[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

aitima ~ ai`tima aitüma ▪ Suur ai`tima sulle sen üäteu (heateo) iest Tammistu; Ai`tima sulle, et tulid mulle aviks tuhli üless ottama Pärispea Aitüma sulle, et tulid mulle abiks kartuleid võtma || ▪ Suoja leivä aitima on toisess ilmass iess Viinistu (tasuks saab peale surma taevasse) Vrd aiteh

ehitämä <ehitädä, ehidän>
1. ehitama ▪ Nämäd ehitid uut tuba Turbuneeme
2. iroon lööma, karistama ▪ Küll ma sulle ehidän, kui siie oma jalga tostad (tõstad) Leesi

et1 sides (lause lõpul või algul ka rõhutavalt) ▪ Mei ütlimme küll mittu kerda, et ei maksa pakki lahti tehägi, et ei mei osta siit midägi Tapurla; No eks vanames saand aru, et oma poig oli Tammistu; Anna rinda, et siis jääb (laps) vaid Pärispea; Et mes sulle heneläs hüä, sidä tie toisile Pärispea; Sie oli üks ilus aig ninda et Tapurla; Et sa kaud siit Tammistu

helbutama <helbutada, helbudan> kergendama ▪ Toin sulle abilise, sie pidäs sinu tüöd helbutama Pärispea; Kaibasrohe (nõmm-liivatee) tie helbut köhä Viinistu || järele andma, lõdvemaks laskma ▪ Sidä paula täüdüb küll vähä helbutada, muidu voib-olla lähte puruks Pärispea Seda nööri peab küll veidi lõdvemaks laskma, muidu võib-olla läheb katki; Paadi pesti (köit) on helbudettud Viinistu

heldima <heldida, heldin>, eldima <eldida, eldin>
1. raatsima, heldust osutama ▪ Kas ei eldind ka sulle raasukast leibägi anda? Tammistu
2. lahti tulema; nihkuma ▪ Vinnapost on kohald ärä heldind Viinistu || ▪ Moni kruu eldind Tapurla piltl Mõni kruvi lahti tulnud (rumalast)

itsitämä <itsitädä, itsidän>, hitsitämä <hitsitädä, hitsidän> itsitama, naeru kihistama ▪ Mes sa itsidäd toisi inimisi aeva alade Tapurla; Midäs siel hitsidäd, mes sulle hüä mield tegeb? Pärispea

jau|peräst jaopärast, piiratud määral ▪ Sua aigu (sõja ajal) anti kaiki asju jauperäst Virve; Annan sulle jauperäst hingedä (pisut puhata) Tammistu

jäämä <jäädä, jään>
1. alles olema ▪ Neli last tal jäi järele Viinistu; Jäänd tilkagi sise Pärispea Ei jäänud tilkagi sisse
2. hilinema, viibima ▪ Tule aiksast kuo, ärä jää hilja pääle Pärispea
3. säilima, püsima ▪ Harvergu ainad jääned jaksu Pärispea Lestavõrgu äärepaelad olid puntrasse jäänud; Sureb hobune, jääväd riistad, sureb inimine, jääb nimi Pärispea || talletuma ▪ Mul jäi miele Tapurla || kinni jäämä ▪ Jäägü sie tükk sulle kurku kinni Tammistu (hurjutatakse ahnitsejat või kitsit inimest)

kiel <kiele, kield>
1. keel, kõne- ja maitsmiselund ▪ Kas sinu kiel sie kaige ilusamb on, et sidä toistele näüdäd? Tammistu || piltl ▪ Ei sel ole liha muual kui kieless Viinistu (kõhnast inimesest); Kuera kieless on ühüksät sorti salvi, kassi kieless on kihvti Tapurla (vanasõna) || kieless pidämä saladust hoidma ▪ Kui saad kieless pietud, siis judustan sulle midägi Viinistu
2. keel, suhtlemisvahend ▪ Pärispä küläss räägidä kaikse rohkemb rannakield Pärispea; Enne olimme kahess kohass, siel ei oskatudki suome kield, muutku ruotsi kield Juminda || linnulaul ▪ Lindu laula kieleläsä, neh et lind laulab sedäsi kuda tämä kiel on Kiiu-Aabla; Linnud kaik, igäüks laul oma kieleläsä Pärispea
3. eseme osa ▪ Vottime kiel Tapurla Võtmekeel; Kiele (piiritsa keele) vahele pandi lang Pärispea

kiit <kiidu, kiitu> tänu ▪ Palju kiitu sulle! Pärispea Vrd kiidus

krae <krae, kraed>
1. riideeseme osa, kaelus ▪ Krae on kaulass Tapurla || kraesse piltl süüks, kaela ▪ Ise käüb vade aeva vargal ja ajab toiste kraesse alade Pärispea; Oli tütrigüll laps ja naaburi mihe kraesse aeda Pärispea; Lähäb kohtusse, panna viel rohkemb (trahvi) sulle kraesse Tammistu
2. sõimus ▪ Kuradi krae, iŋŋe ottab siest Tammistu

kuduma <kududa, kuon> võrgulina kuduma ▪ Ma kui kuolist lahti sain, siis hakkasin angerjarüsi kuduma Pärispea; Kammilaverku olen kudund Kaberneeme; Rüsä ma olen kudund Tapurla || varrastel kuduma ▪ Kudub sulle suoja villajakku Viinistu

kuitsu <kuitsu, kuitsut> valvepaat ▪ Siel voibki kuitsu järskü mone nuga tagand sulle puordi ajada Viinistu

lauastama2 <lauastada, lauastan> jutustama, lobisema ▪ Vanaeit lauast maast ja ilmast kogu Tammistu; Midäs sie vanamies sulle oige lauast? Tammistu Vrd lavastama

moskima <moskida, (ta) moskib> sobima; hea olema ▪ Nie riided ei moski sulle hüäst Viinistu; Küll pääle külmitämist ehtul saunass löül moskis Viinistu; Supp oli ninda säivär (lääge), ei moskind ühtä sen süömine Viinistu

munima <munida, (ta) munib> munema ▪ Eks kana voi igäle puole munida Juminda; Kana munis suured munad Pärispea; Kukk munib sulle kohe kuldased munad ku üä laps oled Tammistu nlj

pahandelema <pahandella, pahandelen> pahandama ▪ Egat sa pahandele, et ma sulle viguri juttu räägin? Pärispea

ponikune <ponikuse, ponikust> ulakas, sõnakuulmatu ▪ Tiemme sulle tänä tönki (anname peksa), ne mes sis oled ponikune Pärispea

revestämä <revestädä, revestän>, revästämä <revästädä, revästän> rebestama, rebima ▪ Kuer revest püksüd puruks Pärispea; Mes neist riidist revästäd, selge, et nie sulle ei lähä Tammistu (riideese on liiga väike); Sa revästäd hendäs jo ärä, ku aeva hirmusast alade vitsudad süüä Pärispea

rühe <rühejä, rühejä> suureline ▪ Jädä nie rühejäd judud, nie jääväd sulle viimäks kurku kinni Viinistu

suobama <suobada, suoban> soovima, soovitama ▪ Ma suoban igä sulle, jädä sie reis tegemätä Viinistu; Ärä suoba toisele paha Tammistu; Piiridükse vedäjille suobati „Hüä lükkü!” Pärispea; Mes suoban pereneidiselle? Juminda (rahvalaulust)

suota asjata ▪ Tulid suota, ei mul ole sulle midägi anda Pärispea; Aluskuub on suota Tapurla

surema <surra, suren>
1. elust lahkuma ▪ Kaks puega surid ärä Kiiu-Aabla; Vade ku kalad surevad ohu (õhu) kääss ärä, lähteväd palju raskemaks ku elusald Pärispea; Surd siast ka keideti siepi Pärispea; Nuor ein sureb ärä Tapurla (ei kõlba talviseks loomasöödaks teha) || (kehaosast) ajutiselt tundetu olema ▪ Jalg on surd Tapurla
2. lõppema; kaduma ▪ Sie suri kohe väljä sie rüsäpüük Viinistu; Kui sulle on midägi usaldettud, siis surgu sinu sise, sie ei aja sinu lohki (lõhki) Tammistu (teise saladust ei tohi avaldada)

tasa
1. triiki, samal kõrgusel ▪ (paadi) kaareots ulatus täüest sen laua servägä tasa Viinistu; Laeva tekk old jo viegä tasa Tammistu
2. võlg on likvideeritud ▪ Velg on tasa Tapurla; Toin nüüd lainu silgud ärä sulle, nüüd olemme tasa Pärispea

tembama <tembada, temban>
1. tõmbama, tirima, vedama ▪ Tembasimme paadikeula randa kinni Viinistu; Temba igä rannale menness vedukad (kalamehe kindad) käde Pärispea || lööma ▪ Temban sulle ninda et tule magu (tule maitse) jääb suhu Tammistu
2. alt vedama, petma ▪ Eks maamihed vahel tahid ige ka neid rannamihi tembada Tammistu; Tädä oige siel temmati Viinistu || taga rääkima ▪ Kes minu jälle tembab? Tammistu
3. hoogsalt liikuma (õhuvoolust) ▪ Ahjumeister tegi üäd ahjud, mes tembasid üästi Tammistu; Tuul tembas läbi Pärispea || piltl hullama ▪ Küll ne lapsed tembavad ehtuell (õhtuti) Pärispea

tuiskama <tuiskada, (ta) tuiskab>
1. tugeva tuulega sadama ▪ Tuiskama hakkas ja lund sadi Viinistu; Vihm tuiskab Tapurla (peenest uduvihmast); Nüüd lähteb sulaks, kadukseld juo tuiskab lund maha Pärispea
2. piltl vihaselt õiendama, pahutsema ▪ No mes sa tuiskad viel, ega kennegi ole sulle kurja tehnd Pärispea Vrd tuiskima, tuskama

tuur2 <tuuri, tuuri> tuju, meeleolu ▪ Mes tuur sulle pääle tuli, et panid puolest tüöst rannast kohe tulema? Pärispea; Tuurist väljäss Tapurla Tujutu

töriss mossis, pahuras tujus ▪ Midäs sulle taa (jälle) tehti, et jälle töriss oled? Pärispea Vrd mörüskäne, pörüne, toriss, tuustakune

vaaritama <vaaritada, vaaridan> toitu valmistama, keetma ▪ Midäs tänä lounaks valmis vaaridad? Tammistu; Küll sulle mieldib alade sie vaaritamine, oled kange kohe vaaritama igäle ühele Pärispea

veisama <veisada, veisan> jutustama, vestma ▪ Mes vanaeit ka sulle veisas? Tammistu; Akka veisama vanaviisi juttu Leesi

velguma <velguda, velgun> võlga tagasi nõudma; võlga meenutama ▪ Eks ma tiie itseki sidä, et mul maksada on sulle, vade sa aeva velgud, ühtepuhku kohe Pärispea; Sinu velg velgub kogu aja mieless Tammistu; Minä velgun tämä pääle Tapurla Mina küsin temalt võlga tagasi

vemmal <vempla, vemmald> malakas ▪ Vaesel ei ole medägi oigust, vempla väärt Tammistu; Paraaigu odan (võtan) sulle vempla Viinistu; Oda igä vemmal käde, ega ne luomad muidu sis edesi lähä Pärispea || sõnakuulmatu ▪ Minu lapsed on kohe nii vemplad, et mitte ei kuula kieldämist Pärispea || vigur, vembumees ▪ Küll sa oled vemmal, ei sinu saa muutku naura kohe alade Pärispea

vesi|ähk <vesi|ähü, vesi|ähkü> tuulispask ▪ Vesipüks tege alade vesiähkü, sidä hüüeti toisina ka tuulispasaks Pärispea || nlj kõrvetis ▪ Ku kennegi toiste hulgass röhistele (röhitseb), sis üöldi naurataes, et kas aja sulle ka vesiähkü sie va vesipüks Pärispea

ämm <ämmä, ämmä>
1. vanaema; ämm ▪ Nüüd üöllä vanaemä, minul oli ämm Suurpea; Poja naiseemä oli ka ämm Pärispea
2. ämmaemand; ravitseja ▪ Külä ämm, sie oli üks eit Viinistu; Külä ämm koukis Ristu vai Algoja kive ald sulle ue (õe) vai venna Tammistu (öeldi lapsele vastsündinu kohta)

äsämä <äsädä, äsän>, häsämä <häsädä, häsän>
1. kiirelt lööma, äigama ▪ Sie taht mulle häsädä Viinistu; Äsän sulle, ku vaid ei jää Virve Äigan sulle, kui vait ei jää; Üle (hüljes) vajus kohe vie ala tagasi, kui enne just oŋŋega said äsädä Tammistu Vrd äigämä
2. äkki viskama ▪ Äsä vett tule pääle Pärispea; Äsä kupp (võrgumärk) mere Pärispea