![]() Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
aus <ausa, ausa> õiglane, korralik, usaldatav ▪ Sie on üks aus inimene Tapurla; Ma metlen, sidä ausa inimest void sield Tuompää mää pääld etsimä jäädägi Kolga-Aabla; Aus mies parandab pahannuse ärä Tammistu (õiglane inimene sobitab leppimise)
hammas <hamba, hammast>, ammas <amba, ammast> elusolendi hammas ▪ Ambad plagisevad suuss nindagu vanal undil Tammistu; Hambad risuss (puseriti) Pärispea || iestpuold hammaste rääkima teesklema ▪ Kas tä ise sidä mettel vai rääkis iestpuold hammaste? Viinistu Kas ta ise seda mõtles või teeskles? || amba ala panema sööma ▪ On sul midägi amba ala panemiseks? Tammistu Kas sul midagi süüa on? || hambad veress(e) kogetu tekitas iha ▪ Sai kerra hambad veresse, ei sidä sield enämb migägi lahuda Viinistu || piltl ▪ Kus kaks kuoss, siel kolmas hammaste vahel Viinistu (kaks inimest räägivad kolmandat taga)
hari <harja, harja>, ari <arja, arja> tipmine osa, ülaosa ▪ Kadukse arjal Tapurla; Lüöb valgeks ne laine harjad kaik Viinistu || piltl ▪ Kel aeva hari punane, eks sidä täüdü kartada Pärispea Tigedat (vihast) inimest peab kartma; Arjani aritud Tammistu (kõrgesti koolitatud inimesest)
joba
1. (ajaliselt) juba ▪ Mennetki venegä joba mere pääl ja joudand joba ligi siiepuolesse Suome vahesse Viinistu Läinudki paadiga juba merel ja jõudnud juba ligi siiapoolsesse ossa Soome vahemaast
2. (rõhutavalt) juba, ju; isegi ▪ Migä paksemb nääding, sie igä joba nabist siis inimist kans Viinistu Mis paksem noore jää kiht, see ikka juba napilt siis inimest kandis; Hallid (hülged) olid vahest joba paarsada kilu raskad Viinistu Vrd juo
joudama <joudada, jouan>
1. jõudma, jaksama, suutma ▪ Üks inime ei joua rohkemb, kui mittu inimest joudab Tammistu; Ei pääse päist egä joua jalust Tapurla (ei saa hakkama) || (ajaliselt) ▪ Kui kaugal siis laevaga ka jousid käüä? Tammistu Vrd jouduma
2. (kohale) jõudma, saabuma ▪ Päivätousuks jousimme kuoranda Viinistu Päikesetõusuks jõudsime koduranda; Huomiguks jouan tagasi Pärispea
juodik <juodigu, juodiku> joodik ▪ Kui paremba miest ei saand, niisuguselle juodigulle ka ei olis maksand mennä Viinistu; Ei sest juodigust enämb asja (korralikku inimest) saa Virve
jäämä <jäädä, jään>
1. alles olema ▪ Neli last tal jäi järele Viinistu; Jäänd tilkagi sise Pärispea Ei jäänud tilkagi sisse
2. hilinema, viibima ▪ Tule aiksast kuo, ärä jää hilja pääle Pärispea
3. säilima, püsima ▪ Harvergu ainad jääned jaksu Pärispea Lestavõrgu äärepaelad olid puntrasse jäänud; Sureb hobune, jääväd riistad, sureb inimine, jääb nimi Pärispea || talletuma ▪ Mul jäi miele Tapurla || kinni jäämä ▪ Jäägü sie tükk sulle kurku kinni Tammistu (hurjutatakse ahnitsejat või kitsit inimest)
lehuss plehku läinud, paos ▪ Aeti toist (tagaotsitavat inimest) kodu taga, ei saadud käde, oli lehuss Virve Vrd plehuss
nabist veidi ▪ Migä paksemb nääding, sie igä joba nabist siis inimist kans Viinistu Mida paksem noor jää, see ikka juba natuke siis inimest kandis
rantlane <rantlase, rantlast> randlane, rannaküla elanik ▪ Rantlased nimit maainimist iestlaseks Virve Randlased nimetasid maapiirkonna inimest eestlaseks; Ise on peris rantlane, aga iesti kield püüdäb laskeda (rääkida) Suurpea; Nämäd üüsid meid Kolga rantlased ja mei üüsime neid jälle Konnu (Kõnnu) rantlased Tammistu
soudama <soudada ~ souda, souan> sõudma ▪ Akkas aerujega soudama Tammistu; Sous Rammu saarest Virvele Virve; Nie väikäsed poissid, eks nämäd siis soudaned ka Juminda; Üks souda, toine huoba piltl (kõnekäänd) (öeldakse, kui kaks inimest teineteisele vastu töötavad)
ära ~ ärä2
1. ära, puudu ▪ Ühül kääl old üks sorm ärä Tammistu; Tuul old kah ärä Tammistu
2. (lõplikust tegevusest) ▪ Vüöd oli keik ära kaunistatud (imiku mähkmepakkidel), kellel tütarlaps, punase äärega ära tehtud Kaberneeme; Iestä härg ärä Tapurla Pane härg ikkesse || (küljest) maha ▪ Vesi on paadild kaik terva ärä pest Viinistu Vesi on paadilt kõik tõrva ära pesnud || (lahkumisest) ▪ Eks tule siis ärä mennä Juminda
3. (vajadust rõhutades) ▪ Ikke mittu inimest läks ära (kulus heinakuhja tegemiseks) kui rohkem einu oli Kaberneeme