[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

hiitlane <hiitlase, hiitlast>, hiitläne <hiitläse, hiitläst>, iitlane <iitlase, iitlast> Hiiumaa elanik, hiidlane ▪ Nagu vana must hiitlane, ei viitsi hendäst pessä ka Pärispea; Iitlasi old enne siin Ara saaress, kui sie kalatüöstus siin vai suolamine oli Tammistu || kivimäng ▪ Hiitläst ja tibu sai igä jusku kaikse paremine ja kauemb ka ilma vilka menemättä (viga tegemata) mängidä Pärispea

karmantsik <karmantsigu, karmantsikku> hlv üleannetu poiss ▪ Karmantsigud olid külä vahel juoksemas Virve; Ei niisugune karmantsik viitsi kuoliss oppida Tammistu

kuerustas koeruse pärast ▪ Sa kuerustas veid (viisid) sinne pulmamaja kadule nüd kure Pärispea Sa koeruse pärast viisid sinna pulmamaja katusele nüüd kure Vrd kuerutasa

litrustama <litrustada, litrustan>, litrutama <litrutada, litrudan> solberdama ▪ Ärä litruda viegä Pärispea || (pesu) vees solgutama ▪ Ei viitsind pessä, litrustin läbi vie Virve; Nää nüd sis sidä sinu pesemist, muutku litrudad vaide vähäkäse, kas samate saab puhtaks Pärispea

löngerüs löŋŋerüs <löŋŋerükse, löŋŋerüst>
1. hlv looderdaja ▪ Moni on igavene löŋŋerüs, ei viitsi tehä millist midägi Pärispea
2. hlv lodeva kehahoiakuga inimene ▪ Sie käüb jüskü va löŋŋerüs Viinistu hlv

molgus <molgukse, molgust> hlv molkus ▪ Ei niisugune molgus kusagil tüöd viitsi tehä Tammistu; Kes molgus siin, sie molgus siel Tammistu (parandamatust inimesest)

paakima <paakida, paagin> täis toppima, puukima ▪ Rüsä perä old ninda palju kalu täüs paakind, ei ole jaksatud enämb üles viepinda kergitädä Tammistu Rüsa pära olnud nõnda palju kalu täis, ei ole jaksatud enam üles veepinnale kergitada; Ku näd aluksega veid heini, küll siis paagiti ruuma täüs Pärispea Kui nad paadiga viisid heinu, küll siis topiti trümm täis || piltl ▪ Paakis oma mau kaheksakanti täüs Tammistu (Sõi palju)

pitsitämä <pitsitädä, pitsidän> pigistama, kokku suruma ▪ Lasti enne terv (tõrv) juba sinne samasse ja siis pitsidetti pihidega kinni Kaberneeme || piltl karmilt kohtlema; pinnima, välja pressima ▪ Küll siel kuoliss igä neid lapsi pitsidettä, ken ei viitsi oppida Pärispea; Pitsitäb ja ajab pääle Tapurla; Vargapoiss tahtub saada pitsitämist, küll siis üles tunnistab Tammistu Vrd piigistämä

rott <roda, rotta> ~ <rodi, rotti> rott (Rattus) ▪ Nie viskand sibud Loksa joge ja pettänd kodu vanembi, et rodad veid ärä Leesi Nad viskasid sussid Loksa jõkke ja petsid kodus vanemaid, et rotid viisid ära; Rodad närisid tuhli Pärispea; Näin suurd rotta Virve

sodigas <sodika, sodigast> lohakas (inimene), räpane ▪ Ei tiie, kuida moni inimine voib nii sodigas olla, kaik on tämäl mustad Pärispea; Ei sie sodigas viitsi pessä egä siivuda (koristada) Kõnnu rand

sääliseld korralikult ▪ Küläss täüdü ige sääliseld olla Virve; Vergu päästämise (tühjendamise) ja kuivama panemise ajal paist kohe väljä, kas verk oli sääliseld parandettud vai ärä solgitud Tammistu; Ega sest ludistamisest ole midägi kasu, ku ei viitsi sääliseld riiet ärä pessä Pärispea

targema <targeda, targen> kannatama, võima ▪ Millal laisk tüöd viitsib tehä, talvel ei targe, sügüsül on kovad tuuled, kevädel on palju vett ja suvel on palav Tammistu; Talve ajal ei targe ohukase riidegä väljä mennä Pärispea

vedamik <vedamigu, vedamikku>, vedämik <vedämigü, vedämikkü>
1. laiskvorst ▪ Sie o just‿ku va vedamik (laisk) Kiiu-Aabla; Küll se vanamies o üks vedämik, ei se viitsi tüöd tehä Pärispea Vrd vedelüs
2. suurt kasvu, pikk; vibalik ▪ Küll on poiss suureks vedamiguks kasvand Tammistu; Küll sa lorgid kasvada, sinust tule igä üks vedämik inimine Pärispea Küll sa viskad kasvada, sinust tuleb üks vibalik inimene; Näin metsäss hussi, no oli toine igävene vedämik Pärispea; Suured lohed jüskü vedämigud Viinistu

vedelus <vedelukse, vedelust>, vedelüs <vedelükse, vedelüst> laisk inimene, laiskvorst ▪ Kas sie vedelus ka viitsib midägi tehä Tammistu; On üks vana vedelus Tapurla; Kuida sa void nii vedelüs olla, itse viel nuor inimine Pärispea; Oma aja on tä old vedelüs, mes ime siis, et näbid pohjass (näpud põhjas) Viinistu Vrd vedamik

verradu <verratuma, verradund> väga ▪ Mes siel imestädä, et kehvüs on, mies on jo verradu laisk Viinistu; No sa oled igä küll kohe verradu laisk, eit (sa ei) viitsi millist midägi tehä Pärispea

viis2 <viisi, viisi>
1. teguviis, komme ▪ Igäss peress oli nüüd oma viis, kuidas keski hakkas (süüa) tegemä Pärispea; Sendä siis pidid jo kaik kraami oma viisi ja kombe järel kerda tegemä ja paika panema Suurpea; Ku kerra saab hakkaduse tehtüd, no küll se tüö itse siis ka viisile vedäb Pärispea (töö saab tehes selgeks)
2. meloodia, lauluviis ▪ Küll oli minul ilus ään, laulin kaik laulu viisid Tapurla; Sel (rahvalaulul) oli igä migägi viis ka Viinistu Sel (rahvalaulul) oli ikka mingi viis ka

villane <villase, villast> villakiust tehtud ▪ Venuda vähäkäse sidä villast jakku (jakki) Pärispea; Ei viitsi villast langagi sirgeks tembada Tammistu (laisast inimesest) || villast viskama naljatama; valetama ▪ Moni tahtub alade sidä va villast viskada Pärispea; Ärä tule mulle villast viskama Pärispea