[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

kale ~ kalejas <kaleja, kaleja> kuiv kõva (puu) ▪ Odad vanal kuul lehtpuud maha, on ilusad kalejad ja kalsked nie puud ninda et eliseväd Tapurla; Kaleji puid etsisid vanasti simli (simbli) ja viiuli meistrid, kalejas puu on kerge ja kova Tammistu || kõlav (heli) ▪ Kaleja äänega (kanapoeg), sie vist lähteb kugaks (kukeks) Tapurla

kalske <kalske, kalsket> kõva; kare ▪ Sügüsene jää on kalske ja sitke, kevädine jää aga rabe ja urmeline Tammistu Sügisene jää on kõva ja sitke, kevadine jää aga rabe ja urbne; Kalskijest palkijest saab poline uone Tammistu Kõvadest palkidest saab kaua kestev hoone || karge, karm ▪ Merevesi on kaunis kalske, ärä palja käsi viel verku via Tammistu

kindel <kintla, kintla>
1. ette nähtud, kokku lepitud ▪ Nied olid oma kintlad päiväd ka, milla muni vasta ueti siin puess Tammistu; Kraavi laiuseks ei old millaski kintla mietu Pärispea
2. kõva, kandev ▪ Siis kävid juo hobused pääl kui jää juo nii kindel oli Viinistu
3. alaline, pidev ▪ Nuodaga püük oli talvel jüskü kintlam, vergupüük sie oli ninda juhuslik Viinistu
4. || kintlaks tegemä välja selgitama ▪ Tehti kintlaks, et poissil viga medägi Tammistu Tehti kindlaks, et poisil pole viga midagi

tihke <tihke, tihket> kõva, sitke ▪ Tihke riie Tapurla; Savine ehk tihke muld Pärispea || tihe ▪ Tihke kamm Tapurla Vrd tiht

tugev <tugeva, tugeva> kõva, vastupidav ▪ Sügüse olid kaige tugevamad tormid Tammistu; Minu mihe isa, sie oli nii tugeva veregä mies Tapurla; Ka ankur pidi suur tugev olema, et jous ribi (võrgujada) paigal oida Tammistu