[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

ei <(ma) en ~ ein, (sa) et ~ eit, (me) emme ~ eimme, (te) ette ~ eite, (nad) eiväd (varasem eitusverb esineb tänapäeval ka muutumatu sõnana)>
1. (eitussõna) ▪ Ma en saand jo ka aru, mes tuleb pääle hakkada Pärispea; Ein oska selitädä Viinistu Ma ei oska seletada; Sa teid ihan rumalast, et eit viend tänä rüsä mere Viinistu; Toisest et huoli ühtä Tapurla Teisest sa ei hooli üldse; Eimme oskand siis panna sest tähelegi Turbuneeme; Kas siel eite käüned? Pärispea Kas te seal ei käinud?; Sidä ette ole näht Tapurla Seda te ei ole näinud || (eitust rõhutavalt) ▪ Taevas, ei ma ole ka viel sidä kuuld Pärispea; Ei sa muidu kuula, kui malagas sanujega ühess ei käü Tammistu
2. (vastuseks küsimusele või mõttekäigule) (eitavalt, tõrjuvalt) ▪ Ei, ma saarmast rohkemb ei ole ka näht Viinistu
3. määrs mitte ▪ Kui kalu rohkemb, siis sai rohkemb panna, et sai igä toised inimised ka süüä, ei lapsed üksi Pärispea || ▪ Ei nii hüä ku kiidedä ega nii paha ku laideda Pärispea
4. sides ▪ Tämäl ei ole old midägi luoma, ei siga ega veist Viinistu Vrd ep