[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

ida|kagu <ida|kagu, ida|kagu>, idä|kagu <idä|kagu, idä|kagu> ilmakaar ida ja kagu vahel (SEE); idakagutuul ▪ Meil kutsuda viel vahetuul, ida-kagutuul Kaberneeme; Katlastigi o viend kalad ärä sie idäkagu tuul Viinistu piltl (kalasaaki pole üldse)

ken <kene ~ kenne, kedä>
1. ases (küsiv, sageli partikliga s) kes ▪ Kenes kindad nie on? Pärispea; Kenest mei saamme keulamihe? Viinistu; Kedäs viera sa uodad tänä, et ninda aeva sädid? Pärispea
2. ases (siduv, alustab kõrvallauset) kes; see kes ▪ Piäme arvu, ken hakkab laulama Kiiu-Aabla Peame nõu, kes hakkab laulma; Vahedetti hobusi, ken taht vahetada Pärispea; Kene jalg tatsub, sen suu matsub Tammistu (vanasõna); Ken palju tegeb, sie palju saab Pärispea (vanasõna)

sie ~ se <sen, sidä> see ▪ Sidävisi jah oli sengä lugu Kiiu-Aabla Sedaviisi jah oli sellega lugu; Se sült uo juo kovetund Pärispea; Sen muistan viel Viinistu Seda mäletan veel

toine <toise, toist>
1. teine ▪ Hüvil päivil ei ole nuuga old ka toistele andamisega Viinistu Headel päevadel ei ole kitsi olnud ka teistele andmisega; Paha silmägä vahtib kohe toise pääle Tapurla Kurja silmaga vahib kohe teist || toine tila iseasi, teistsugune olukord ▪ Nüüd uo kohe toine tila Pärispea (kiitev)
2. see ▪ Polved on sul mustad, pese meress toised puhtaks Pärispea; Mes se uus palitu siis targemb (etem) on ku vana, ei ole toisel kraedigi pääl Pärispea

tämä <tämä, tädä>, tä <tä, tänd>
1. tema ▪ Mina ei tiie midägi nüd tämäst ka Juminda; Tä langes maulla maha Virve; Ega tääl midägi paberi old Viinistu; Ma itse tahun tääle üöllä Viinistu Ma ise tahan talle öelda; Kui tahud mennä laskema tädä (hüljest) püssügä, siis täüdüs mennä ald tuule Viinistu
2. see ▪ Kolm virsta on pikk Aksi saar ja virst on tämä lai Salmistu; Ei ole enämb leibä kohe mitte tämä terä (mitte selle raasukestki) Pärispea