ajab laeva puole, kierdäb just meie korvast läbi Viinistu

kubuksiss paksult riides ▪ Sie laps oli peris kubuksiss Pärispea; Ma olen nii kubuksiss et ei saa omald kiŋŋepaulu lahti Viinistu

kuduma <kududa, kuon> võrgulina kuduma ▪ Ma kui kuolist lahti sain, siis hakkasin angerjarüsi kuduma Pärispea; Kammilaverku olen kudund Kaberneeme; Rüsä ma olen kudund Tapurla || varrastel kuduma ▪ Kudub sulle suoja villajakku Viinistu

kunama <kunada, kunan> midagi omaette tegema; nokitsema ▪ Kui ärä olen, on poiss tuass üksi kunand Viinistu; Mes sa siel kunad ka tehä pikked talveehtud? Pärispea

kusess hädas, hullus olukorras ▪ Nüüd olen küll täüesti kusess Pärispea

kää|vars <kää|varre, kää|vart> käsivars ▪ Ku käävarred on karvased, siis on hüä mesiläse onn (õnn) sel inimisel eluss Pärispea; Olen vähähaaval oma käävarre ramuga kaik teht Viinistu; Paulavedu kävi ninda, vedäjä ott paulapuhi pahema kää varrele Tammistu Köievedu käis nii, vedaja võttis köierõnga pahema käe varrele

käümä <käüä, käün>
1. (elusolendist) käima, liikuma ▪ Kävin ka mittu kerda toise onu puol Viinistu; Terve eluaja niikaua kui jaksasin käüä, olen merel käünd Pärispea || (vanusest) elama ▪ käün seitsekümme neljät Pärispea || (hakkama) minema ▪ Sa pi˛id jo ammugi magama käümä Pärispea; Tänä ehtul täüdüb kohe ruttu magama käüä Pärispea
2. (elutust objektist) liikuma ▪ Vaaraline (ohtlik) on randa mennä, suur laine käüb Viinistu; Hakkab taa tormama neh ummigas (ummiklaine) käüb kohe randa Pärispea; Monikerd tugeva tuulega vai siis peris vagase ilmaga tugeva vuo mojul ott jää käümä (võttis jää liikuma) Tammistu
3. (seadmetest) töötama ▪ Ei saand merele, peräpotkur ei hakkand käümä Viinistu Ei saanud merele, päramootor ei hakanud tööle; Panimme moduri käümä Viinistu; Vein kellu uurmaakrile (kellassepale), kävi toine enne oite palju ede Pärispea

köhv ~ köhvä <köhvä, köhvä> kehv; vaene ▪ Suol on köhvä subimagu Viinistu Sool on vaese inimese supi maitseaine; Kuulus rikka tobi, ei köhvä kuolevagi Viinistu (vanasõna) (jõuka haigus on kuulsam kui vaese surmgi); Olen köhvi päivi näht Viinistu Vrd kehvä

laine <laine, lainet> veemassi võnkumine; veevall ▪ Vasta lainet mennes langes laevavüör sügävälle lainesse Viinistu; Eluaja olen täüdünd mere laini lugeda Tammistu piltl (merel käies vaeva näha)

lempsama <lempsada, lempsan> lonkama ▪ Lehm tallas jala pääle, nüüd ei ole muud kui lempsa Pärispea; Tallasin naula jalga, nüüd olen lempsand paar nädälä Viinistu Vrd limpama

liem1 <lieme, liend> leem, supp, puljong ▪ Ei lisä leiväle ei liemele Viinistu (öeldi, kui kalu vähe oli) || liemess olema piltl keerulises olukorras olema, hädas olema ▪ Ma olen mitmass liemess olnd Pärispea

löül <löülü, löülü> leil ▪ Küöti saun kuumaks, kovass löülüss siis ropsiti vihaga aigi (haigeid) kohti Tammistu; Tie reppän (õhutusava) lahti, löülü tuli liiga runsast (rohkesti) Viinistu || piltl möllus, raskes olukorras ▪ Olen isegi sen löülüss old Tapurla

nure <nureja, nureja> nukker ▪ Torm lohkus vergud, tegeb nurejaks Viinistu; Olen peris nureja mielega koduss üksi Tammistu Vrd nule

p (liitub sõna lõppu, kaashääliku puhul siirdetäishäälikule) (rõhutav-kinnitav) ju, just ▪ Sieldäp se tuli ja sielip se tehti Pärispea Sealt ju see tuli ja seal just see tehti; Igäp ma suuremb olen kui tämä Viinistu Ma olen ju ikka suurem kui tema; Sendäp siis tädä ei old nähä Pärispea Sellepärast siis teda ei olnud näha; Nindap sie asi on teht Virve; Sinnep se aig o meid tassind Pärispea Sinna see aeg on meid viinud; Kas said henes pässi käde, vastap se oli siin meie mää pääl toiste lammastega seltsiss Pärispea Kas said oma jäära kätte, just alles see oli siin meie mäe peal teiste lammastega koos

padevilla kerge haigusega pikali ▪ Olen vähä aigu padevilla, külläp näge, kas praavib Pärispea; Olin paar päivä padevilla Viinistu

präigä praegu ▪ Präigä olen ninda väsünd, ei jaksa silmi lahti oidada Virve Vrd paerga, praiga

püüdämä <püüdädä ~ püüdä, püüdän>
1. saaki püüdma, kalastama ▪ Ne hülged täüdüb kaik merest ärä püüdädä, siis ei revi (rebi) alade verku Pärispea; Kammilu olen püüdänd, peris püüdäjä ei ole enämb Viinistu Lesti olen püüdnud, päris kalamees ei ole enam
2. katsuma, üritama ▪ Igä pere püüs karjatsele jo paremine ka süüä anda, et nurina ei tulis Tammistu Iga pere püüdis karjasele ju paremini ka süüa anda, et nurinat ei tuleks; Tütrik püüs siis (ust) püüdädä üleväld puold oidada Turbuneeme

raamass kehvas seisus, ligadi-logadi ▪ Ma olen kohe kogu onsa talve raamass old kodu Pärispea; Olin mone päivä haiguse raamass Viinistu; Maad on raamass, maa tüöd kaik raamass Tapurla

rabama <rabada, raban>
1. järsku kahju tehes tabama ▪ Tiie kas rabab tänä haigeks vai, olen tänä ninda rosane Viinistu Ei tea, kas jään täna haigeks või, olen nii uimane
2. kahmama, varastama ▪ Pinust on puid rabatud Viinistu
3. peksma, maha raputama ▪ Tuul rabab vilja Tapurla || pekslema ▪ Piidevint tuuless sie (puri) hakkas kohe rabama, kui sidä löüsi riiet sinne jäi Viinistu Vastutuules see (puri) hakkas kohe pekslema, kui seda riiet sinna lõdvalt jäi

ramb <ramma, ramba>
1. tiine ▪ Tegeb lehmä rammaks Tapurla
2. väsinud ▪ Tunsin, et olen ramb Pärispea

raskas <raska, raskast>
1. raske, suure kaaluga ▪ Sai suur hulk kalu jouluks kuo (koju) tuodud, nää kott kohe raskas seljäss tassida Pärispea; Ei sidä last ma jaksa enämb tostada (tõsta), sie juo ninda raskas Viinistu
2. sügav (uni) ▪ Eks nuori piä igä huomik herätämä, nie o raska unega Pärispea
3. vaevarikas ▪ Eks sie elu igä old raskas Viinistu; Tüö on nii raskas, et olen väsünd Tapurla

ravistuma <ravistuda, (ta) ravistub>
1. pragunema kuivades (puunõu kohta) ▪ Tuober o ärä ravistund, täüdüb kastada Viinistu; Tors oli ninda ravistund, ei saand enämb olut tehä Pärispea || piltl ▪ Kas su suu on ravistund, et ei piä midägi kinni? Viinistu
2. || ravistund haiglane ▪ Ma mitmat päivä ravistund, ei tahu ouess käüä Virve; Olen tänä vähä ravistund Viinistu

riebutama <riebutada, riebudan> käperdama ▪ Kas minä olen oige sinu riebutava Viinistu

räüdünd <räüdünne ~ räüdüne, räüdünd>
1. pooltoores ▪ Mes sest räüdünd lihast rädid Virve; Liha on räüdünd, pidäs viel küpsendämä Juminda
2. kehvaks muutunud ▪ Jään vanaks, olen oite räüdünd Pärispea || riknenud ▪ Räidüneks lähteväd kalad alade, ku nie kuivaks temba, et tünner o vie väljä last juossa Pärispea

siragilla sirakil, pikali ▪ Olen nii aige, et kohe siragilla Virve Vrd sirmagilla, sirulla

soda <sua ~ soja, soda> sõja ▪ Mies viedi soda (sõtta) Juminda; Nie olid tulled sua ajal üle mere Tapurla; Olen kaks soda läbi tehnd Pärispea

supp1 <subi, suppi> keedetud vedel toit ▪ Pand siis subi lauale, kes ühe kerra oli mekkind, sie toist kerda pole suu ligi pand Tammistu; Mina olen küll juotudess magusa suppi saand Kaberneeme

sündümä <sündüdä, sünnün>
1. sündima ▪ Ma olen siin Viinistüll igä sündünd ja kasvand Viinistu; Neile sündüs piigalaps (tüdruk) Pärispea; Sel tüttärel oli kahekümme aestane sündümise päiv Tapurla || nähtavale ilmuma ▪ Mil ajal tuleb kuu sündümine?
2. sobima, mahtuma ▪ Ei sünnü selgä Tapurla

talu <talu, talu> ▪ Maal, suuress taluss olen ka palju aestu tienind Pärispea; Ost omale talu koha Pärispea; Ega peris talust raha ei saand (kalade eest), ige (ikka) vilja Tammistu

tants <tantsu, tantsu> tantsimine; kombinatsioonid liikumiseks ▪ Tantsu, sidä ma olen küll lüönd Juminda; Igä pühä ehtut igä olid tantsud Viinistu Iga pühapäeva õhtul ikka olid tantsud (tantsupidu); Valtser on oite vana tants Pärispea

taplus <tapluse, taplust> riid ▪ Küll ma olen saand taplust (saanud riielda) sen peräst, et neh miks ma selidän vanu asju Pärispea

tobine <tobise, tobist> tõbine ▪ Ma olen kohe periseld tobine, ei avida midägi Pärispea; Eit on juo mittu päivä tobine Virve

toist|päiv <toist|päivä, toist|päivä> teisipäev ▪ Toistpäiv on enämiste alade huon päiv, ma olen merkind sidä Pärispea; Suurbä naised laskevad (karja välja) igä toistpäiväl ja laupäiväl, sie on karjalaskemise päiv Viinistu Vrd toispäiv

tolliss nõus, päri ▪ Olen kohe sen asjaga tolliss Tammistu; Toised olid ka tolliss, tostimmegi pingi minu vankrile ja toimme Viinistülle Viinistu

turgutama <turgutada, turgudan> hästi toitma, sööma sundima ▪ Küll ma olen sidä vasika alade turgutand, vade paremaks ei lähä Pärispea; Küll sidä miest turgudeda, on toisel kohe suur magu iess Pärispea; Küll ma neid lapsi pian turgutama, ei muidu süömä ei hagadagi Pärispea

täppes2 täpselt ▪ Mone kerra olen näht ede tuleva täppes ninda ku tä peräst tuli Pärispea Mõne korra olen tulevikku ette näinud täpselt nõnda, kui ta pärast tuli

uppima <uppida, ubin>
1. kavatsema, ärgitama ▪ Ma olen ammu uppind mennä sugulasi valatama (vaatama), vade ei ole viel saand Pärispea; Ta on terve aesta aeva uppind tulla ja nüüd tuli suolaleiväle Viinistu
2. punnitama, jõuga pressima või tassima ▪ Ma katsun uppida, kas tuleb midägi Pärispea (kõhukinnisusest); Uppisimme miesvoimal torpiedu puolest saat kuivale Viinistu Punnitasime meeste jõul vette peidetud piiritusenõud poolest saati kuivale

upputusel uppumas ▪ Kaks korda olen upputusel old ka Salmistu

vaene <vaese, vaest> varatu; kehv ▪ Meie vanaemä oli vaene Viinistu; Minä olen vaest viisi kasvand Kaberneeme; Vaene vili Tapurla; Vaene tervis Turbuneeme || vasta vaest rase ▪ Sie tütrik nägü olema ka ninda vasta vaest, ei tiie kene jagu on ka (oodatav laps) Pärispea

vaige <vaige, vaiget> raske ▪ Eks sis nüd hakka toisina vaige (valutava jalaga) Pärispea; Üksi ninda vaige olla, päiväl igä olen, aga üöd on oite vaiged Viinistu

vana <vana, vana>
1. omds eakas ▪ Mina olen ju vana ka ja vilets ja aigetand (haiglane) Kaberneeme; Vanad mihed olid herkavil (erksad), täüs vanaaigasi tiedämisi Pärispea; Kas siis tämä akkab nüüd vanan (vanana) viel pilli tegemä? Tapurla || nimis vana inimene, vanamees ▪ Meil o nüd ninda vähä meie külä vanu eluss Pärispea
2. (kahanevast kuust) ▪ Vana kuuga on pesu pestüd Viinistu
3. kulunud, (palju) kasutatud ▪ Poissil on vanembi riidi küll, vade alade tahtub uusi selgä Pärispea

vedugas <veduka, vedugast> koera- või kitsevillast kinnas ▪ Kuera karvuest vedukad nie olid kaige suemad Tammistu; Olen mitmad vedukad tehnd Tapurla; Ei nii pakkasega sie verguvedu ilma vedukutta sovi Viinistu; Nie vedukad o oite suojad talvel kääss Pärispea

voibund <voibunne, voibund> väsinud, jõuetu ▪ Ma olen ninda voibund, ma enämb tänä vergule ei tule Viinistu; Sest voibunnest ei ole tüötegijä Juminda

voidingess, voidingesse võimuses ▪ Merel sai oldud tihtipääle ka külmä voidingess Pärispea; Olime surma voidingess tormiga mere pääl Tammistu; Olen une voidingess Pärispea; Kerge riidegä läksin reisu ja jäin tiel külmä voidingesse Tammistu

vähide ~ vähidelle vähehaaval ▪ Suurd saaki ei ole old, vade vähide on iga tuld Viinistu; Olen igä vähidelle raha korjand et sais omplusmasina Viinistu

väsüksiss väsinud ▪ Ma olen ehtuks oite väsüksiss Juminda; Pikkest tiest väsüksiss Pärispea

väsümä <väsüdä, väsün> ▪ Väsün ärä Juminda; Olen ehtuks väsünd Pärispea; Ega nuor siis ärä väsü ilmass Tapurla Ega noor ei väsi siis ära ilmaski

ülesse
1. kõrgele, kõrgemasse kohta ▪ Üless pandi paati˛esse tuli Pärispea; Meri kaŋŋastab ülesse (peegeldub õhus) Kaberneeme
2. kaugemale sisemaale ▪ Siit sai ige kaks päivä enne üles mennä kui sai vast sinne Aravettele Tammistu
3. täiskasvanuks, suureks ▪ Viis last olen ülesse kasvatand Kaberneeme Vrd üles

üsk ~ üskä <üskä, üskä> köha ja nohu, hingamisteede katarr; köha ▪ Sain üskä, olen moned päiväd tuass Viinistu; Üskä taud Tapurla; Aeva niisked ilmad, ei saa enämb kuidagi üskäst lahti, aeva ajab turtsuma Pärispea; Sie üsk o ka määnd huon tobi kohe (halb haigus), no aeva nenä juokseb kogu aja Pärispea