[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

aade Kõnnu rand tormi eelõhtu, halva ilma enne ▪ Midä sügävämb aade, sidä suuremb maru Pärispea Vrd aat

ede
1. määrs ettepoole ▪ Oda igä jääpiik kaasa, jää viel nork, saad ede katsuda Viinistu || takistuseks ▪ Jänes juoks tie pääle ede Pärispea || piltl enne, eelnevalt ▪ Surm ei saada sana ede Tammistu Surm ei saada sõna ette (surm tuleb ootamatult) || (suhtlemisel) ühelt teistele ▪ Üks siis lugi ede ja, siis olid naaburid siel kaik kuuldamas Viinistu
2. tagas (millegi või kellegi) ette ▪ Oli mend, juost kohe obuste ede Juminda; Lasime jullaga harvergud ranna ede (ranna lähedale) Viinistu

esteki
1. esmalt, algul ▪ Esteki-esteki Endla lieri, peräst lähteb Mieri lieri, üttel mies, kenel kodu kaks tüdärd Juminda; Esteki tasahilja Pärispea Vrd este
2. enne, varem ▪ Esteki oli ta (noorte käitumine) vähä säälisemb Pärispea Varem oli see (noorte käitumine) veidi korralikum; Sie tie old esteki oite huon Pärispea See tee olnud varem õige halb Vrd esteks

esteks
1. esmalt; algul ▪ Esteks oda varased tuhlid maast üless Pärispea; Esteks oli niipalju irm nahass Kaberneeme
2. enne; hiljuti ▪ Kuule, esteks juoks metssiga ouest läbi Viinistu; Esteks olid viel ninda reksane, mes sul siis hädä tegeb? Viinistu Hiljuti olid veel nii ärgas, mis sul siis viga on? Vrd esteki

iel
1. määrs ette, eeskujuks ▪ Sina ütled iel, mina pian järel ütlemä Suurpea
2. tagas eel, vahetult enne ▪ Jaanipäivä iel Viinistu

kala|tuuri „kalaõnne”, naps enne kalale minekut ▪ Ueda (võetakse) kalatuuri Viinistu

merk <mergi, merki>
1. märk, tähis ▪ Jüsmä kivi ja Mohni pärn, nie olid Karimadala mergiks Viinistu || mergile panema ära märkima, tähistama ▪ Kalur ka hakkand panema (meres võrke) mergile Viinistu; Enne ei oldki kellu, pandi mergile kaik, (päike) paistab sinne Odakive metsä otsa ku kell on üks Pärispea
2. peremärk ▪ Igäl vergupullul oli oma merk Juminda
3. enne, tundemärk ▪ Sie oli joba jüskü huon (halb) merk Viinistu

vasta
1. määrs vastu ▪ Hakkandki menemä siis silla juure vasta paadile Viinistu; Kel aerud kääss, sie pidäs vasta ka viel, et ei saand paat just oma tahtmist mennä Pärispea
2. eess vastu, poole ▪ Nään, suur valge kala tuleb külgipäidi viepinnass, ise savaga uogu andajes vasta randa Tammistu Näen, suur valge kala tuleb külgepidi veepinnal, ise sabaga hoogu andes ranna poole || vahetult enne ▪ Kuhus sa pistäd viel ninda vasta ehtut? Pärispea (õhtu eel)
3. tagas kellegagi või millegagi võrreldav, võrdne ▪ Jaan kävi merel, aga oma isa vasta kalamies küll ei old Tammistu; Kanamuna vasta küll ei ole (tiirumunad) Tammistu