[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit

aid <aia ~ aja, aida>
1. (viljelus)aed; aedik ▪ Üks valge hobune süöb siel aiass Viinistu; Ei aiasiga tiie, mes ouesiale tarvis on Pärispea piltl (rikas ei tunne vaese vajadusi)
2. tara, piirdeaed ▪ Aid on vajund kallalla, täüdüb tüdi vasta panna Viinistu Aed on vajunud kallakile, peab toe vastu panema; Vahitud siis rinnulla aja nojal sidä pulmatralli pääld Tammistu Vaadatud siis rinnuli aia najal seda pulmatralli pealt

hala˛elemä <hala˛eledä ~ hala˛ellä, hala˛elen> haletsema, kaasa tundma ▪ Last täüdüs hala˛ellä, kui sie sai kibejä Pärispea Lapsele peab kaasa tundma, kui ta sai haiget; Tie miel kovaks, ei sest hala˛elemisest kasu ole Viinistu

hanguma <hanguda, (ta) hangub> tarretuma ▪ Tänä jäi hüä sült, ruttu kohe hangus paksuks Virve; Siebi täüdüb (keetmise järel) paast väljä tostada ja puust riistasse tostada kovaks hanguma, seisuma Pärispea Seebi peab pajast välja tõstma ja puust nõusse tõstma kõvaks hanguma, seisma (seebi valmistamisest)

hari <harja, harja>, ari <arja, arja> tipmine osa, ülaosa ▪ Kadukse arjal Tapurla; Lüöb valgeks ne laine harjad kaik Viinistu || piltl ▪ Kel aeva hari punane, eks sidä täüdü kartada Pärispea Tigedat (vihast) inimest peab kartma; Arjani aritud Tammistu (kõrgesti koolitatud inimesest)

helbutama <helbutada, helbudan> kergendama ▪ Toin sulle abilise, sie pidäs sinu tüöd helbutama Pärispea; Kaibasrohe (nõmm-liivatee) tie helbut köhä Viinistu || järele andma, lõdvemaks laskma ▪ Sidä paula täüdüb küll vähä helbutada, muidu voib-olla lähte puruks Pärispea Seda nööri peab küll veidi lõdvemaks laskma, muidu võib-olla läheb katki; Paadi pesti (köit) on helbudettud Viinistu

hobune <hobuse, huost>, obune <obuse, uost> ▪ Ma kävin hobusega, ohjad olid igä tämä kääss, tä taht igä huost juhtida Viinistu; Huostel olid kellud sis siel luoga küliss Pärispea (pulmade ajal); Uostel on taga ried vai kreslad Kaberneeme; Aja justku väsünd uost hange Tapurla piltl (inimesest, keda peab kogu aeg tagant sundima) || piltl ▪ Kus hobune püherdäb sinne karv katkeb Viinistu piltl (kus midagi toimub, sinna jäävad ka jäljed)

jaagubi|päiv <jaagubi|päivä, jaagubi|päivä> jaagupipäev, 25. juuli ▪ Jaagubipäiväst vigasti nurka ja sirp käde Tammistu (jaagupipäevaks peab hein tehtud olema, algab viljalõikus); Jaagubipäiväst üöldi menemä raudnaul heinässe, et neh hein oite kova niitädä Pärispea

jatkuma <jatkuda, (ta) jatkub> jätkuma ▪ Menneaestasi tuhli pidä jatkuma sügüseni Pärispea Mineva-aastasi kartuleid peab jätkuma sügiseni

kahu <kahu, kahu>
1. kahutus, jäätumine || kahuss kergelt külmetanud ▪ Nüüd on vähä kahuss, täüdü vergud korendille panna Pärispea Nüüd on veidi külmetanud, peab võrgud lattidele panema || kahusse panema ~ menemä kergelt jäätuma, külmast kangeks tõmbuma ▪ Riided pane (paneb) nüöril nüd kohe kahusse Pärispea; Vergud pane vedäes kohe kahusse Pärispea; Vergulina oli joudand parajasti kahusse mennä Tammistu
2. kokkukuhjatud jäätükid ▪ Toinekerd tuiskas nied uiduaugu kahud umbe Tammistu Vrd kahv

kand1 <kanna, kanda>
1. jalakand ▪ Mies tallund toiste kanduje pääl Viinistu || kannald kierduma ~ kanna pääld kierdämä silmapilkselt lahkuma; piltl vihastuma ▪ Kiers kanna pääld ümbär Tapurla; Sengä täüdüb helli ümber käüä, tä voib kergesti kannald kierduda Viinistu Temaga peab hellalt ümber käima, ta võib kergesti vihastuda
2. mitmesuguste esemete osa, millegi lõpuots, alus, tugi ▪ Masti kand läks katki Kaberneeme; Pandi langa käüle igä üles prau vahele ja ala kanduje taha ja samate seisusigi lang käül pääl Pärispea Pandi lõnga võrgukäbile ikka üles prao vahele ja alla kandade taha ja nii seisiski lõng käbil peal; Eks ne siene kannad kelbavad ka süüä Virve Eks need seenejalad kõlbavad ka süüa; Lougutimme (lõuguti) kannaks täüdüb olla kasvaja, nuor kask Pärispea || võrgu algussilm, võrgusilma sõlmekoht ▪ Uus sise aetav lapp tuli silm silmäld ja kand kannald vergu lohu täüteks sise ajada Tammistu

kerduvasa korduvalt ▪ Ühtisi nimi ühe pere pääl oli kerduvasa Pärispea (Samad nimed peres kordusid); Eks siis hiljemi täü (peab) näil kuolmeistri˛ill ka olla visa jaksu monda last kerduvasa obeta Pärispea

koi2 <koi, koi> kahjurputukas (Tineola bisselliella) || koiss ~ koisse koitanud, koitama ▪ Riided on koiss Juminda; Riidi pidäs löhütämä, muidu lähteväd koisse Virve Riideid peab tuulutama, muidu lähevad koitama; Ei neist jahust kuoki saa, nie taidavad koiss olla Pärispea; Vade nuore kuuga mes villad niidäd, nie kaik lähteväd koisse, ku neh kauem tahud seisutada Pärispea

kundament <kundamendi, kundamenti> vundament, alus ▪ Tua kundamendi jauks täüdüb kivi porada Viinistu Maja vundamendi jaoks peab kive purustama || nlj ▪ Oh sa hull, ku sie tütrik o vade tugeva kundamendigä (tugevate jalasäärtega) Pärispea

kustagi kuskilt ▪ Kustagi pidäb ige inimesi löüdümä, kene kääst selgust sais Tammistu Kuskilt peab ikka inimesi leiduma, kelle käest selgust saaks; Tuli kustagi paat saada Viinistu; Sie oli kustagi siit kaugemald, siit maa puold kustagi Tapurla Vrd kuskild, kustagild

käsi <kää, kätt> ülajäse ▪ Paras teräriist pidäb alade kää järel olema otta Tammistu Sobiv terariist peab alati käepärast võtta olema; Nari lüöb käde Tapurla || piltl ▪ Kui käsi peseb kätt, saavad molemad puhtaks Viinistu (koostööst saavad kasu mõlemad) || lahke käägä ~ lahtise käägä helde, heldelt ▪ Kui oli miŋŋestki puudu tä igä lahke käägä avit Viinistu; Ei tä ihnus old, igäühe vasta oli lahtise käägä Viinistu || käägä lüömä millestki loobuma ▪ Löi sis tämägi käägä, vaika heneläs silmäd viekalkel Pärispea

lebama <lebada, leban>, lebämä <lebädä, lebän> pikutama, lamama ▪ Leivä pääle pidäb lebämä Tammistu (vanasõna) (pärast söömist peab pikutama); Kulub vähä lebada Tapurla

maksama <maksada, maksan>
1. tasuma ▪ Plankuje iest tuli igä maksada ja ega neidki halvalla (odavalt) saand Viinistu; Velad pidä maksama oigel ajal Pärispea Võlad peab maksma õigel ajal
2. mingis hinnas olema ▪ Meie päiv maks palju, said kalli palga tüö iest Pärispea; Kaik maksas kallist inda Tammistu
3. (hrl eitavas kõnes) pole vaja ▪ Ei maksass pidädä luomi, kui neid säälist viisi ei saa pietud Pärispea; Ei maksa kartada Pärispea

muia <muia, muiat> eit, naine ▪ Ei tänä huomigul küll saand kalu kissale ega muiale Pärispea (öeldi vähese kalasaagi puhul); Ennemb aesta lehmätä kui joulud ilma muiata Viinistu (vanasõna) (jõulude ajal peab naine majas olema)

müllü <müllü, müllü> veski, veskikivi ▪ Müödä päivä kaik müllüd käüväd Tammistu (kõnekäänd) Päripäeva kõik veskid käivad (Elu reegleid peab järgima); Aigamüödä müllüd käüväd Viinistu (vanasõna) (asjad ei arene alati kiiresti, tuleb aega anda)

ottama <ottada ~ otta, odan> võtma ▪ Paadi matriaali (materjali) puid täüdüs igä ottada maha alade nuorel kuul Pärispea; Sie asi on juo üles uetud (võetud) Virve; Emä ott kalamiedu Viinistu Ema võttis kalamõõdu; Nüüd ei tohi jumala sana suhu ottada üsige (üldse mitte) Juminda || ärä ottama tapma ▪ Siga on juo müde, täüdüb hakkada ärä ottama Viinistu Siga on juba priske, peab hakkama tapma

pääld
1. tagas pealt ▪ Oda sielt kabi (kapi) pääld Juminda; Raha toid (tõid) sendi pääld käde Pärispea (täpselt); kohta ▪ Maksu korjada igä inimise pääld Tapurla; ajal ▪ Magamise pääld ühekerraga oli üks laksajus Turbuneeme
2. eess pärast ▪ Siis abiellusin ja pääld sen siis enämb ei ole tienind Tapurla
3. määrs pealt, (millegi pealmisest osast) ▪ Oli kena kuueriie, vade ninda o mend pääld ärä ilgeks (pleekinud inetuks) Pärispea; Pääld laius (noodal) Tammistu; Kova tuulega seilajes täüdüb parlast olla pääld pardal Viinistu Kõva tuulega purjetades peab last olema tuulepealsel küljel

pügämä <pügädä, pügän>
1. pügama ▪ Vade lamba pidä ka pügämä Pärispea Aga lammast peab ka pügama; Enne pühi täüdü viel pääd pügädä Pärispea
2. jooksma ▪ Üöllä ku kennegi pani juoksu: pani pügämä Pärispea

pühä <pühä, pühä>
1. nimis pühapäev ▪ Vahest oisin (hoidsin) nädälä siess külänaiste lehmi ja siis nie jädid minu‿s pühä uomigu magama, ansid mulle vaba päivä Tapurla; Kes kaik pühäd pidä, sie kaik näljäd näge Viinistu (vanasõna) (vabandati enda pühapäeval töötamist)
2. nimis püha, mingi tähtpäev ▪ Ennemäld ükski pühä ilma küpsigüttä (küpsetatud räimedeta) ei old Tammistu; Kes pühiks vela täüdüb ärä maksada, selle tulevad pühäd oite ruttu Pärispea Kes pühadeks võla peab ära maksma, sellele tulevad pühad eriti ruttu
3. omds püha, pühalik ▪ Pühäks pidämä Tapurla

sants <santsu, santsu>
1. võimalus, šanss ▪ Küll sel tütrigül oli santsu Virve (võeti tihti tantsima peol)
2. teenistus laeval ▪ Keväjäl täüdüb valatada ehk saab santsu Viinistu Kevadel peab vaatama ehk saab laevale tööle; Kui santsu saab, on tarvis santsukotti Viinistu

soud <sou, soud> sõudmine ▪ Keulamies täüdü pidädä aerud souss Viinistu Käilamees peab hoidma aerud sõudmas; Sou kohass olid tullid (paadil), noh puust tehtud Tammistu; Läksid souss (sõudes) Tapurla; Oled jättänd aeru soudu Pärispea piltl (Öeldi, kui pooleldi tühjaks söödud supitaldrikusse lusikas jäeti) || pikkusemõõt, üks aerutõmme ▪ Kui pimejäss mendi vergulasule, keulamies lugi soud ärä, tiieti juo, et sada soud ehk, kus arveti se paras koht olema Viinistu Kui pimedas mindi võrke laskma, luges käilamees aerutõmbed ära, teati juba, et umbes sada aerutõmmet, kus arvati see paras koht olevat.

sumu <sumu, sumu> merepealne udu ▪ Sumuga täüdüb kumbasi paadiss olla Viinistu Uduga peab kompass paadis olema; Ajab jälle sumusse, ei saa taa merele mennä neh, ku sumuss o, ei nää ju mere merkisi Pärispea

teritämä <teritädä, teridän>
1. terariista teritama ▪ Pidä nugi teritämä Pärispea Peab nuge teritama
2. kuulmist pingutama ▪ Teridä korvi! Pärispea Terita kõrvu!

tohterdama <tohterdada, tohterdan> ravima ▪ Täüdüb vähä tohterdada Pärispea Peab natuke ravima; Eks nüüd pia hakkama hendäs tohterdama, ega avida midägi Pärispea

torn2 <torni, torni> tugev metallpulk aukude löömiseks ▪ Ega muidu saa paati tehä, torn täüdüb (peab) igä meistril olla Pärispea; Plegi tügüle lüödi torniga augud sise, torn oli vaaksa pikkune teräksest pulk Pärispea

triivimä1 <triividä, (ta) triivib> ajuma ▪ Sen ajaga triivis meid jäägä seltsiss aeva länne puole Viinistu; Triivimäs käües täüdüb üösel veness lattorn poleda, et laevad pääle ei soida Viinistu Triivpüügil käies peab öösel venes latern põlema, et laevad peale ei sõida; Eks mihed tiesid, kus jälle madalad olid, ega sinne voind triividä Pärispea