[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

and <anni, andi>
1. andmine ▪ Toise pere naine on oite lahke anniga (helde annetama, kinkima), ei sie jädä ilma kedägi Pärispea
2. almus; kingitus ▪ Anna sandile, aga ärä santi andijega ärä taba (tapa) Tammistu (ei maksa abiga liialdada) || (sageli mitmuses) veimed ▪ Sugad ja kindad ja kaigile anneti siis (pulmas) anded, mulgi on suur korvitäüs neid ande Pärispea
3. saak ▪ Küll on tänä rannal kala lämü (suur hulk), näütäb igä et meress sidä andi on Viinistu

einekäne <einekäse, einekäst>, einikäne <einikäse, einikäst> väike tükike, raasuke ▪ Einekäst omald ei süö Tapurla; Väikene einekäne (maatükk) suo siess Pärispea; Leigati tükk rasva (hülge) külist ja sie leigati viel vähikästeks einikästeks Pärispea; Olis siis einikäne leibägi Viinistu; Anna selle vierale lapsele ka üks einikänegi saia oma kääst Pärispea Vrd eine

et1 sides (lause lõpul või algul ka rõhutavalt) ▪ Mei ütlimme küll mittu kerda, et ei maksa pakki lahti tehägi, et ei mei osta siit midägi Tapurla; No eks vanames saand aru, et oma poig oli Tammistu; Anna rinda, et siis jääb (laps) vaid Pärispea; Et mes sulle heneläs hüä, sidä tie toisile Pärispea; Sie oli üks ilus aig ninda et Tapurla; Et sa kaud siit Tammistu

haabane <haabase, haabast> haabne ▪ Haabased puud Tapurla Haavapuud; Saunalavad täüdüväd olla haabased, sie ei anna pihka Viinistu Saunalavad peavad olema haavapuust, see ei anna vaiku; Haabane kadus Tapurla Haavapuust katus

halgas <halgase, halgast>, algas <algase, algast> kergesti lõhenev ▪ Etsin halgast notti miŋŋest sais pirgu kiskuda Viinistu; Algas puu poleb pahinal nindagu ole korred, aga valu (kuumust) ei anna Tammistu

jankama <jankada, jankan> vaidlema; jutuga keerutama ▪ Janka nüüd sinuga vai juokse vasikaga voidu Tammistu; Kange jankama, ega tämä oma oigust kääst ärä anna Tapurla; Jankas samate, et ma ei saand midägi aru Pärispea; Ärä janka, räägi otsekohest juttu Pärispea

jupp <jubi, juppi> tükike ▪ On mieless üks jupp sest laulust Viinistu; Anna mulle jupp paula Pärispea

järel ~ järele
1. määrs (ajas või ruumis) järele ▪ Hurasimme küll neile järel, aga nie ei kuulled Viinistu Hüüdsime küll neile järele, aga nad ei kuulnud; Toised (paadid) jäid siis järel vähä Pärispea; Surm tuleb varsi järel Pärispea (surm viib ära); Nindagu rattad vierend (ussid) müöde maad tämäle järel Tammistu || järel andama lõdvendama ▪ Anna sield järel Tapurla || järele jäämä lõppema ▪ Tuul on järele jäänd Tapurla
2. määrs taga ▪ Kell on järel Tapurla Kell on taga
3. tagas järel ▪ Mes sa mu järel käüd Tapurla; Tormi järel Tapurla
4. tagas järgi, kohaselt ▪ Viimaks rehendimme kellu järel, et pidäsimme varsi kohal olema Viinistu Viimaks rehkendasime kella järgi, et peaksime varsti kohal olema; Mei ei old siel juuress käünd, aga siis koha järele (tundsime ära) Viinistu

kaulus <kaulukse, kaulust> kaelus; krae ▪ Pluusal on kaulus liiga kitsas, ei anna kinni Tammistu; Isa, pane toine pluuse selgä, sel on juo kaulus must Pärispea

kilk <kilgi, kilki>
1. merikilk (Mesidothea) ▪ Kui tormiga vahest olid vergud meress, siis neid kilki tuli nii palju sinne verku Viinistu; Kilki o ka kovast neh siin meress Pärispea
2. toakilk (Gryllus domesticus) ▪ Ega ranna küläjess kilkisi küll old palju kuulla kussagil Pärispea; Kilk, säh sie sidaammas (sitahammas), anna mulle uus raudammas Tammistu (öeldi äratulnud piimahammast kerisele visates)
3. piltl kerge joove ▪ Ku juo kilk pääss on ega siis enämb tiiedä midä tehä Pärispea

klaasiline <klaasilise, klaasilist> klaasitäis ▪ Anna klaasiline! Pärispea; Uetud mitma mihe pääle klaasiline piiridüst ärä Pärispea

kou <koui, koui>, koud <kouvi, kouvi> soot ▪ Tieme vändü, valla koui Viinistu Teeme pöörde tuulde, anna sooti järele; Sidä koui sai siis järel lassa et seil tuulest tühjäks läks, kui joba pardast vesi hakkas sise tulema Viinistu; Seisu nüd samate ja pia kouvid pihuss Pärispea

kumpki <kummagi, kumbagi ~ kumbadagi> kumbki ▪ Kahe kuu vaheajal kui kuud kumbagi ei ole, sie piab kaikse mojuvamb olema Tapurla; Kuts säh sedä jalga, kuts säh toist jalga, en anna kumbadagi, omad jalad molemad Suurpea

kurat <kuradi, kurati> kuri vaim, saatan ▪ Anna kuradille sorm, ottab (võtab) kogu kää Pärispea (vanasõna); Kuradi perändüs! Tapurla sõimus; Kolmejalgane kurat, raudambad suuss Juminda (mõistatus) (= vokk)

küns <künne, künt> küüs ▪ Künne ala läks pind Viinistu || piltl ▪ Kes väsünd, sie magab ka, kui küns küli all ja peugal pää all Tammistu Kes väsinud, see magab ka siis, kui küüs külje all ja pöial pea all; Künned kihelevad Viinistu (tüliotsijast) || oigel künnel väga palju ▪ Oh, kus nüüd igä tuiskab kohe oigel künnel Pärispea; Tänä oli igä kalu oigel künnel Pärispea || ümber künne natuke ▪ Ei anna mulle siit ümber künne midägi Tammistu

ladima <ladida, ladin> lakkuma, limpsima ▪ Anna kuerale vett ladida Pärispea; Sen piimä pidäs viemä kassielle, las ladivad Pärispea

lusik <lusiga, lusika> lusikas ▪ Lusigaga laina, kulbiga anna tagasi Viinistu piltl (vanasõna) (võlg tuleb protsentidega tagasi maksta); On lusiga ärä viskand Tammistu piltl (kõnekäänd) (surnud); Kuiv lusik ige suud kraapib Tammistu (kõnekäänd) (tühja lusikat suhu ei pane)

nadigas <nadika, nadigast> nadikael ▪ Anna nüüd, nadigas, jalgujelle valu Virve

nuttama <nuttada ~ nutta, nudan> nutma ▪ Naised tulid nuttaes kaik küläst siie rannale, et nüüd mihed kaik uppuvad Pärispea; Kui laps ei nuda, ei anna emä tämäle piimä Tammistu || piltl kannatavad ▪ Talvel, kui siie ajujääd lännest sise toi, ütlid vanad mihed: „Ülged tulevad ja nuttavad” Tammistu

pihuline <pihulise, pihulist> peotäis ▪ Anna mulle pihuline jahu Virve; Korjasin pihulise kohe kiviaia äärest vaermu (vaarikaid), toin lapsele Pärispea

pire <pire, piret> väike tükk, raasuke ▪ Anna mulle pire kuoki Pärispea; Pole enämb pire raasugi leibä järel Tammistu

rigas <rikka, rigast> rikas ▪ Rigas ei anna toisele midägi Tammistu; Sie lähteb juo rikkaks Tapurla; Saad rikka kavalieri, kriipsud (käejooned) näütäväd sidäviisi Pärispea

rokk <roga, rokka> jahust ja veest loomatoit ▪ Anna obusele rokk ede Tapurla; Eks vasigalle täüdü jahurokka andada, neh siis kasvab hüäst Pärispea

rüünämä2 <rüünädä, (ta) rüünäb> ruigama ▪ Siga rüünäb laudass, mene anna toisele süüä Tammistu

sutsuka ~ sutsukane <sutsukase, sutsukast> natuke(ne) ▪ Anna mulle ka sutsuka sidä kuoki kas vai sutsukase servä näksädä Pärispea; Sutsukase käsi väärästüs, kohe viskas tinti, ninda et rienas kogu kirja Pärispea Natukene käsi vääratas, kohe viskas tinti, nõnda et määris kogu kirja ära

tagasi ▪ Tuld (tulnud) tie pääl miele (midagi), siis kierdänd tagasi ja tuld tagasi Pärispea; Mes meri kerd ottab (võtab), ei sedä enämb tagasi anna Tammistu

unduma <unduda, (ta) undub> kopitama ▪ Läppäständ magu (läppunud maitse) ja undund ais Tapurla; Jahud on menned püdüss (pütis) unduma, ei saa muud ku anna vade lehmäle, vihavad (mõrud) on kaik Pärispea; Ninda undund hais siin siess Viinistu Nõnda läppunud hais siin sees

vaelute, vaelukutte vaheliti ▪ Pane palidu helmad vaelute, siis on igä suojemb ka Pärispea; Jakk jäänd kitsukaseks ei helmad anna vaelukutte enämb Pärispea Vrd vahelitte

varped mitm <varpeje, varpe> liigparras, serva kõrgendus ▪ Meil tuleb kova last, täümme varped ka pääle panna Viinistu; Varped just seks olid, et tuule tormiga laine üle parda vett sise ei anna Tammistu; Laiad ried olid kohe kaugemald miestel ja laudust varped viel korgenduseks tehtüd pääle Pärispea

vesi <vie, vett>
1. vesi ▪ Anna mulle selget kaevu vett, mes janu kustutab Tammistu; Sield paistus vähä sulavett (jäävaba veepinda) Viinistu; Veri o paksumb ku vesi Pärispea piltl (vanasõna) || vesimage veetaoliselt maitsetu ▪ Vesimageja suppi mina ei tahu Leesi Vesimagedat suppi mina ei taha
2. vedelik; elusolendi eritis ▪ Ei nie (loomad) saa muud ku vett (lahjat jahurokka) Pärispea; Sie tie ajab higistämä ja palavasse ninda et vesi (higi) juokseb Pärispea; Idä tuul ja naiste viha, molembil on vesi taga Viinistu (vanasõna)
3. (mitmuses) veekogu, mingi ala veekogus ▪ Kapteini judu järel ei old näd Vene vesil Viinistu Kapteni jutu järgi ei olnud nad Venemaa vetes; Oli paat tervast (tõrvast) kuivand, vois siis mennä ka vesile pruovima, kudas paat pidäb Tammistu; Penkra vesild (rannalähedasest madalast merest) saadi turski ka vahest kovast Pärispea

vili <vilja, vilja>
1. teravili ▪ Ega siin omal palju vilja ei kasvadettud Tammistu; Vilja jo hoieti ennemb nii palju, ega sidä siis täüdünd raiskada mitte üht vihku Pärispea; Rohtund viljast ei saa midägi Leesi (umbrohune põld ei anna head saaki)
2. aedvilja söödav osa ▪ Tuhli (kartuleid) täüdüs maha panna vanal kuul, sendä et tämäl kasvab vili mulla ala Pärispea