[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

istuma <istuda, istun>
1. ▪ Istu ja puhka jalgu, küll siis tie joudub (edeneb) Tammistu || videvikku pidama, õhtut veetma ▪ Puhet istuma Tapurla
2. vangis olema ▪ No sinusugusel on paras kinni istuda Kolga-Aabla; Tä ueti keväjäl vist mai kuuss kinni ja oli suve läbi juo istund Viinistu
3. sobima, passima ▪ Kaarepuu pidi istuma tihejästi vasta paadi siesspuolist lauda Tammistu
4. vees asetsema; (põhjas) kinni olema ▪ Lieted-potskad (võrguujukid) ott vett täüs, istusid ninda merepohjass kui vergudki Tammistu

vietama <vietada, viedan> veetma ▪ Läksin naaburisse videlikku vietama Viinistu