![]() Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 72 artiklit
aja|oi <aja|oi, aja|oid> aeglane inimene ▪ Sie ajaoi on alade tüögä jänniss Pärispea Vrd ajaolu
aja|olu <aja|olu, aja|olu> aeglane inimene ▪ Oled igä va ajaolu, neh miŋŋegi tüögä eit (sina ei) joua edesi Pärispea; Sie o üks ajaolu, üks vedelüs ken vietäb aiga, ei ole kiiret kuhugi Pärispea Vrd ajaoi, ajaoludus
aja|oludus <aja|oludukse, aja|oludust> aeglane inimene; laisk ▪ Ei sie ajaoludus joua ka oma heinä oigel ajal tehtud Viinistu; Ajaoludus on, ei sen kääss tüö lähä Viinistu Vrd ajaolu
ala|tuuline <ala|tuulise, ala|tuulist>
1. vilets (vili) ▪ Viljapeksämise ajal siis pandi kohe alatuuline vili siis sinne eraldi kohe rannamieste jauks Tammistu
2. piltl vaene, tähtsusetu inimene ▪ Lesk naine ja vaenelaps on igäl puol alatuulised Tammistu; Ei sen alatuulisega ole midägi juttu ajada Pärispea
elugas <eluka, elugast>
1. loom, putukas ▪ Hussil oli miski elugas suuss, kas oli hiir vai Viinistu; Küll keväjäll on neid eluku kohe maass rüömämäs mitmasugusi Pärispea
2. hlv tähtis inimene ▪ Nää mul elugast väljäss Tammistu; Mes elukad tei olete ja kus te tahute tulla Kiiu-Aabla
haista|heu <haista|heu, haista|heud> hlv muutliku meelega inimene ▪ Ei haistaheud saa uskuda Pärispea Vrd haistaperse
haista|perse Kõnnu rand hlv muutliku meelega inimene ▪ Sie jusku va haistaperse, ei pia millaski sana Pärispea; Ei tuo haistaperse jutt tähendä millaski midägi Pärispea Vrd haistaheu
hantverk <hantvergi, hantverki> antvärk; saksik, peenutsev või rohkem koolitatud inimene ▪ Küll ne moned inimised lähteväd hantvergiks igä pia kohe Pärispea; Nie o hantvergid jo, ega nie tahu heinägi tehä Pärispea
hele|pää <hele|pää, hele|pääd> elavaloomuline inimene ▪ Nuorest pääst olin helepää Pärispea Vrd helesilm
hele|silm <hele|silmä, hele|silmä> lõbus inimene, vallatu laps ▪ Sen helesilmägä kohe lähte aig ruttu Pärispea; Sie laps o nii helesilm, et muutku tegeb vade pahannust igäl puol Pärispea Vrd helepää
hiljukane <hiljukase, hiljukast> omds, nimis aeglane; aeglane inimene ▪ Sai naise, kes uo oite hiljukane Pärispea; Eks hiljukane saab edesi ka Pärispea
hilluka <hilluka, hilluka>, illuka <illuka, illuka> omds, nimis tasapisi, aeglane inimene ▪ Kärme tüö on kärniküne, hilluka tege silejä Viinistu (vanasõna); Illuka tüö on ilusa, no illuka, sie on ninda pikkämüödä Tammistu Vrd hiljukane
hing2 <hiŋŋe, hinge>, ing <iŋŋe, inge>
1. õhk ▪ Ku (kase) mahl pandi riistasse hinge ala, läks se hüäks habaks juomiseks kohe heinäajaks Pärispea
2. elu, eluvõime ▪ Hiŋŋevaara enämb nüüd ei old Viinistu Eluohtu enam nüüd ei olnud; Kas olete jo oma sia ottand iŋŋeld ärä (tapnud)? Tammistu; Kärbäsed tousevad hinge Tapurla || hiŋŋe ala ~ hiŋŋe sise piltl keresse ▪ Ei oda viina hiŋŋe sise Tapurla; Panid kogu süldü kerraga kohe hiŋŋe ala Pärispea || piltl töökord, tegutsemishoog ▪ Oled igä nühkämüs küll, eit (sa ei) saa, ega saa tüöle hinge sise Pärispea
3. inimene ▪ Üks väsümädü ing tämä oli Tammistu; Kolm hinge toita Tapurla
4. hingamine ▪ Hing puhuduksiss Tapurla; Ei joua enämb juossa ing on rinnuss kinni Tammistu
5. inimese vaimne pool, tunnetega seonduv ▪ Hing meni täüs Pärispea (vihastamisest); Sie ei mahu minu hiŋŋe sise Tapurla
ilma|aigune <ilma|aiguse, ilma|aigust> sõimus tühine inimene ▪ Oh sa va ilmaaigune, kuida ilged viel meile tulla Pärispea
inimine <inimise, inimist> inimene ▪ Inimine arvab, jumal säädib kerda Tammistu; Üks inimine ei joua igäle puole Pärispea || täiskasvanu ▪ Sie on jo inimiseks saand, täüs inimine jo Tapurla
itt <idi, itti> jultunud (loom või inimene), huligaan ▪ Nie on niisugused idid, ei huoli miŋŋestki, vareksed neh Pärispea
ittu <ittu, ittu> saamatu inimene ▪ Igäväne ittu, ei sie saa midägi hüäst tehtüd Pärispea
jobu <jobu, jobu> hlv rumal inimene ▪ Igavene jobu, unestab kaik ärä Pärispea; Kust nindasugune jobu väljä tuld? Tammistu Vrd jogu
jogu <jogu, jogu> hlv rumal inimene ▪ Räägi selle jogule niipalju kui tahud, ei tämä sest raasu aru saa Tammistu Vrd jobu
johtund <johtunne, johtund> omds, nimis kohtlane, rumal inimene ▪ Sie on vähä johtund Juminda; Sain oige johtunnega kogu Tammistu Sain päris rumala inimesega kokku Vrd hödistund, juhtund
jumpal <jumpala, jumpala> lühikest kasvu (inimene) ▪ Mies küll, vade oite jumpal Virve; Kaik kilid on jumpalad Virve Kõik keskaasialased on lühikest kasvu
jurramus <jurramuse, jurramust> hlv venivillem, aeglane inimene ▪ Sie üks jurramus on, tegeb ja tegeb ja jääbki tegemä Virve
kade <kadeja, kadeja> omds, nimis kadedust tundev (inimene) ▪ Oma külä poissid olled jälle kadejad ja pahased, et nindasugune tore tütrik oma küläst väljä viiä Tammistu; Naised on nii palju kadejad, et ei saa elädä Juminda; Kadejad kieled löüdäväd piagi terä amba ala Tammistu (kadedad leiavad ruttu põhjuse laimuks); Ei kade nägis, et toisel ka midägi olis Viinistu Kade ei või näha, et teisel ka midagi oleks
kank|kaul <kank|kaula, kank|kaula> kangekaelne inimene ▪ Küll sa void kankkaul olla Pärispea || vastuhakkaja ▪ No kas sest kankkaulast enämb siis jagu ei saa? Viinistu Vrd kanksarv
kank|sarv <kank|sarve, kank|sarve>, kank|sarvik <kank|sarvigu, kank|sarviku> kangekaelne ja pahur inimene ▪ Mes sen kanksarvega tehä Juminda; Sidä kanksarviku ei tahu kennegi avitadagi Kolga-Aabla; Kuida voib laps ninda kanksarvik olla Tapurla Vrd kankkaul
kere <kere, keret>
1. keha ▪ Pulli kere on niisugune punakas vai ruske rohkemb Pärispea; Tugeva keregä Tapurla; Ku haigus keress on, siis o voim otsass Pärispea || hlv inimene ▪ Kus sa ligund kere viel julged mennä Tammistu || ▪ Ans kere pääle Tapurla Andis kere peale (peksis)
2. eseme põhiosa, keskne osa ▪ Laeva kere on kaigepääld, alumane Tammistu; Vankre kere Tapurla
kerge|kalts <kerge|kaltsu, kerge|kaltsu> hlv kergats, edev inimene ▪ Sa oled üks kergekalts, eit tiie mes omale selgä panisid ku kuhugille lähäd Pärispea; Oh sina vana kergekalts Tapurla
kiepa|kint <kiepa|kindu, kiepa|kintu> kõhn inimene ▪ Ise on niisune kiepakint Virve Vrd kiipakint
kiipa|kint kõhn inimene ▪ Poiss oli ninda pienikäne, et üüti kiipakinduks Kolga-Aabla Vrd kiepakint
komeraal <komeraali, komeraali> suurt kasvu; suurekasvuline loom või inimene ▪ Juhanal oli oige komeraal hobune Viinistu; Küll selle komeraalile lähteb palju igä riiet Virve
korvaline <korvalise, korvalist> kõrvaline, ebaoluline ▪ Ei old korvaline asi, sie oli meie tüö Tapurla || seltskonda mittekuuluv inimene, külaline ▪ Old korvalisi ka, naaburi ja tuttavi (mardisantide söömingul) Viinistu
kraak|jalg <kraak|jala, kraak|jalga> hlv riiakas inimene ▪ Nindagu kraakjalad künned püstü ükstoise rinnuss kinni Tammistu
kröbi <kröbi, kröbi> kõbi, vana inimene ▪ Mes ma vana kröbi nüd enämb elän vai olenigi Pärispea
kuika|kaul <kuika|kaula, kuika|kaula> pikakaelaline inimene või loom ▪ Kust perest sie nindasugune kuikakaul perit on? Tammistu
kühnämüs <kühnämükse, kühnämüst> kohmerdis, aeglane inimene ▪ Sie o jo niisugune kühnämüs, et ei sie saa miŋŋegi tüögä valmis Pärispea; On vast kühnämüs, kerdagi toistega seltsiss tüöle ei joua Tammistu Vrd kühnäüs, kühnüdi, kühnüdüs
kühnäüs <kühnäükse, kühnäüst> kohmerdis, aeglane inimene ▪ Vana puole jäi tä kühnäükseks Viinistu; Sie on igäväne kühnäüs Juminda Vrd kühnämüs, kühnüdi, kühnüdüs
kühnüdi <kühnütimme, kühnüdind> kohmerdis, aeglane inimene ▪ Oled igä üks kühnüdi küll, ei joua miŋŋegägi millaski valmis kohe Pärispea Vrd kühnämüs, kühnäüs, kühnüdüs
kühnüdüs <kühnüdükse, kühnüdüst> kohmerdis, aeglane inimene ▪ Küll sa oled üks kühnüdüs, milla sa samate saad heinä valmis Pärispea Vrd kühnämüs, kühnäüs, kühnüdi
laiska|nahka laisk inimene ▪ Oled ige laiskanahka, kaik tüöd puolilla Juminda
lergamus <lergamukse ~ lergamuse, lergamust> pikk vibalik inimene ▪ Küll on aga lergamus, üle toiste päije ulatub vahtima Tammistu; Lergamuse püksüd olid polvest saadik Viinistu
lotta|püks <lotta|püksü, lotta|püksü> hlv lohaka välimusega inimene ▪ Sie tuli pidule jusku lottapüks Viinistu
löngerüs löŋŋerüs <löŋŋerükse, löŋŋerüst>
1. hlv looderdaja ▪ Moni on igavene löŋŋerüs, ei viitsi tehä millist midägi Pärispea
2. hlv lodeva kehahoiakuga inimene ▪ Sie käüb jüskü va löŋŋerüs Viinistu hlv
nelgudi <nelgutimme, nelgudind> pikk kõhn inimene ▪ Sa oled jusku nelgudi, ei ole muual liha ku kieless Pärispea; Tädä tundeb joba kaugald, kesse muu nii nelgudi on Viinistu; Moni inimine on jusku nelgudi, küll sille vade lähteb palju riiet Pärispea
nelka|pää <nelka|pää, nelka|pääd> purjus inimene ▪ Nisukasi nelkapäid o nüüd kaik kohad täüss et ilm kubise Pärispea
podilas <podilase, podilast> põdeja, haige inimene ▪ Ei sie podilas enämb kaua jaksa Pärispea
porka|pää <porka|pää, porka|pääd>
1. lõokannus (Corydalis solida) ▪ Porkapää eitseb kevädel Kolga-Aabla
2. konnakulles ▪ Nie mustad on porkapääd Virve
3. kinnise mõistusega inimene ▪ Porkapää on kinnise ehk kova päägä inimine Juminda
pägerdüs <pägerdükse, pägerdüst> väike laps; väikest kasvu inimene ▪ Mes nie pägerdüksed siin jaluss siegäväd Kiiu-Aabla hlv; Isa ise kui pägerdüs, aga lapsed nindagu volaskid Tammistu Vrd päkräüs
päkräüs <päkräükse, päkräüst> väikest kasvu inimene ▪ Mes merimiest niisugusest päkräüksest saab Viinistu; Sie päkräüs viereb jüskü kerä müöde maad Viinistu Vrd pägerdüs
pätsnäär <pätsnääri, pätsnääri> lohakas inimene ▪ Moni on niisugune pätsnäär, kaiki midä tege, tegeb mustald Pärispea; On vade pätsnäär, kaik tämä riided on mustad ja tuba ka segamine Pärispea
pörü <pörü>
1. morn inimene ▪ Oled igä vaa pörü, muud midägi Pärispea
2. lumetuisk, halb ilm ▪ No on vade pörü, lumepörü Viinistu
pöüring <pöüringe, pöüringe>
1. tige inimene ▪ Vai seld pöüringeld ühtki hüä sana kuuleb Viinistu Või sellelt tigedikult ühtki head sõna kuuleb; Sidäaiga menned näd (parunid) vade oite pöüringeks igätpäidi Pärispea
2. kohutav pööris ▪ Ku va tuulispask pöüring viskas ja kieruteli tohutuma vie ja tegi sidä vesiähkü (tuulispaska) kohe oite palju Pärispea
rauk <rauga, rauka>
1. jõuetu vanainime, väga vana inimene ▪ Kusti on agend (hakanud) juo raugaks jäämä Virve; Hädä nähä, et sie rauk pidä üksindä elämä Pärispea
2. hlv vaeseke ▪ Nuo ei sie rauk oskand jälle miele järel kirnuda Kiiu-Aabla No ei see vaeseke osanud jälle meele järele võid kirnuda; Miniä rauk vaide rüüpis suppi Viinistu Minia vaeseke ainult lürpis suppi (teised sõid liha)
rebalune <rebaluse, rebalust> katkiste riietega inimene ▪ Käüb külä pääl, ise on rebalune Virve
räng|jalg <räng|jala, räng|jalga> rangjalgne inimene ▪ Pisukased lapsed igä uo rängjalad Pärispea; Rängjalg, sel on paha kondida (kõndida), sääred jusku räŋŋed Pärispea
sida|käpp <sida|käbä, sida|käppä> hlv saamatu inimene ▪ Ise oli igäväne sidakäpp, aga kamandama oli kange Virve; Vade sidakäpp on, ei saa sendä midägi tehtud Viinistu
sodigas <sodika, sodigast> lohakas (inimene), räpane ▪ Ei tiie, kuida moni inimine voib nii sodigas olla, kaik on tämäl mustad Pärispea; Ei sie sodigas viitsi pessä egä siivuda (koristada) Kõnnu rand
suol|vesi <suol|vie, suol|vett> soolvesi ▪ Suolviess on igä viel paremb hoidada enne ku kuivama panna (kalu) Pärispea; Suolvett-leibä süödi, kilu suolvesi oli viel oite üä leibä kastada Tapurla; Mies ott (võttis) paremad lihatügüd tüntrist valguma suolviest Pärispea || hauvi suolvesi piltl laisk inimene ▪ Küll voib moni inimine hauvi suolvesi olla, kohe paha ninda valatadagi (vaadatagi) Pärispea
tark <targa, tarka>
1. omds, nimis arukas; arukas inimene ▪ Peräst (tagantjärele) on igäüks tark Tammistu; Targemb viel kui mei kahegeste kahepääle kogu (kokku) Viinistu; Küll tark oskab ede valatada (ette vaadata), et ei ole peräst tarvis oigada (oiata) Pärispea || teadja, ravitseja ▪ Käüdi Suome targa juuress neu küsümäss Juminda
2. hea ▪ Mes se uus palitu sis nüüd targemb on ku vana Pärispea; Mene tohtri juure, ega se haigus itse targemaks lähä kodu Pärispea
tuge <tukke, tuge> (räpna) tropp ▪ Oda vähäks reppäse tuge iest, ninda lämmiks lähteb Pärispea Võta vähekeseks räpna tropp eest, nii lämbeks läheb || sõimus must inimene ▪ Vai oled sa siin, haiseva tuge Tapurla Vrd tugi2
tuiamus <tuiamukse, tuiamust> aeglane inimene ▪ Milla sie tuiamus ühekerra kohale joudab (jõuab) Tammistu; Kes sen tuiamuksega joudab aiga raiskada Tammistu
tuli|hark <tuli|hargi, tuli|harki>, tuli|ark <tuli|argi, tuli|arki> tulehark, ägedaloomuline inimene ▪ At sa tulihark Tapurla; Mini (minia) old aga niisugune tuliark, et oia ja kielä Tammistu
tulukane <tulukase, tulukast>
1. omds püsimatu, elav ▪ Neie poiss on peris tulukane, ei seisu pudeliski paigal Viinistu
2. omds, nimis äge; kergesti ärrituv inimene ▪ Ei selle tulukasele ole palju tarvis üöllä, joba vihastub Viinistu; Küll sie vanatütrik on vast tulukane tige Tammistu
tödä|käpp <tödä|käbä, tödä|käppä> saamatu ja pikatoimeline inimene, kobakäpp ▪ Sie oli üks igäväne tödäkäpp, akkas keväjäl karduli panema, vade sügüseks ei saand viel maha Virve
törr <törri, törri>
1. kidur taim ▪ Tänäuon (tänavu) jäid kaik kaalikad törriks Virve; Sie kask seisub aeva ühesugune törr, ei kasvaki ilusammaks Pärispea
2. pahur või kangekaelne inimene ▪ Va törr, alade mogad püstü vahtib toisi inimisi Pärispea; Ken iga on törr, no ei kuula miŋŋestigi Pärispea
tümigäs <tümikä, tümigäst>
1. tümikas, jäme kaigas ▪ Käsin piend vemmald tuua, tämä toi oite jämejä tümikä Pärispea Käskisin peene vembla tuua, tema tõi õige jämeda teiba; Odin kohe tümikä käde ja tavidin ounavargale selgä Pärispea Võtsin kohe tümika kätte ja püüdsin lüüa õunavargale selga || tüse inimene ▪ Küll sie mies o vade tümigäs, kust se nii palju riiet ja neh süüä ka joudab saada Pärispea
2. tuim või mõistmatu inimene; kangekaelne inimene ▪ Kesse tämä arvu tiedä, mes metted sel tümikäl on Viinistu; On toine kohe üks igävene tümigäs, ei sengä läbi saa Pärispea
vana <vana, vana>
1. omds eakas ▪ Mina olen ju vana ka ja vilets ja aigetand (haiglane) Kaberneeme; Vanad mihed olid herkavil (erksad), täüs vanaaigasi tiedämisi Pärispea; Kas siis tämä akkab nüüd vanan (vanana) viel pilli tegemä? Tapurla || nimis vana inimene, vanamees ▪ Meil o nüd ninda vähä meie külä vanu eluss Pärispea
2. (kahanevast kuust) ▪ Vana kuuga on pesu pestüd Viinistu
3. kulunud, (palju) kasutatud ▪ Poissil on vanembi riidi küll, vade alade tahtub uusi selgä Pärispea
vedelus <vedelukse, vedelust>, vedelüs <vedelükse, vedelüst> laisk inimene, laiskvorst ▪ Kas sie vedelus ka viitsib midägi tehä Tammistu; On üks vana vedelus Tapurla; Kuida sa void nii vedelüs olla, itse viel nuor inimine Pärispea; Oma aja on tä old vedelüs, mes ime siis, et näbid pohjass (näpud põhjas) Viinistu Vrd vedamik
vieras <viera, viera ~ vierast>
1. nimis võõras inimene; keegi väljastpoolt oma peret ▪ Egä meil siis viera old kedägi Juminda; Mina olin küll viera kasvatada Tapurla; Ei viera silmä vesi tule Pärispea (vanasõna) || külaline ▪ Kui tuli viera ka viel kedägi, naaburirahvast Kiiu-Aabla; Kuldani vierad tulid Tapurla Minu kallid külalised tulid; Täüdüb mennä kohe sugulastele vieraks Pärispea; Sain neile ka vieraks mennä Viinistu
2. omds võõras ▪ Ärä vierast verku kergidä Tammistu (ära puutu võõraid püüniseid)
välejüs <välejükse, välejüst> väle inimene või loom ▪ Sie välejüs joudab igäle puole Viinistu
vään|kaul <vään|kaula, vään|kaula> väänkael, kangekaelne inimene ▪ Ei sengä sovi kennegi, vihuviimine väänkaul toine Viinistu; Oled omale väänkaula valmis kasvatand Tammistu Vrd väändkaul
ämbüüs <ämbüüsi, ämbüüsi> suli, varas ▪ Ega nie ole kenegi poissid, niisugused ämbüüsid Tapurla; Kas sa sidä ämbüüsi tunned ka? Kolga-Aabla || halb inimene ▪ Vai niisuguse ämbüüsigä piän mina elämä Tammistu Vrd hambüüs
üdüläne <üdüläse, üdüläst> saamatu, aeglane inimene ▪ Ei sie üdüläne küll oma tegemistegä toime tule Tammistu; Ei sie üdüläne küll talukohass akkama saa Tammistu